3-15-1282/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-1282 Otsuse kuupäev

30. september 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Steven Sõstra kaebus Tartu Vangla 06.04.2015 käskkirja nr 6- 2/400 tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Steven Sõstra Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. oktoober 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla karistas kinnipeetav Steven Sõstrat 06.04.2015 käskkirjaga nr 6-2/400 televiisori kasutamise keelamisega 20 päevaks, kuna 10.03.2015 leiti tema kambrist USB pesa kohalt rikutud turvakleebisega teler. S. Sõstra esitas käskkirja peale vaide, mille Tartu Vangla 28.04.2015 vaideotsusega nr 1-11/222-2 rahuldamata jättis.

2. 19.05.2015 saabus Tartu Halduskohtusse S. Sõstra kaebus, milles ta nõudis Tartu Vangla 06.04.2015 käskkirja nr 6-2/400 tühistamist ning mittevaralise kahju hüvitamist.

3. Tartu Halduskohus jättis kaebuse 11.06.2015 käiguta, kuna kaebaja polnud tasunud riigilõivu ega esitanud menetlusabi taotlust ning samuti polnud kaebaja tõendanud hüvitamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.

4. 18.06.2015 saabus Tartu Halduskohtusse S. Sõstra avaldus, milles ta teatas, et loobub hüvitamisnõudest. Samal päeval tasuti asjas riigilõiv.

2

5. Oma 30.06.2015 määrusega võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse ning andis Tartu Vanglale tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks.

6. Tartu Vangla palub 21.07.2015 kirjalikus vastuses kaebusele jätta see rahuldamata.

7. 17.08.2015 määras Tartu Halduskohus asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 31.08.2015 ning teatas, et asjas tehakse kohtuotsus teatavaks 30.09.2015.

Kaebuse põhjendused

8. Kaebaja selgitab, et süüdistus seisnes selles, et ta on tahtlikult rikkunud oma teleri turvakleebised ning jätnud sellest teatamata. Seega rikkus ta väidetavalt Tartu Vangla kodukorra punkti 8.4.4. S. Sõstra sõnul ei olnud ta teadlik sellest, et turvakleebis on rikutud. Kleebis ei olnud kuskilt irvakil ega katkenud. Ta ei teadnud, et kleebis loetakse rikutuks ka siis, kui see on lahti tehtud ja uuesti kinni vajutatud. Isegi kui ta seda kleebist rikutuna nägi, siis ta tõenäoliselt arvas, et see peabki niisugune välja nägema. Ta selgitab, et teleri taha iga päev ei vaadata. S. Sõstra märgib, et tema eluosakonnas on kambrite uksed suurema osa päevast lahti ja kui teda oma kambris ei ole, siis ta ei tea, kes seal käia võib. Ka läbiotsimist teostanud ametnikud võisid kas või kogemata ise kleebise rikkuda.

Vastustaja vastuväited

9. Tartu Vangla kodukorra p 8.4.4 kohaselt on kinnipeetaval kohustus turvakleebisega varustatud elektriseadmete puhul turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumisel see koheselt ära anda. Vaidlust ei ole, et kaebajale kuulub teler „Thomson“, mis oli talle isiklikuks kasutamiseks kambrisse lubatud. 10.03.2015 avastasid vanemvalvurid Helari Kaljuste ja Krista Jalajas ning valvur Olavi Allase, et kaebajale kambrisse lubatud teleril on turvakleebis rikutud. Kleebisel olid diagonaalis nähtavaks muutunud valged kirjed. Vastustaja hinnangul tunnistab kaebaja kleebise avamist ja sulgemist. Elektriseadmete ühenduspistikud varustatakse turvakleebistega vältimaks kinnipeetavatele vanglas keelatud esemete (nt mälupulk) kasutamist. Kodukorra p

8.4.4 rikkumine on karistatav ka hooletuse korral, kuna vangistusseaduse (VangS) § 63 annab õiguse määrata distsiplinaarkaristuse süülise rikkumise korral ning süü vormiks on ka hooletus. Kuna kaebajal oli võimalik võrrelda oma raadio ja teleri turvakleebiseid, pidi tal tekkima kahtlus kleebise korrasolekus. Seega ei käitunud kaebaja piisava hoolsusega.

Kohtu seisukoht

10. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

37 lg 2 p 1 kohaselt tühistamiskaebuse, milles taotleb Tartu Vangla 06.04.2015 käskkirja nr. 6- 2/400 tühistamist. Vaidlustatud käskkirjaga on kaebaja karistatud Tartu Vangla kodukorra p

8.4.4 rikkumise. Tartu Vangla kodukorra p 8.4.4. kohustab kinnipeetavat turvakleebisega elektriseadmel puhu turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumisel seda kohe ära andma. Käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et 10.03.2015 avastasid vanemvalvurid Helari Kaljuste ja Krista Jalajas ning valvur Olavi Allase, et kaebajale kambrisse lubatud teleril on turvakleebis rikutud. Kleebisel olid diagonaalis nähtavaks muutunud valged kirjed. Vangla karistas kinnipeetav S. Sõstrat 06.04.2015 käskkirjaga nr 6-2/400 televiisori kasutamise keelamisega 20 päevaks, kuna 10.03.2015 leiti tema kambrist USB pesa kohalt rikutud turvakleebisega teler.

