3-15-2259/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-2259 Määruse kuupäev

30. september 2015 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu keelelise diskrimineerimise ja laimu ning rõõna alusel kartserikaristuste määramisega põhjustatud kahju hüvitamiseks Resolutsioon

1. Tagastada Nikolai Lilitškini kaebuse haldusasjas nr 3- 15-2259.

2. Määruse ärakiri koos tõlkega saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Nikolai Lilitškin esitas 1. septembril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks seoses keelelise ja rahvusliku diskrimineerimisega ning kartseriga. Samuti taotleb kaebaja avastava tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja põhjendab kaebust asjaoluga, et alates 2014. aastast alandab E. Toots tema au, diskrimineerides teda keele alusel. Laimu ja rõõna tõttu on kaebaja paigutatud kartserisse 65 korral (E. Tootsi raportite alusel). Kaebaja osutab, et vangla tegevus on inimväärikust alandav ja tervist kahjustav. Kaebaja taotleb seoses inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju eest 10 eurot ja seoses tekkinud tervisekahjuga õiglast hüvitist kohut äranägemisel.

2. Kohus märgib esmalt, et N. Lilitškini esitatud tuvastamisnõue on hõlmatud kahjunõudega, sest kahjunõude lahendamisel antakse hinnang nõude aluseks oleva Tartu Vangla toimingu õiguspärasusele. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja taotleks tuvastamisnõude iseseisvat läbivaatamist muul, kui hüvitise saamise eesmärgil. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 43 lg 1 p 3 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebaja on esitanud käesolevas haldusasjas nõude kahju hüvitamiseks seoses väidetava diskrimineerimise ja alusetu kartserikaristuste määramisega, mis alandasid tema inimväärikust ja põhjustasid tervise kahju.

3. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et kaebaja on haldusasjas nr 3-15-1541 esitanud Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebuse, milles nõudis E. Tootsi tegevusega, alates 2014 aastast keele ja rahvuse alusel diskrimineerisega ning raportite alusel kartserikaristuste määramisega, tekitatud kahju hüvitamist. Isik osutas inimväärikuse alandamisele ja tervisekahjule (valu ja kannatused). Kohtu hinnangul on käesolevas asjas esitatud hüvitamiskaebus esitatud sama nõudega ja samal alusel nagu haldusasjas nr 3-15-1541. Kohus märgib, et rahalise nõude suurendamist või vähendamist ei loeta kaebuse muutmiseks, mistõttu ei saa käesolevas kaebuses esitatud nõudeid üksnes summa erinevuse alusel lugeda erinevateks nõueteks. Ka Tartu Vanglale samasisuliste hüvitisnõuete esitamine ei loo alust iseseisva kohtumenetluse alustamiseks. Haldusasjas nr 3-15-1541 on halduskohus jätnud kaebuse teistkordselt käiguta ning andnud kaebajale võimaluse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Seega on varasem kaebus haldusasjas nr 3-15-1541 kohtu menetluses. Kaebaja on esitanud mitmeid analoogse sisuga kaebuseid (nt haldusasjades nr 3-15-2127, 3-15-2131, 3-15-2133), milles puudub jõustunud lõpplahend, seega on need samuti kohtu menetluses.

4. HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. Kohus märgib täiendavalt, et N. Lilitškini puhul on tegemist isikuga, kes on varem korduvalt halduskohtumenetluses kaebusi esitanud. Seega on ta tuttav kohtumenetluse reeglitega ning kohtu hinnangul võimeline vajadusel oma õigusi tõhusalt kaitsma. Seetõttu on kohtul kahtlus, et käesolevas asjas kohtusse pöördumine ei ole ajendatud kaebaja õiguste kaitse tegelikust vajadusest, vaid taotleb muud eesmärki. Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 on halduskohtusse pöördumine üldjuhul lubatud üksnes oma õiguse kaitseks. Nendel asjaoludel ei pea kohus põhjendatuks jätta kaebus käiguta kaebaja eesmärgi täiendavaks selgitamiseks või kaebuse muutmiseks.

5. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei võta kohus seisukohta esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik