3-14-50032/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2015; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-14-50032 Haldusasi A. M kaebus Maksuja Tolliameti 19.11.2013 vastutusotsuse nr 13-7/227-31 tühistamise nõudes Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – A. M; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Miiko Vainer RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebaja taotlus O. K kohustamiseks OÜ WP Transport raamatupidamisdokumentide esitamiseks või vastustajale täiendavate tõendite kogumise ettepaneku tegemiseks rahuldamata; 2. Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 30.09.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus viis läbi OÜ WP Transport käibemaksu ja tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli perioodi 2009 märtsikuni maikuu kohta, mille kohta koostati 26.01.2010 kontrollakt nr 12.2-3/6654-3. Kontrolli käigus tuvastati, et OÜ WP Transport tegi maksustamisperioodil 2009 märtsikuni maikuu ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 279 271 krooni (17 848,67 eurot), mis sisaldas: OÜ-le WFR Europe tehtud väljamakseid summas 239 680 krooni (15 318,34 eurot) osutamata teenuse eest; Czech Airlines a.s. Eesti filiaalile tehtud väljamakseid lennupiletite eest summas 24 274,96 krooni (1551,45 eurot), mis ei ole seotud kontrollitud äriühingu ettevõtlusega ning väljamakseid pangakontolt ja sularahas läbi aruandvate isikute summas 15 316 krooni (978,87 eurot), mille kohta puuduvad kuludokumendid. Samuti tuvastati kontrollimenetluses, et A. M ja K M olid samaaegselt, so perioodil 17.02.2009 kuni 07.04.2009,

2 juhatuse liikmed nii OÜ-s WP Transport kui ka OÜ-s WFR Europe. Mõlema äriühingu tegevusalaks oli tööjõurent. Nimetatud perioodil viidi OÜ WFR Europe tegevus ja varad üle OÜ-sse WP Transport, mida kinnitab ka OÜ WFR Europe käibe puudumine 2009 veebruarikuust ja OÜ WP Transport käibe tekkimine samal kuul ning sõidukite ümbervormistamine OÜ WP Transport nimele. Kontrollimenetluse käigus andis OÜ WP Transport juhatuse liige A. M suulisi selgitusi 2009 augustikuus (31.08.2009) ja oktoobrikuus (13.10.2009 ja 23.10.2009). Pärast selgituste andmist esitas OÜ WP Transport 14.11.2009, 19.11.2009 ja 23.11.2009 kuupäevadel 2009. aasta märtsi,- aprillija maikuu KMD-de ja 2009. aasta aprillija maikuu TSD-de parandused, mille tulemusena deklareeriti riigieelarvesse täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu 135 093 krooni (8634,01 eurot) ja tulumaksu summas 74 236 krooni (4744,55 eurot). Peale parandusdeklaratsioonide esitamist 2009 novembrikuus ei ole äriühing maksuvõlga tasunud, laekumised on toimunud käibemaksu tagastusnõuete arvelt.

2. Maksuhaldur algatas 02.07.2012 OÜ WP Transport endiste juhatuse liikmete A M ja K M suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Maksuja Tolliameti 19.11.2013 vastutusotsusega nr 13-7/227-31 kohustati A Mt kui OÜ WP Transport endist juhatuse liiget tasuma osaühingu maksuvõlga summas 20 130 eurot ja 66 senti (põhivõlg 17794,74 eurot ja intress 2335,92 eurot).

3. A. M esitas 07.01.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 19.11.2013 vastutusotsuse nr 13-7/227-31 tühistamise nõudes (I kd, tl 1-13).

4. Tallinna Halduskohtu 22.01.2014 määrusega jäeti kaebus käiguta (I kd, tl 136).

5. A. M esitas 05.02.2014 kohtule tõendi täiendava riigilõivu tasumise kohta (I kd, tl 140).

6. Tallinna Halduskohtu 10.03.2014 määrusega võeti kaebus menetlusse (I kd, tl 141-142). Vastustaja esitas 14.04.2014 omapoolse vastuse kaebuse kohta (I kd, tl 148-151).

7. Tallinna Halduskohtu 18.03.2015 kohtunõudega vastustajale pidas kohus vajalikuks täpsustada enne asja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramist mõningaid asjaolusid (II kd, tl 174). Maksuhaldur vastas kohtunõudele 06.04.2015.

8. Tallinna Halduskohtu 21.04.2015 määrusega otsustas kohus vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses, määrates pooltele täiendavate taotluste, selgituste või menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 13.05.2015 ning teise poole esitatule vastuväidete esitamiseks tähtaja 03.06.2015. Kohus määras kindlaks ka kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja – 30.06.2015. Tallinna Halduskohtu 29.06.2015 määrusega lükati kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg edasi ja määrati uueks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks 30.07.2015. Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega muudeti veel ka 17.07.2015 määrusega ning uueks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks määrati 30.09.2015.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

9. A. M leiab, et Maksuja Tolliameti poolt koostatud vastutusotsus on faktiliselt ja õiguslikult põhjendamata ning vastuolus kogutud tõenditega. Kaebaja leiab, et on käitunud oma juhatuse liikmeks oleku perioodil seaduskuulekalt ja nõuetekohaselt.

10. Nõustuda ei vastustaja väitega nagu ei soovinuks kaebaja teha koostööd ja venitas menetlusega. Kaebaja möönab, et kuigi oma tervisliku seisundi tõttu ei olnud tal alati võimalik vastustaja korralduste täitmine, oli ta asjaolude väljaselgitamisest huvitatud. Seda kinnitab väga aktiivne kirjavahetus vastustajaga.

3

11. Kuigi vastustaja algatas 02.07.2012 vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse mõlema OÜ WP Transport endiste juhatuse liikme, nii A M kui ka K. M suhtes, ilmneb Maksuja Tolliameti perioodi 03.2009-01.2010 puututavast võlanõudest, et maksumenetluse algatamise ajaks olid 2009 märtsi, aprilli ja maikuu deklaratsioonid aegunud summas 9121,93 eurot. Vastustaja on K. M suhtes vastutusotsuses lähtunud aegumistähtajast. Sama aegumistähtaega sama perioodi eest oleks vastustaja pidanud rakendama ka kaebaja suhtes.

12. Kaebaja arvates ei ole vastutusotsuses arvesse võetud inkassofirma tegevust OÜ WP Transport võlgade sissenõudmisel. Võla summa kolmele Soome äriühingule esitatud arvete alusel moodustas kokku 47 287,50 eurot. Vastustaja ei ole kontrollinud arveid, mida väljastati eelpool nimetatud firmadele, tõendamaks võlga ning millises võlanõude järjekorras oli OÜ WP Transport Soome partnerite pankrotimenetluses. Kaebaja on oma tegevuses lähtunud heas usus arvete laekumisele, mis oleks olnud kate maksude maksmisel ja muudeks ettevõtlusega seotud tegevuseks. Seega ei saa vastustaja väita, et kaebaja tegutses tahtlikult tehes jämedaid rikkumisi ja suhtus ükskõikselt ettevõtte tegevusse.

13. Kaebaja märgib, et endise juhatuse liikmena ei olnud tal õiguslikku alust võlgade sissenõudmisega tegeleda, kuna astus juhatuse liikme kohalt 13.04.2010 tagasi. Vastustaja oleks pidanud välja selgitamata, millises järjekorras olid OÜ WP Transport võlad pankrotimenetluses. Samuti oleks vastustaja pidanud keskenduma O. K selgituste andmisele ja dokumentide esitamisele. Vastustaja ei saa tugineda ega väita, et O. K ei ole reageerinud korraldustele ning selle tõttu saab oletada ja arvata, et kaebaja on tegutsenud tahtlikult.

14. Kuna pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist antava vastutusotsuse faktiline alus hõlmab ka asjaolud, milles väljendub MKS § 98 lg-s 1 sätestatud tahtlus, pidi vastustaja maksuotsuses põhjendama oma hinnangut, miks ta leiab, et maksusumma tasumata jätmine oli tahtlik. Seda vastustaja teinud ei ole. Üksnes hoolsusnõuete eiramisest ei saa teha järeldust, et maksude tasumisest hoiduti tahtlikult.

15. Kaebaja selgitab, et OÜ WP Transport äritegevus oli piiriülene ning suunatud 80 % Soome tööjõuturule, mistõttu seotud tihedate komandeeringute, nii veekui õhutranspordiga. Vastustaja väidab, et Czech Airlines a.s. Eesti filiaalilt soetatud lennupiletid ei ole seotud äriühingu ettevõtlusega, kuid jätnud selgitamata, millistele alustele ja seadusele selline väide tugineb. Samuti on vastustaja väitnud, et sularaha väljavõtmine pangaarvelt, mis moodustus 01.09.2009-13.04.2010 summas 15 557,83 eurot oleks olnud maksude raha. Kui aga jagada see kuude lõikes, siis erakorralisteks kuludeks oli kuus 1948,00 eurot. Koos tööjõuga pidi OÜ WP Transport kindlustama töötajatele Soomes majutuse, kompenseerima transpordi kulud, tööriietuse ja töövahendid. 2336,91 euro suurune summa anti üle juhatuse liikmete vahetusel O. Kle. Seega ei saanud kaebaja tagada raha kasutamist ja käsutamist uue juhatuse liikme poolt.

16. Vastustaja on jätnud vastutusmenetluse käigus kontrollimata kassa orderid ja aruandvate isikute aruanded. Sularaha summadele tuginetakse ainult panga väljavõtte alusel. Samas väidab vastustaja, et kaebaja ei ole raha kasutanud ettevõtluses. Vastustaja ei ole vastutusmenetluse läbiviimisel esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et sularaha ei kasutatud ettevõtluses.

17. Kaebaja leiab, et tõendite kogumine O. Klt oli oluline, ja seda olukorras, kus vastustaja eiras vastutusotsuse tegemisel uurimisprintsiipi (MKS § 11) ning jättis O. Klt välja nõudmata OÜ WP Transport raamatupidamisdokumendid. Kaebajal ei ole võimalik ennast kaitsta, kuna tema valduses ei ole alates 15.04.2010 OÜ WP Transport dokumentatsiooni. Kaebaja ei saanud vastutusmenetluse raames ise esitada raamatupidamisdokumentatsiooni, sest ÄS § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. Kaebaja volitused juhatuse liikmena lõppesid 15.04.2010. Samas väidab vastustaja kindlalt, et O. K ja kaebaja on seotud isikud, kuna nad osalesid TV 3 projektis „Õhtusöök

4 viiele". Sellist väidet ei saa võtta aluseks vastutusotsuse koostamisel. Vastustaja väidab, et OÜ-le WFR Europe on tehtud väljamakseid summas 15 318,34 eurot osutamata teenuste eest, samas ei ole aga esitatud ühtegi tõendusmaterjali selle kohta, milliste osutama teenuste eest on väljamakse tehtud. Vastustaja on jätnud arvesse võtmata kõik asjaolud tõendamaks kaebaja vastuväiteid sularaha kasutamise kohta. Vastustaja järeldused põhinevad vaid oletustel ja väidetel, mitte tõenditel. Arvesse ei ole võetud OÜ WP Transport endiste töötajate A K ja Ü H selgitusi välislähetuste ja päevarahade tasumist kassa väljamineku orderiga. Samas on aga endised töötajad antud selgitustes kinnitanud, et nad on saanud raha sularahas, seega on kinnitust leidnud asjaolu, et sularahas maksti töötajatele, mis seisnes ka töövahendite ja majutuste eest tasumises Soomes. Samuti on vastutusotsuses leitud, et K. M töötasu oli 58 % rohkem teise juhatuse liikmest, kuid töölepinguseadus ei piira töötasu maksmise suurust.

18. Täiendavas 12.05.2015 seisukohas (II kd, tl 185-187) palub kaebaja veel kord arvestada sellega, et vastutusmenetluse läbiviimisel ei ole vastustaja esitanud ainsatki tõendit selle kohta, et sularaha ei kasutatud ettevõtluses, vaid muudeks otstarveteks. Kuna vastustaja eiras vastutusotsuse tegemisel uurimisprintsiipi, on tõendite kogumine O. Klt väga oluline. Vastustaja järeldused ei põhine tõenditel, vaid oletustel ja väidetel. Kaebaja leiab, et vastutusotsusega sissenõutav summa tõendamata materjalide põhjal oleks liiga suur koormus tema töö ja isikliku elu suhtes.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

19. Maksuja Tolliamet vaidleb kaebusele vastu ja on seisukohal, et vastutusotsus on õiguspärane. Täidetud on kõik vastutusotsuse tegemise õiguslikud eeldused, vastutusotsus on põhjalikult motiveeritud.

20. Vastutusmenetluses on juhatuse liikme A M süü ning selle vorm eraldi tuvastatud, kaaludes vastuväiteid neile edastatud vastutusotsuse projektile. Tagatud on ärakuulamisõigus. Vastustaja jääb kõikide seniste seisukohtade juurde. Kaebaja põhilised argumendid näivad olevat seotud maksuvõla tekkimise asjaolude ja kaebaja poolse süülise käitumise kummutamisega.

21. Tõendamiskoormus lasub kohtumenetluses kaebajal, mida ta vastustaja veendumusel ei ole täitnud. Kaebaja ei ole suutnud endiselt esitada sisukaid tõendeid lükkamaks ümber maksuvõla tekkimist OÜ WP Transport kaebaja süülise käitumise tulemusena. Tagantjärele esitatud töövõimetuslehtedest ja arvetest ei saa usutavalt teha järeldust vastutusotsuse ebaõigusest. Mis puudutab aga hiljem esitatud tõendeid nagu näiteks OÜ KAM Iluteenused arved, siis siinkohal viitab vastustaja Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-47-07, milles on leitud, et vaidemenetluses ja halduskohtumenetluses üllatuslikult esitatavate tõendite vastuvõtmine ei ole üldjuhul lubatud.

22. Vastustaja hinnangul on A. M oma süülise käitumisega tekitanud olukorra, kus ta on juhatuse liikmena äriühingu maksukohustuste täitmise asemel võtnud äriühingu pangakontolt välja suures summas sularaha, mille kasutuseesmärgi osas puuduvad sisukad selgitused ning tõendid ja mille ilmne eesmärk on olnud iseenda rikastamine. Kuna MTA ei kontrollinud maksustamisperioodi enne 2009. aastat ja hindab kaebaja tegevuse tahtluseks, pole maksusumma määramine aegunud, sest jääb lubatud 5 aasta piiridesse (maksukorralduse seaduse § 98).

23. Vastustaja on täitnud uurimiskohustust maksimaalselt seoses kõikide isikutega, keda on küsitlenud või kelle poole pöördunud. Vastutusotsusest nähtuvalt ei õnnestunud vaatamata korduvatele pingutustele O. Klt teavet saada. Ka A. M on rikkunud osaliselt kaasaaitamiskohustust, jättes korralduse erinevatel ettekäänetel mitmeid kordi täitmata. Sellised asjaolud kogumis ja üksteisega seotult ei saa olla eluliselt kokkusattumuslikud.

5 24. Vastustaja on piisavalt uurinud seoseid Soome äriühingute ja inkassofirmaga OÜ Capital Incasso. Üheks maksuhalduri järeldusi kinnitavaks asjaoluks oli kolmandate isikute (O. K, kes on kaebajaga seotud isik) koostöövalmiduse täielik puudumine, nende kättesaamatus ja haigused. Vastustaja leiab, et uurimiskohustus väheneb, kui isikud vabatahtlikult valivad menetlust takistada. Maksuhaldur tuvastas seoses nõude loovutamise ja Soome äriühingutega mitmeid vastuolusid, mida ei õnnestunud maksumenetluses kõrvaldada – näiteks on vastuoluline, et inkassofirma Capital Incasso OÜ ja OÜ WP Transport sõlmisid tehingu, mille kohaselt OÜ WP Transport loovutas inkassofirmale nõude Soome maksejõuetute äriühingute vastu. Seejuures justkui tegeles inkassofirma võla sissenõudmisega mitu aastat ja loovutas seejärel nõude tagasi nõude võõrandajale OÜ-le WP Transport. Vastustaja leiab, et vaadata tuleb ka muid vastutusmenetluses kogutud tõendeid ja vastuolusid, mitte piirduda üksnes nõude loovutamise analüüsiga eraldiseisvalt. Faktiliste asjaolude pinnalt on kaebaja ilmne eesmärk seoses Soome äriühingute ja inkassofirmaga olnud nn oma jälgede segamine. OÜ WP Transport kajastas oma võlgnikena pankrotis äriühinguid ja pole ka kohtumenetluses esitanud sisulisi põhjendusi või tõendeid äritegevuse kohta või tegelike võlgnevuste kohta. Ka sularaha välja võtmise kohta pole põhjendusi – nii on töötajad öelnud, et nemad pole päevarahasid saanud ja palga väljamaksmisega viivitati. Vastustaja on kindlal seisukohal, et juhatuse liikme tegevus on individuaalselt hinnates adekvaatselt põhjuslikus seoses OÜ WP Transport maksuvõla tekkimisega ja on süüline. Kaebaja ei ole ka ise välja toonud asjaolusid, mis näitaksid tema sellise subjektiivse äratundmise puudumist, mille kohaselt ta juhatuse liikmeks oleku perioodil äriühingu juhtimisega ei tegelenud või ei teadnud tegelikult deklaratsioonide esitamisest, nende sisust ja põhjustest, miks maksuvõlgade tasumise asemel otsustati ühtäkki suurtes summades sularaha välja võtma asuda, miks on peetud vajalikuks ühingunimesid korduvalt vahetada, miks on äriühingu juhtimine kogu aeg üle antud O. Kle. Äriühingu juhtimise üle andmine ei pruugi olla eraldiseisvalt kahtlust äratav ega ole seadusega keelatud, kuid asjaolude korduvus ja toimingute teostamise viis vastutusmenetluses tuvastatud asjaolude valguses on piisav järeldamaks tahtlikkust jätta täitmata maksukohustused.

25. Seoses isikute seotusega leiab vastustaja, et tal on piisav alus arvata, et isikud tegutsesid kooskõlastatult, kui A. M ja K M on korduva käitumismustrina andnud juhatuse liikme positsiooni edasi O. Kle pärast äriühingul maksuvõlgade tekkimist, nende tasumata jätmist ehk pärast ettevõtte hülgamist. Lisaks on osaletud koos sotsiaalsetel üritustel ja registreeritud äriühinguid ühele aadressile.

KOHTU PÕHJENDUSED

26. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksuja Tolliameti 19.11.2013 vastutusotsust nr 13- 7/227-31, mis on koostatud lähtuvalt maksukorralduse seaduse § 8 lõikest 1, § 40 lõikest 1 ja § 96 lõikest 1 A Mle kui maksuvõlgnikust osaühingu WP Transport endisele juhatuse liikmele. Vaidlustatud haldusaktiga kohustati A Mt tasuma OÜ WP Transport maksuvõlga, põhivõlga summas 17 794 eurot ja 74 senti ning intresse summas 2335 eurot ja 92 senti, mis on kokku 20 130 eurot ja 66 senti. MKS § 96 lõikes 1 on sätestatud, et maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse. Nähtuvalt vaidlustatud haldusakti punktist 1, milles on viidatud äriregistri andmetele, oli A. M alates maksuvõlgade tekkimisest osaühingu WP Transport juhatuse liikmeks perioodil 17.02.2009 kuni 15.04.2010, milles ei ole ka vaidlust. Vastutusotsus tehti OÜ WP Transport 2009. aasta septembrist kuni 2010. aasta jaanuarini TSD-l deklareeritud-, kontrollimenetluse ajal esitatud 2009. aasta märtsi-, aprillija maikuu KMD parandusdeklaratsioonidelning 2009. aasta aprillija maikuu TSD parandusdeklaratsioonidel deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuse sissenõudmiseks. Antud vaidluse mõningane eripära väljendubki selles, et maksukohustust ei määratud mitte eelneva maksuotsuse-, vaid nende kohustuste pinnalt, mida osaühing WP Transport oli ise deklareerinud, kuid tasumata jätnud. Siinkohal tuleb nõustuda maksuhalduri väitega selles, et deklaratsioonide esitamisega võttis äriühing vastavate summade tasumise kohustuse omaks.

6 Vastutusotsuses heidetakse kaebajale muuhulgas ette ka maksudeklaratsioonide õigete andmetega ning õigeaegse esitamise kohustuse eiramist, kuid seejuures on ühtlasi selgitatud, et deklareerimiskohustuse rikkumine sissenõutava maksuvõlaga otseses põhjuslikus seoses ei ole, vaid viitab raamatupidamise ebarahuldavale korraldamisele. Deklareeritud summade tasumise kohustuses kui sellises ei ole iseenesest vaidlust ka olnud, kuid kaebaja leiab, et maksude tasumise kohustusest ei ole tahtlikult kõrvale hoidutud. Vaidlustatud haldusaktis omakorda on märgitud, et vaatamata rahaliste vahendite olemasolule ei toimunud ajavahemikul 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta aprillini vabatahtlikku maksude tasumist ning laekumine leidis aset üksnes käibemaksu tagastusnõuete arvelt. Maksuhaldur on teinud kindlaks, et äriühingu kassa jääk oli pearaamatu väljavõtte kohaselt 31.05.2009 seisuga 24 670 eurot ja 92 senti ning selle summa arvelt oleks saanud eelneva perioodi eest tekkinud maksukohustuse täita. Vastutusotsuse punktis 6.1 on antud hinnang kaebaja tegevusele ning konstateeritud kokkuvõtvalt, et kuni 2010. aasta aprillikuuni olid vahendid 17 794 euro ja 74 sendi suuruse summa tasumiseks olemas, kuid sellele vaatamata kaebaja maksuvõla tasumist ei taganud. Maksuhaldur on hinnanud seda tahtliku ja teadliku tegevusena, mida on vaidlustatud haldusakti eelnimetatud punktis 6.1 ka täpsemalt põhjendatud ning mille pinnalt on järeldatud, et kaebaja tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos ja et A. M on rikkunud maksukorralduse seaduse § 8 lõikes 1 sätestatud kohustust. Nimelt sätestatakse MKS § 8 lõikes 1, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise ja et rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

27. Lähtuvalt eeltoodust ning arvestades asjaolu, et maksukohustus ja maksuvõlg baseerub äriühingu enda deklareeritud andmetel, milles sisulist vaidlust ka olla ei saa, tuleb asuda seisukohale, et vastutusotsuse koostamise faktiline alus oli olemas. Tulenevalt maksukorralduse seaduse § 40 lõikest 1 eeldab juhatuse liikme solidaarne vastutus süülist tegevust, mis peab väljenduma tahtluse või raske hooletuse vormis. Seega peab kohus käesoleva vaidluse kontekstis hindama eelkõige seda kas kaebaja kui juriidilise isiku (OÜ WP Transport) seadusliku esindaja tegevust võis pidada esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ning mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise nõude eiramisel tahtlikuks ja kas maksuhalduri sellekohane seisukoht on piisavalt põhjendatud. Maksuhaldur asus seisukohale, et tegemist oli tahtliku tegevusega, millega püüti maksukohustust vähendada. Sellekohane seisukoht sisaldub eelkõige vastutusotsuse punktis 6.1 ja kuigi kõik etteheited ei puuduta otseselt rahaliste kohustuste tähtaegselt täitmata jätmist, tuleb nõustuda vastustaja vastavasisuliste seisukohtadega ja hinnangutega tõenditele selles osas, mis seostub kohustuste täitmise võimaluse tahtliku kasutamata jätmisega. Siinkohal ei pea kohus vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 enam detailselt üle korrata, sest kokkuvõttes jääb kaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole suutnud vastustaja seisukohti ümber lükata. Väide, et maksuhaldur ei ole arvestanud A. K ja Ü. H seletusi, ei ole asjakohane. Nimetatud seletustest (II kd, tl 115-116, tl 121-122) küll ilmneb, et töötajatele maksti Soomes sularahas päevarahasid, kuid see maksuhalduri põhiseisukohta ei muuda. Üks kaebaja peamistest etteheidetest taandub sellele, et vastustaja seisukoht väljavõetud sularaha kasutamisest ettevõtluse väliselt jääb paljasõnaliseks, kuid üldjuhul ei saagi maksuhaldur taolistes situatsioonides midagi tõendada. Sellistes olukordades peavad maksukohustuslased tõendama, et sularaha siiski kasutati ettevõtluses. Kaebaja on osundanud ka maksude määramise võimalikule aegumisele, kuid lähtuvalt tahtlikust tegevusest, mille puhul kohaldub 5-aastane aegumistähtaeg, maksuvõla sissenõudmine aegunud ei olnud. Maksuhaldur on vastutusotsuse punktis 8 selgitanud, et OÜ WP Transport varaseim maksusumma pärines 2009. aasta märtsikuust, milles ei ole ka vaidlust ja mis tähendab seda, et kaebaja viide aegumisele ei ole põhjendatud. Asjaolu, et K. M suhtes kohaldas maksuhaldur 3-aastast aegumistähtaega, millest tulenevalt oli vastutusotsuse tegemine aegunud, ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja viide või etteheide seonduvalt sellega, et tema suhtes jäeti vastav analoogia rakendamata, ei ole antud juhul asjakohane.

7 28. Kaebaja heidab vastustajale ette ka tõendite kogumata jätmist O. Klt, kes oli OÜ WP Transport seaduslik esindaja perioodil 15.04.2010 kuni 14.11.2012. Kaebaja väitel ei saanud ta end maksuhalduri ees piisavalt kaitsta, sest osaühingu raamatupidamist korraldab juhatus ning alates 15.04.2010 kaebajal vastavaid volitusi enam ei olnud. Seoses eelnimetatuga on kaebaja soovinud oma 12.05.2015 täienduses alternatiivse võimalusena veel ka O. K kohustamist OÜ WP Transport raamatupidamisdokumentide esitamiseks või siis maksuhaldurile vastavate tõendite kogumise ettepaneku tegemiseks (II kd, tl 185-186). HKMS § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kaebaja 12.05.2015 taotlus oli esitatud haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramisel vastavate täienduste esitamiseks antud tähtaja raames ning seega tuleb nimetatud taotluse lahendamist käesoleva lahendi resolutsioonis kajastada. Kaebaja etteheited ei ole siiski põhjendatud, sest maksuhaldur on püüdnud mitmel korral ilma tulemusteta O. Kga ühendustning temalt asjassepuutuvat informatsiooni saada, kusjuures seda kinnitav materjal on haldusasja juurde ühtlasi ka esitatud (I kd, 175, 179, 181; II kd, tl 101-105). Seega jääb eelnevalt nimetatud kaebaja 12.05.2015 taotlus rahuldamata, sest vastustaja on püüdnud O. Klt asjassepuutuvat informatsiooni küsida ning nähtuvalt haldusasja materjalist ei ole ka O. K enam alates 14.11.2012 osaühingu WP Transport juhatuse liige, mis tähendab seda, et temal samuti vastavate raamatupidamisdokumentide esitamise võimalust või kohustust otseselt ei ole.

29. Kaebaja arvates ei ole vastustaja piisavalt arvestanud inkassofirma tegevust OÜ WP Transport võlgade sissenõudmisel ega asjaolu, et kaebaja lähtus heas usus sellest, et arved laekuvad ja et need oleksid võinud olla katteks maksude maksmisel. Vastustaja sellega ei nõustu, samuti maksuvõlgade tekke ja nende püsimise õigustamisega eraõigusliku sisuga põhjendustega. Seonduvalt eelnimetatuga viitab vastustaja omakorda menetluse takistamisele ning teatavale käitumismustrile, mida on kajastatud ka haldusasjas nr 3-13-928. Eelnimetatud haldusasjas taotles kaebaja vastutusotsuse tühistamist, millega kohustati kaebajat kui OÜ OK Workers endist juhatuse liiget tasuma solidaarselt nimetatud osaühingu maksuvõlga. Tallinna Halduskohtu vastavasisuline otsus 26. märtsist 2014 on käesoleva haldusasja materjali juurde ühtlasi ka esitatud (II kd, tl 165-170). Nimetatud lahendist ilmneb samuti, et kaebajad ei olnud maksuhaldurile kättesaadavad, dokumentaalseid tõendeid vastutusotsuse ümberlükkamiseks ei esitatud, et A. M on ka varem olnud juhatuse liige sellistes äriühingutes, mille suhtes on tuvastatud äriühingu võimatus maksta maksuvõlgasid eraõiguslikel ettekäänetel ja et sularaha võeti suurtes summades välja nimelt siis, kui tekkisid maksuvõlad. Lähtuvalt eeltoodust tuleb siinkohal samuti nõustuda vastustaja seisukohaga. Mis puutub inkassofirma tegevuse väidetavasse arvestamata jätmisesse, siis on maksuhaldur teinud OÜ-le Capital Ikasso korralduse (II kd, tl 84-85), millele on vastatud ja mille käigus on selgunud, et nõuded võlgnevuste osas Soome äriühingute vastu jäid rahuldamata ning seejärel tehti vastavad tagasiloovutused. Maksuhalduri sellekohast tegevust on põhjendatud ja kirjeldatud piisavas ulatuses vastutusotsuse punktis 5.2. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et maksuvõla tasumata jätmise põhjuseks ei saanud olla Soome äriühingute vastu esitatud nõuded.

30. Vastutusotsuse koostamise ajal kehtinud maksukorralduse seaduse § 96 lõike 5 teise lausega sätestati, et eelnimetatud seaduse §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist sama seaduse § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Arvestades asjaolu, et OÜ WP Transport ei täitnud deklareeritud maksukohustust, alustas maksuhaldur võla sissenõudmist. Vastutusotsuse punktis 3 on maksuhaldur kirjeldanud maksuvõla sissenõudmiseks tehtud toiminguid. Sellest nähtub (vt tabel, I kd, tl 24), et ajavahemikus 08.12.2009 kuni 02.02.2010 on esitatud vastavad korraldused krediidiasutustele, et selgitada (võimalikel) arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite seisu, kuid pankadelt saadud tagasiside kohaselt kontodel rahalised vahendid maksuvõla tasumiseks

8 puudusid. 09.02.2010 ja 18.02.2010 edastas maksuhaldur veel ka avaldused kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks, kuid see ei andnud tulemusi. Vastavate päringute alusel on veel selgunud, et eelnimetatud osaühingul ei ole kinnistuid, ehitisi, sõidukeid, laevu ega väikelaevu, mille arvelt maksuvõlgnevust katta. Nähtuvalt haldusasja materjalist nimetatud asjaolude kui selliste osas sisulist vaidlust olla ei saa ning seega ei saa olla vaidlust selles, et alates sissenõudmise alustamisest ei õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et vastutusotsuse tegemise eelduste puudumist haldusasja materjalist ei nähtu, mis ühtlasi tähendab seda, et vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ei ole alust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enno Loonurm Kohtunik