3

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja sooritas talle inkrimineeritud teod ja kas kaebajale määratud karistus oli põhjendatud ja õiguspärane. Käesolevas asjas peab kohus tuvastama, kas kaebaja sooritas distsipliinirikkumise ja kas karistus on proportsionaalne.

12. Kohus on nõus vastustaja seisukohaga, et vanglal pole alust arvata, et distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks olev ettekanne 10.03.2015 nr 1374, mille on koostanud vanglateenistuse ametnik Helari Kaljuste, ei oleks tõene. Ettekande nr 1374 kohaselt 10.03.2015 kella 15.15 ajal toimunud läbiotsimise käigus avastas ta koos valvur Olavi Allasega kinnipeetavate kambri laua pealt 1 lahtise USB pesaga televiisori „Thomson“ koos antennikaabli, puldi ja kahe patareiga. Televiisori turvakleebis oli USB pesa pealt rikutud (tl 22 pöördel). Aktis A893, mis oli koostatud 10.03.2015 valvur O. Allase ning vanemvalvurite K. Jalajas ja H. Kaljuste poolt, on fikseeritud, et läbiotsimise käigus avastati ja võeti ära kambrist 379 laua pealt 1 lahtise USB pesaga televiisor „Thomson“ ja tehti ettepanek kleepida turvakleebis (tl 23).

13. Kaebuse esitaja on oma kirjalikus selgituses distsiplinaarmenetluse käigus väljendanud selgelt, et lahkudes kambrist läbiotsimise ajaks olid teleri turvakleebised terved ja seega ta pidi olema teadlik millistena näevad välja terved, ehk rikkumata, turvakleebised teleril. Samuti oma seletuses kinnitas kaebaja, et ei ole kellelgi lubanud enda telerit puutuda ja oletab, et turvakleebised rikkusid ära läbiotsijad ise. Selline kaebaja väide on ümberlükatud ülalmainitud ettekandega ja aktiga. Kaebaja seletuskirjas selgitab, et kleebis ei olnud kuskil irvakil ega katkenud ning varem tema ei teadnud, et kleebise avamisel ja uuesti sulgemisel loetakse kleebis rikutuks. Kaebaja selgitab veel, et isegi kui ta võis näha kleebist rikutuna, arvas tema, et kleebis peabki tõenäoliselt selline olema. Fotol on hästi näha turvakleebise rikkumist ja seega kaebaja väited ei ole eluliselt usutavad (tl 24 pöördel). Kaebaja ei ole vastu vaielnud, et kleebisel olid diagonaalis nähtavale ilmunud valged kirjed. S. Sõstra on selgitanud, et ei teadnud, et kleebist loetakse rikutuks ka selle avamise ja hilisemalt sulgemise korral. Kohtu hinnangul viitab see võimalusele, et S. Sõstra on ise turvakleebist avanud ja sulgenud.

14. Kohus nõustub Tartu Vangla 28.04.2015 vaideotsuses nr 1-11/222-2 märgitud seisukohaga, et elektriseadme turvakleebiste korrasoleku eest on vastutav elektriseadme omanik ning asjaolu, et kaebaja ei olnud teadlik rikutud turvakleebisest, ei vabasta teda distsiplinaarvastutusest, sest karistatavad on nii tahtlikult kui hooletusest toime pandud distsiplinaarsüüteod (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2010 kohtuotsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10 p 11).

15. Kaebaja ei eita, et oli teadlik Tartu Vangla kodukorra p 8.4.4. sisust. Vaidlus ei ole sellest, et kaebajale kulub teler „Thomson“ ning see oli lubatud temale kambrisse isiklikuks kasutamiseks ja teler asus kambris 379, kus viibis ka kaaskinnipeetav R. Kadak. R. Kadak oma seletuskirjas kinnitas, et 10.03.2015 viidi teler kambrist ära ümberkleepimiseks, kuna mingi turvakleebis olevat kuskilt rikutud. Oma seletuse kohaselt ei ole ta midagi rikkunud ja ta ei tea turvakleebisest midagi ja ta ei puutu võõraid asju ja vast kleebis oligi halvasti kleebitud (tl 15 pöördel). Seega on kohus seisukohal, et turvakleebiste korrasoleku eest vastutas S. Sõstra ning asjas ei esine ka asjaolusid, mis viitaksid sellele, et turvakleebise oleks rikkunud keegi teine.

16. Kohtu arvates peab määratav karistus olema proportsionaalne ning karistuse valik peab olema põhjendatud ja tulenema rikkumise asjaoludest, kaebaja varasemast käitumisest ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kohus leiab, et vastustaja on karistuse määramisel õigesti arvestanud, et kaebaja ei omanud distsiplinaarkaristusi. Vastustaja karistuse määramisel

4

põhjendas, miks ei ole otstarbekas üks või teine karistus ja argumenteeris just määratud karistuse valikut. Vastustaja leidis, et valitud karistus saavutab kasvatuslikku eesmärki (tl 21 pöördel). Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et valitud karistus on eesmärgipärane ning otstarbekas ja vastab vangistuse täideviimise eesmärgile ja ei ole üleliia koormav. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebaja süü distsiplinaarüleastumises on olemasolevate tõendite kogumis piisavalt tõendatud ning ei ole alust vaidlustatud käskkirja tühistada. Järelikult jätab kohus kaebuse rahuldamata.

17. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik