2-13-46321/57 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2015.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-13-46321

Tsiviilasi

XXXOÜ

hagi

XXXOÜ

vastu

2100

euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2100 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXXOÜ (registrikood XXX; asukoht XXX)

Hageja

seaduslik

esindaja

XXX

(e-post

XXX@gmail.com)

Kostja XXXOÜ (registrikood XXX; asukoht XXX)

Kostja

lepinguline

esindaja

XXX

(e-post

XXX@gmail.com)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Jätta rahuldamata hageja nõue 1200 euro ulatuses.

3. Välja mõista kostjalt XXXOÜ hageja XXXOÜ kasuks võlgnevus 900 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 42,9% ulatuses kostja kanda ja 57,1% ulatuses hageja kanda.

2. Rahuldada XXXOÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XXXOÜ-

lt välja XXXOÜ kasuks menetluskulud 42,9% ulatuses s.o 186,70 eurot.

3. Jätta rahuldamata XXXOÜ menetluskulude avaldus 1436,50 euro ulatuses

(õigusabikulud).

4. Rahuldada XXXOÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XXXOÜ-

lt välja XXXOÜ kasuks menetluskulud 57,1% ulatuses s.o 461,82 eurot.

5. Jätta rahuldamata XXXOÜ menetluskulude avaldus 333,20 euro ulatuses

(õigusabikulud).

6. Tasaarvestada

XXXOÜ

ja

XXXOÜ

vastastikused

kohtumäärusega

väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt

XXXOÜ välja kostja XXXOÜ kasuks menetluskulud summas 275,12 eurot.

Menetluskulud tuleb hagejal kanda XXXOÜ kontole XXXXXXXXXXX.

7. XXXOÜ kohustub lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale õigusabiteenust kuni 2011.a juunini vastavalt

üksikutele tellimustele, alates 2011.a juunist osutas hageja kostjale õigusabiteenust

igapäevaselt. Kuna kostjal oli majanduslikel põhjustel raske ajakulu arvestuse alusel hageja

õigusabiteenuse eest tasuda, tegi hageja kostjale ettepaneku sõlmida kokkulepe fikseeritud

kuutasuga (400 eurot) lepingu sõlmimiseks. Hageja esitas kostjale lepingu projekti, kuid kostja

ei allkirjastanud lepingut, samas kinnitas lepingu sõlmimist suusõnaliselt. Hageja ja kostja

seaduslikud esindajad olid pikaajalised tuttavad, seetõttu oli hagejal kostja suhtes usaldus ka

suusõnaliste kokkulepete osas. Kostja nõustus lepingutingimustega ja asus 2011.a augustist

tasuma hagejale lepingus sätestatud kuumakseid kuni märtsini 2012.a, mil jättis esmakordselt

osutatud teenuse eest hagejale tasumata. Märtsist 2012.a kuni jaanuar 2013.a maksis kostja

teenuse eest ebaregulaarselt, tasudes arved täielikult 2012.a august kuni november ja jättis

tasumata 2012.a detsember ja 2013.a jaanuar. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele

kostja arveid ei tasunud. Hageja on kostjale osutanud õigusabiteenust, kostja ei ole pretensioone

teenuse kohta esitanud. Kostja on jätnud tasumata järgmised arved: 1) arve nr 43 summas 400

eurot; 2) arve nr 52 summas 100 eurot; 3) arve nr 53 summas 400 eurot; 4) arve nr 63 summas

400 eurot; 5) arve nr 64 summas 400 eurot; 6) arve nr 67 summas 400 eurot, kokku 2100 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 2100 eurot.

Kostja seisukoht

Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt ei ole

pooled suulist õigusabilepingut sõlminud, hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist, samuti ei

ole hageja kostjale vaidlusalusel perioodil õigusabiteenust osutanud. Kõik hageja väited on

paljasõnalised ja tõendamata. Hageja ei ole alates 2012.a märtsist esitanud kostjale arveid,

kostja sai arved alles koos hagiavaldusega. Vaidlus puudub selles, et kostja maksis hageja

ühekordsete teenuste (käsundite) eest arvete alusel tasu kuni märts 2012. Poolte esindajad

hindasid iga kuu lõpus osutatud ja saadud teenuse üle ja hageja esitas arve. Alates märts 2012.a

puudus kostjal hageja teenuste järele vajadus ja hagejalt ei tellitud enam igakuiselt

õigusabiteenuseid. Kostja möönab, et hageja püüdis igal võimalikul viisil peale suruda lepingut

(teenuse osutamise lepingut ja hiljem töölepingut), mille kohaselt peaks kostja maksma

teenustasu ka siis, kui hageja konkreetsel kuul vahetut teenust ei osuta. Kostja ei olnud nõus

sellist ebamõistlikku lepingut sõlmima. Pooled vaidlevad lepingu sisu ja eelkõige tasu

maksmise kokkuleppe üle. Kostja viitab asjaolule, et hageja poolt on tõendamata, mis teenust

ja millal kostja on tellinud, missugust teenust on hageja osutanud ja kas teenustasu on muutunud

sissenõutavaks. Ainuüksi arve esitamisega hagimenetluses ei teki kostjale kohustust arvet

tasuda. Arve tasumise aluseks peab olema eelkõige tellitud teenuse osutamine kostjale. Teenuse

osutamist saab tõendada käsundi täitmist väljendava soorituse tõendamise ja teenuse

üleandmisega tellijale. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud nõude olemasolu, nõude

sissenõutavust ja teenuse üleandmist kostjale. Kostja osundab, et tõendamata on ka tasu

kokkulepe. Hageja poolt nõutav tasu suuruses 400 eurot tunnis oleks ebamõistlik isegi

vandeadvokaadi teenuse korral. Kostja osundab, et on tasunud hagejale hageja poolt esitatud

arvete alusel, kuid tasutud on üksnes osutatud ja kostja poolt aktsepteeritud teenuste ulatuses.

Teenuste eest, mida ei ole kostjale osutatud või mida kostja ei ole aktsepteerinud, ei ole kostja

maksnud ja nende summade üle käibki vaidlus.

Menetluse käik

Tartu Maakohus jättis hagi 13.06.2014 kohtuotsusega rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus

rahuldas hageja apellatsioonkaebuse ja tühistas maakohtu 13.06.2014 otsuse ning saatis asja

Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tartu Maakohus edastas tsiviilasja 26.01.2015

kohtumäärusega kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud

osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele.

TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt. Kohus ei ole seotud poolte õiguslike hinnangutega tsiviilasja lahendamisel.

TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus ei

ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab ise seadust tulenevalt

TsMS § 436 lg-s 7 ja § 438 lg-s 1 sätestatust. Kohus jätab arvestamata TsMS § 238 lg 1 p 1 ja

lg 5 alusel järgmiste tõenditega: tl 193-194, kuivõrd tõendatavat asjaolu ei ole hagejal vaja

tõendada.

Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et hageja osutas kostjale õigusabiteenust kuni märts

2012.a.

Poolte vahel on vaidlus, kas poolte vahel oli peale 2012.a märtsi õigusabiteenuse osutamiseks

sõlmitud leping.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 619 kohaselt

kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule

(käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui

selles on kokku lepitud. Tsiviilseadustiku üldosa seadustiku (TsÜS) § 75 lg 1 kohaselt kindlale

isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui

tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse

tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu

tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. TsÜS § 75

lg 3 kohaselt TsÜS § 75 1 sätestatut kohaldatakse ka isiku muu õigusliku tähendusega teo

tõlgendamisel. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest

võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe

või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled

kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida

suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu

kohustuslikku vormi.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule tõendina õigusteenuse osutamise

kliendilepingu projekti (daatumiga 01.05.2011), millel puuduvad poolte allkirjad. Hageja

selgituste kohaselt ei ole talle teada, millisel põhjusel jättis kostja lepingu allkirjastamata, samas

usaldas hageja kostja suusõnalist kinnitust lepingu sõlmimise kohta. Hageja osutas igakuiselt

kostjale õigusabiteenust ja esitas kostjale igakuiselt tasumiseks arved, juhindudes lepingus

sätestatust. Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud õigusabiteenuse

osutamiseks lepingut, mistõttu on hageja nõue alusetu. Hageja on kohtule esitanud tõenditena

kostja juhatuse liikmele e-posti teel edastatud õigusabiteenuse lepingu projekti (01.05.2011, tl

13-15), kostjale esitatud vaidlusaluste arvete ärakirjad (tl 17-19, 21-22) ja pangakonto

väljavõtte perioodi kohta 01.06.2011 kuni 28.02.2013 (tl 16). Kohus on hageja poolt perioodil

august 2011 kuni jaanuar 2013 õigusabi osutamisega seonduva elektroonilise kirjavahetuse

ning dokumentide ärakirjade (tl 134-138, 141-146, 149-175) alusel tuvastanud, et hageja osutas

kostjale õigusabiteenust, kohtule tõenditena esitatud arved (tl 117-133) on kostja poolt osaliselt

tasutud. Nimetatud tõendite ja poolte esitatud selgituste pinnalt järeldub TsÜS § 75 koosmõjus

TsÜS § 68 lg 3 kohaselt konkludentne tahteavaldus VÕS § 8 jj ning VÕS § 619 alusel kehtiva

teenuse osutamise lepingu sõlmimise kohta. Käsunduslepingule ei ole seadusandja VÕS § 11

lg 1 kohaselt sätestanud kohustuslikku vormi, seega võib lepingu sõlmida ka suulises vormis.

Kohus on seisukohal, et pooled olid sõlminud VÕS § 619 kohaselt suulise käsunduslepingu.

Hageja nõude kohaselt on kostja jätnud tasumata järgmised käsunduslepingu alusel esitatud

arved: 1) arve nr 43 summas 400 eurot; 2) arve nr 52 summas 100 eurot; 3) arve nr 53 summas

400 eurot; 4) arve nr 63 summas 400 eurot; 5) arve nr 64 summas 400 eurot; 6) arve nr 67

summas 400 eurot, kokku 2100 eurot. Hageja on seisukohal, et lepingutingimuste p 4.1.1

kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt õigusabiteenuse eest 400 eurot, sõltumata

osutatud õigusabiteenuse mahust. Kostja on seisukohal, et poolte vahel puudub vastavasisuline

kokkulepe, kostja ei ole hageja poolt nõutavate arvete tasumise aluseks olevat teenust hagejalt

tellinud, hageja ei ole vaidlusaluseid teenuseid reaalselt osutanud ning õigusabi on varasemalt

tellitud kostjalt hinnaga 20 eurot kohtuväliste toimingute korral ja kohtuasjades 50 eurot /1 h,

mistõttu on hageja poolt nõutud 400 eurot ebamõistlikult suur tasumäär.

Kohus on seisukohal, et poolte vahel on vaidlus lepingutingimuste ja nende täitmise, samuti

teostatud tööde mahu ning sisu osas.

VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 29 lg 4 kohaselt juhul, kui

lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu

lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5

kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid,

sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale

lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;

4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele

tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. VÕS § 627 lg 1

kohaselt juhul, kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui

käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis

käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 627 lg 2 kohaselt juhul, kui tasu suurust ei

ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

Juhindudes VÕS § 29 lg 4 ja 5 p 2, 3, 4, 6 asub kohus seisukohale, et pangakontode väljavõtted

tõendavad kostja tahet tasuda VÕS § 619 kohaselt osutatud/tellitud õigusabiteenuse eest

kokkulepitud hinnaga 400 eurot kalendrikuus, kuna hageja on esitanud kostjale arved, kuhu on

peale märgitud vastavalt august 2011 õigusabiteenus, september 2011 õigusabiteenus jne,

kostja on arvete tasumisel märkinud selgelt arve numbri ja tasunud korduvalt arveid 400 eurot

kalendrikuus (tl 16, 117, 118, 119, 120, 122, 123, 126, 129). Samas kokkulepe, mille kohaselt

kostja kohustus hagejale tasuma õigusabi eest igakuiselt 400 eurot kalendrikuus sõltumata

osutatud/tellitud teenusest (lepingutingimus 4.1.1), ei ole kohtu hinnangul hageja poolt

tõendatud, eeltoodust tulenevalt juhindub kohus õigusabiteenuse osutamise hinna

kindlaksmääramisel VÕS § 627 lg 1 ja 2 koosmõjus VÕS § 29 lg 4 ja 5 p 2, 3, 4, 6 sätestatust.

Kuivõrd hageja on esitanud vastuväite õigusabiteenuse eest tasumise kohustusele, samuti

osutatud õigusabiteenuse sisule, siis kohustas kohus hagejat 09.06.2015 kohtumäärusega

tõendama TsMS § 230 lg 1 kohaselt 13.03.2012 arve nr 43 ja 04.02.2013 arve nr 67 osutatud

õigusabiteenuse sisu. Hageja ei esitanud kohtule 09.06.2015 kohtumääruses osundatud

tõendeid, seega on hageja nõuded 13.03.2012 arve nr 43 ja 04.02.2013 arve nr 67 osutatud

õigusabiteenuse osas tõendamata. Arve nr 52 õigusabiteenuse eest on kostja tasunud hagejale

300 eurot ja on jätnud tasumata 100 eurot. Osutatud õigusabiteenuse kohta on hageja esitanud

kohtule tõendid, mille alusel on kohus tuvastanud õigusabiteenuse osutamise kostjale seoses

Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjonis menetletud töövaidlusasjaga nr 4.3-2/1289, mille

istungil ja asja menetluses on XXX osalenud (tl 135-138). Kohus ei nõustu kostja

vastuväidetega, et vaidlusaluse teenuse kogumaht ei vasta 400 euro suurusele hinnale, istungil

osalemine eeldab eeltööd asja materjalidega, millele lisandub istungil osalemise ajakulu. Arve

nr 53 õigusabiteenuse kohta on hageja esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt on hageja

tegelenud põllumaade rendilepingute koostamisega (tl 141). Kostja vastuväite kohaselt ei

sõlminud ta nimetatud rendilepinguid, lisaks on kostja seisukohal, et teenuse eest nõutav hind

ei vasta õigusabi mahule ja sisule. Kohus on seisukohal, et rendilepingute koostamise jm

kaasuva asjaajamise korral on 400 eurot kooskõlas mõistliku õigusabiteenuse hinnaga 5

rendilepingu korral, asjaolu, kas kostja lõppkokkuvõttes tellitud rendilepinguid kasutas või

mitte ei oma tasu maksmise kohustust arvestades tähtsust. Arve nr 64 õigusabiteenuse kohta

on hageja esitanud kohtule tõendi, mille alusel on kohus tuvastanud õigusabiteenuse osutamise

kostjale seoses inkasso võlanõudega (tl 149-175), kus hageja on kostja esindajana pidanud

kompromissläbirääkimisi, teinud omapoolseid ettepanekuid ja püüdnud leida mõlemapoolselt

rahuldavaid lahendusi. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole õigusabikulu tegeliku

õigusabiteenuse osutamisega põhjendatud. Kohus on seisukohal, et õigusabiteenuse hind 400

eurot on kooskõlas osutatud teenuse mahuga ja sisuga. Samas ei nõustu kohus hageja arve nr

63 (tl 20) õigusabiteenuse tasumiskohustusega (tl 146). Tegemist on 31.12.2012 arve nr 64

aluseks oleva õigusabiteenuse eeltööga novembrikuus, mille eest on kohus VÕS § 627 lg 1 ja

2 alusel pidanud mõistlikus tasuks kogusummana 400 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks,

õigusabitasu 400 eurot ületavas osas, arvestades teostatud töö mahtu ja sisu. Lisaks on hageja

esitanud tõendid m.h detsembris 2012.a kostja juhatuse liikmele XXX´ile osutatud õigusabi (tl

147-148) kohta, kostja on nimetatud õigusabile esitanud vastuväite. Kohus nõustub kostjaga,

nimetatud osas tuleb jätta hagi rahuldamata, kuivõrd tegemist ei ole kostjale osutatud

õigusabiteenusega.

Kostja vastuväite kohaselt on õigusabi 400 eurot tunnis liiga kõrge tasumäär, varasemalt on

pooled arvestatud 20 eurot tunnis kohtuväliste asjaajamiste ja 50 eurot vaidluse tunni eest,

samas ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit oma vastuväidete tõendamiseks, seega on

kostja vastuväited tõendamata ja paljasõnalised. Lisaks juhib kohus kostja tähelepanu, et 400

eurot ei ole tõenditest (tl 14, 17-22, 117-133) nähtuvalt arvestatud, mitte tunnihindena, vaid

kuumäärana.

Kostja on esitanud vastuväite m.h arvete edastamise ja kättetoimetamise kohta, kostja on

seisukohal, et hageja ei ole tõendanud ühegi dokumendi kättetoimetamist kostjale. Kohus on

seisukohal, et arvete saatmine kostjale e-posti teel on antud juhul piisavalt tõendatud

väljavõtetega hageja e-postist, kuna varasemal perioodil on nimetatud arved vaidlusalustelt e-

posti aadressidelt kostja poolt kätte saadud ja valikuliselt tasutud (m.h arve nr 52, tl 16, 18).

Kohus juhindub siinjuures VÕS § 29 lg 4 ja 5 p 2, 4, 6, kuivõrd poolte varasem praktika ning

lepingupoolte käitumine on arvete edastamisel olnud ühetaoline nii arvete osas, mille kostja on

tasunud kui ka arvete osas, mille üle toimub käesolevas tsiviilasjas vaidlus. Arvete edastamine,

dokumentide edastamine ning e-kirjavahetus on toiminud ühtviisi kõikidel juhtudel, e-posti

aadressidel XXX (tl 141-143, 145, 195, 197-198), XXX (tl 23, 196, 198-200), XXX (tl 146,

149-151, 154, 156, 163), XXX (tl 134-135). Tulenevalt TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste

teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguste

teostamine lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

Selles sättes sisaldub tsiviilõiguse üldpõhimõttena tunnustatud keeld kuritarvitada oma õigusi.

Samuti on hea usu põhimõtte funktsiooniks lepingust või seadusest tulenevate õiguste

teostamise kuritarvitamise piiramine. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei

kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Kohus märgib, et TsÜS

§ 138 lg 1 kohaselt oli kostjal kohustus end kursis hoida õigusabiteenuse tellimisel lepingu

täitmisega s.h teenuse eest tasumisega. Antud juhul nähtub kohtule, et hageja on kostjale

edastanud teavet m.h kostja juhatuse liikmete e-posti aadressidel (XXX ja XXX), kohtule ei ole

esitatud tõendeid, millest nähtuks, et pooled on omavahel kokku leppinud kirjalike

dokumentide (s.h) arvete) edastamisel kirjaliku kinnituse nõudes. Arvestades poolte

omavahelise koostöö pikkust ja kujunenud praktikat, asub kohus seisukohale, et hageja võis

dokumente (s.h arveid) edastada kostjale e-posti teel ilma kostja kättesaamiskinnituseta. Kohtu

hinnangul ei ole kostja käitumine TsÜS § 138 lg-ga 2 kooskõlas, kui ta tugineb hagejapoolsele

teabe esitamata jätmisele kostjast endast tulenevatel põhjustel. Kuna kostja on oma vastuväites

tuginenud riigikohtu praktikale, siis peab kohus vajalikuks märkida, et arvete edastamine ja

nõukogu koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast ÄS § 321 lg 1 järgi õigustatud subjekti

teavitamine ei ole võrreldavad asjaolud. Arvete esitamine lepingulises õigussuhtes on

informatiivse sisuga, tegemist ei ole vastuvõtmist vajava tahteavaldusega ega isikliku

kättetoimetamise kohustusega.

Kohtu hinnangul ei ole arvestatav kostja vastuväide õigusabiteenuse mittetellimise ja hageja

omavolilise tegevuse osas, tõendite (tl 135-138, 141, 149-175) alusel on kohus tuvastanud

hagejapoolse õigusabiteenuse osutamise, kostja on arve nr 52 (tl 18), arve nr 53 (tl 19) ja arve

nr 64 (tl 21) jätnud tasumata, rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha

maksmise kohustuse rikkumisel, seega juhindudes VÕS § 627 lg 1 ja 2, VÕS § 29 lg 4 ja 5 p 2,

3, 4, 6, VÕS § 108 lg 1 rahuldab kohus hagi osaliselt 900 euro ulatuses (arve nr 52, 53 ja 64) ja

jätab rahuldamata 1200 euro ulatuses (arve nr 43, 63 ja 67).

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd kohus

rahuldas hagi osaliselt, siis tuleb hagi menetluskulud jätta vastavalt rahuldatud osale 42,9%

ulatuses kostja kanda ja hagi rahuldamata osale 57,1% ulatuses hageja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita

menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS §

477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud, p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud,

mis on kantud seoses menetlusega ja p 7 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu)

põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on

vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu

1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja ja XXX sõlminud lepingu hageja

esindamiseks. Lepingu kohaselt kohustus hageja oma lepingulisele esindajale tasuma

kokkuleppeliselt 65 eurot tunnis menetlustoimingute tegemisel, millele lisanduvad otsesed

kulud (sõidukulud). Hageja menetluskulud koosnevad õigusabiteenusest (22 tundi 10 minutit

ehk 1436,50 eurot), sõidukulust (35,20 eurot) ja tsiviilasjas tasutud riigilõivust (400 eurot),

kokku 1871,70 eurot.

Kohus on seisukohal, et õigussüsteemi efektiivse toimimise eelduseks on m.h see, et

menetlusosalisel peab olema ettekujutus sellest, kui suured võivad kohtuasja puhul olla

vastaspoole menetluskulud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-

142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada

ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Antud juhul ei nähtu kohtule tsiviilasja

materjalidest, et XXX oleks tsiviilasja menetluses osalenud või end deklareerinud lepingulise

esindajana kuni 16.06.2015.

Kohus juhib hageja tähelepanu, et TsMS § 363 lg 3 kohaselt juhul, kui hagejat esindab

menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatu

kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse

teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks

on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus on seisukohal, et juhul, kui menetlusosalist esindab

tsiviilasjas lepinguline esindaja peab see olema menetluse kestel vastaspoolele selge, vastasel

juhul ei ole kostjale hageja õigusabikulu tsiviilprotsessi kestel ettenähtav. Riigikohus on

tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11 selgitanud, et õigusabikulusid tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada

üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate

kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Alates 16.06.2015 on hageja teatise

kompromisskokkuleppe sõlmimata jätmise (0,5 lk) kohta allkirjastanud lepingulise esindajana,

samas ei ole menetlusdokumendile lisatud TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt õigusalast

kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti. Lisaks märgib kohus, et kompromisskokkuleppele

mittejõudmine ei ole TsMS § 169 lg 3 kohaselt õigusabikulu, mille jätmine vastaspoole kanda

oleks põhjendatud, arvestades läbirääkimiste sisu ja tulemusetust. Kohus on seisukohal, et

hageja poolt väidetavad õigusabikulud ei ole antud juhul käsitatavad menetlusosalisele

menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes.

Seega ei ole kohtul alust lugeda XXX´t, mitte hageja lepinguliseks esindajaks vaid seaduslikuks

esindajaks. Kuivõrd menetlusseadustik ei näe ette menetlusosalise seadusliku esindaja

õigusabikulude

hüvitamist,

siis

jätab

kohus

rahuldamata

hageja

menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse õigusabikulude osas.

Samas peab kohus põhjendatuks kindlaks määrata hageja sõidukulud TsMS § 144 p 2 alusel

Tallinn-Tartu-Tallinn marsruudil 380 km 35,20 eurot 06.04.2015 toimunud kohtuistungil

osalemisega seonduvalt, samuti maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu

TsMS § 144 p 7 alusel summas 63 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu TsMS § 147

lg 5 koosmõjus TsMS § 138 lg 2 alusel summas 137 eurot ning apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu 200 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg-ga 6

ning lg-ga 1 ja 15. RLS § 57 lg 1 lisa tabelis 1 sätestatud riigilõivumääraga (hagihinna 2100

euro puhul tuli avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tasuda

riigilõiv summas 200 eurot). RLS § 57 lg 6 kohaselt avalduse esitamisel maksekäsu

kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 45 euro (2100

eurost 3 % = 63 eurot).

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud kogusummas 435,20 eurot,

millest 42,9% on 186,70 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus jätab

rahuldamata hageja menetluskulude nõude 1436,50 euro ulatuses (õigusabikulud).

Kostja palub kohtul kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista menetluskulud summas 1142

eurot.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjal olnud tsiviilprotsessis esindajaks jurist Ants XXX,

kelle tunnitasu on tsiviilprotsessis olnud 80 eurot käibemaksuta. Juhindudes eelnimetatud

Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist

kogemust asub kohus seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks

esindajatasu maksimumsuuruseks tunnihinda mitte rohkem, kui 80 eurot käibemaksuta.

Menetluskulude kindlaksmääramisel arvestab kohus lisaks esitatud menetlusdokumendi sisule

ja mahule m.h kostja esindaja kvalifitseerituse taset, vandeadvokaat on suuteline oluliselt

kiiremini koostama menetlusdokumendi võrreldes madalamat õigusalast kvalifikatsiooni

omava juristiga.

Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud järgmiselt:

1. Tartu Maakohtusse esitatud esialgse hagiavaldusega (1,5 lk + lisad 11 lk) tutvumine 0,5

tundi, tunnihinnaga 80 €, summa 40 €.

2. Vastuse koostamine hagiavaldusele (0,5 lk), 0,5 tundi, tunnihind 80 €, summa 40 €.

3. Apellatsioonkaebusega (2 lk) tutvumine, 0,5 tundi, tunnihinnaga 80 €, summa 40 €.

4. Vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (1,5 lk), 1,0 tundi, tunnihinnaga 80 €, summa

80 €.

5. Esindamine apellatsioonis, 0,5 tundi, tunnihinnaga 80 €, summa 40 € jääb kohtule

tsiviilasja toimikust selgusetuks, arusaamatu on milliseid menetlustoiminguid kostja on

teinud, eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse nimetatud osas rahuldamata.

6. Kohtuistungiks ettevalmistamine 06.04.15, 0,5 tundi, tunnihind 80 €, summa 40 €.

7. Esindamine kohtuistungil 06.04.2015 ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik

õigusabikulu rohkem, kui 0,16 h ulatuses s.o 12,80 eurot, arvestades kohtuistungi

kestvust.

8. Hageja täiendavate 15.04.15 seisukohtade 2,5 lk ja hagile lisatud tõenditega 56 lk

tutvumine, 1,0 tundi, tunnihind 80 eurot, summa 80 eurot.

9. Kostja seisukohtade koostamine 20.04.2015 4 lk ja kohtule esitamine 3,2 tundi, summas

256 eurot.

10. Hageja 21.04.15 vastusega 1 lk + lisad 8 lk tutvumine 0,5 tundi, tunnihind 80 eurot,

summas 40 eurot.

11. Hageja seisukohale vastuse koostamine 2 lk 2 tundi, tunnihind 80 eurot, summas 160

eurot.

12. 09.06.15 kohtumäärusega tutvumine 0,25 tundi, tunnihind 80 eurot, summas 20 eurot.

13. Kompromissettepaneku koostamine ja hagejale esitamine, hageja vastusega tutvumine ja

vastuse koostamine. Ajakulu 0,6 tundi, tunnihind 80eur, summas 48 eurot ei ole kohtu

hinnangul õigusabikulu, mille jätmine vastaspoole kanda oleks TsMS § 169 lg 3 kohaselt

põhjendatud, arvestades läbirääkimiste sisu ja tulemusetust. Eeltoodud põhjendustel jätab

kohus kõnealuses osas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata.

14. Kostja 23.06.2015 seisukohtade koostamine ja kohtule esitamine, kogus 1,0 tundi,

tunnihind 80 eurot, kokku 80 eurot ei ole kohtu hinnangul õigusabikulu, mille jätmine

vastaspoole kanda oleks TsMS § 169 lg 3 kohaselt põhjendatud, arvestades, et tegemist on

kostja vastuväitega kohtu tegevusele, mille kohus on jätnud rahuldamata. Lisaks TsMS §

333 lg 1 alusel esitatud vastuväitele on kostja samal kuupäeval esitanud kohtule

menetluskulude nimekirja. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-77-14 asunud seisukohale,

et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja

koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175

lg 1 mõttes, eeltoodud põhjendustel jätab kohus nimetatud osas kostja avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu

tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 10,11 h ulatuses s.o 808,80 eurot käibemaksuta

(10,11 h x 80 eurot= 808,80 eurot), millest 57,1% on 461,82 eurot, mis tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista. Kohus jätab rahuldamata kostja menetluskulude nõude 333,20 euro

ulatuses (õigusabikulud).

TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt

kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse

olemusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 463 lg koosmõjus TsMS § 445 lg 1 sätestatust

tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud,

tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas

275,12 eurot (461,82 eurot – 186,70= 275,12 eurot).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase avalduse.

Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb hagejal alates lahendi jõustumisest, s.o

menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik