3-15-2180/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2180 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus OÜ X suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks Menetlusosalised Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Anneli Metsalu Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – OÜ X, volitatud esindaja v.adv Vahur Kivistik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.08.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta OÜ X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.08.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-2180 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (MKS § 1361 lg 4, HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 11 alusel 31.08.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, valides meetmena OÜ X (registrikood XXXXXXXX) arvelduskonto EE742200221044678277 (AS Swedbank) arestimise 203 005,17 euro ulatuses. Taotluse kohaselt kontrollib MTA 21.07.2015 teate nr 12.2-3/033887-1 alusel OÜ X käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodil juuli 2014 kuni mai 2015. Kontrollimenetluse käigus tuvastatud asjaolude pinnalt on maksuhaldur seisukohal, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine. Maksumenetluse käigus on selgunud, et OÜ X ja selle juhatuse liikmed EK ja IV esitasid kolmandate isikute abil ajavahemikul 19.08.2014 kuni 22.06.2015 maksukohustuse

3-15-2180 2(5) vähendamise eesmärgil maksuhaldurile OÜ X käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid. D OÜ väljastatud võltsarvete kajastamisega äriühingu raamatupidamises deklareeriti alusetult sisendkäibemaksu summas 203 005,17 eurot. Maksuhaldur leiab maksumenetluses kogutud tõenditele tuginedes, et on loodud näilik ostu- müügi tehingute ahel, kus OÜ-le X esitati OÜ D nimel koostatud võltsarved kauba müügi kohta; OÜ D näitas kauba ostu OÜ-lt S, kes omakorda näitas kauba soetust Läti äriühingutelt. OÜ X pangakontolt kanti raha OÜ D pangakontole, kust see kanti edasi OÜ S pangakontole ning sealt OÜ X juhatuse liikmete korraldusel Läti ettevõtetele kauba eest, mis transporditi Eesti Vabariiki OÜ-le X. OÜ X poolt OÜ-le D tasutud käibemaks 20% kanti edasi DP ja VU kontrolli all olevate varifirmade pangakontodele, võeti sularahas välja ning tagastati DP ja VU kaudu OÜ X esindajatele EK-le ja MU-le. Seda seisukohta kinnitavad eelnimetatud äriühingute pangakontode väljavõtted, millelt nähtub, et kontodelt on regulaarselt suures mahus võetud välja sularaha, ning asjaolu, et äriühingute kontodel asuva raha käsutamiseks vajalikud turvaelemendid olid ühe isiku käes. Maksuhalduri arvates ostis OÜ X kauba otse Läti ettevõtetelt (käibemaksumäär 0%). Näilike tehingute ahela näitamise kaudu suurendas OÜ X alusetult sisendkäibemaksu, vähendades oma käibemaksukohustust 203 005,17 euro võrra. OÜ X suhtes on lisaks eelnimetatud kontrollimenetlusele paralleelselt käimas kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 14930000377, mis hõlmab maksumenetlusega sama perioodi. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid ja esitatud kahtlustused toetavad maksumenetluse käigus tekkinud kahtlust, et OÜ X on toime pannud maksupettuse. Maksuhalduril on alust arvata, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. Seda kahtlust kinnitavad järgmised asjaolud: põhjendatud kahtlus, et OÜ X on pannud toime maksupettuse; OÜ X tegevus maksukohustuse vältimisel annab alust arvata, et ta üritab sama ka tulevikus teha; OÜ-l X ei ole piisavalt registervara, mille arvelt eeldatavat maksuvõlga tasuda. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2013. aasta kohta ning puudub teave praeguse varalise seisu kohta. Käibedeklaratsioonide pinnalt hindab maksuhaldur OÜ X ettevõtluse kulusid ligikaudu võrdseteks tuludega. OÜ X peamiseks varaks on pangakontol asuv raha, mida aga on lihtne mujale paigutada ja seeläbi vältida maksuvõla tasumist. Seetõttu peab maksuhaldur vajalikuks täitetoiminguna ettevõtte pangakontole aresti seadmist. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur OÜ X vastu suunatud täitetoimingu, kui isik on esitanud tagatise 203 005,17 euro väärtuses (MKS § 120 lg 1 p 3, § 121), millele lisanduvad võimalikud täitekulud vastavalt tagatise liigile. Kui X OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 203 005,17 eurot. 2. Tallinna Halduskohus rahuldas 31.08.2015 määrusega MTA taotluse ning andis MTA- le loa OÜ X pangakonto nr EE742200221044678277 (AS Swedbank) arestimiseks 203 005,17 euro ulatuses. Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Maksuhaldur on taotluses välja toonud, millel põhineb tema kahtlus, et OÜ X teguviisi eesmärgiks oli sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu, ning põhjendanud, miks ta leiab, et OÜ X esitas käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, kasutades maksupettuse toime panemiseks 11 kuu jooksul sama skeemi. Kohus nõustus maksuhalduriga, et taotluses toodud asjaolude esinemisel on tõenäoline, et OÜ-l X ei olnud õigust kontrollitaval perioodil kajastada käibemaksuarvestuses D OÜ arvetel märgitud käibemaksu kokku summas 203 005,17 eurot. Seega ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu.

3-15-2180 3(5) Arvestades kahtlust, et OÜ X esitas käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid ning võimaliku maksupettuse ulatuslikkust, peab kohus põhjendatuks maksuhalduri kartust, et OÜ X võib ebaseaduslikult ja pahatahtlikult käituda ka edaspidi, kandes raha oma pangakontolt variettevõtete pangakontodele ja muutes seeläbi kontrolli lõppemisel maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude hilisema sissenõudmise võimatuks. Kuna äriühingul puudub arvestatav registervara, on põhjendatud anda luba maksuhalduri poolt märgitud pangakontole aresti seadmiseks 203 005,17 euro ulatuses. Avalik huvi maksusummade laekumise vastu kaalub üles OÜ X huvi oma vara vabalt käsutada. 3. OÜ X esitas halduskohtu määruse peale 15.09.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 22.09.2015 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. OÜ X palub määruskaebuses (täiendatud 24.09.2015) tühistada halduskohtu 31.08.2015 määrus. Maksuhaldur ei ole veenvalt põhjendanud määratava maksukohustuse sundtäitmise raskendatust või võimatust. Kohus ei ole hinnanud, kas taotluses toodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks. Täitetoimingute tegemiseks loa andmise aluseks ei ole mitte üksnes maksupettuse toimepanemise kahtlus, vaid ka prognoosotsus, et maksukohustuslane asub maksude maksmisest kõrvale hoidma ning maks võib jääda riigile laekumata. Kriminaalmenetluse raames esitas OÜ X kaitsja Harju Maakohtule ettevõtte bilansi seisuga 31.05.2015. MTA pidi loataotluse esitamise ajal kõnealuse tõendiga tuttav olema, kuid ei esitanud seda kohtule. Ainuüksi kinnis- ja muu registervara puudumine ei anna alust väita, et sundtäitmine ei ole võimalik. Kohus ei ole analüüsinud OÜ X majanduslikku olukorda. Kohtupraktika kohaselt on konto arestimine lubatav üksnes juhul, kui muud mõistlikud võimalused puuduvad (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10, p 16). Bilanss seisuga 31.08.2015 näitab, et OÜ X müügitulu on viimastel kuudel suurenenud. Määruskaebuse esitaja pangakonto arestimine on ebaproportsionaalne. OÜ X on tegutsev äriühing, mis tegeleb liha ja lihatoodete müügiga ning milles töötab seitse inimest. Ettevõtte käive tekib kauba müügist. Arestitava vara suurus moodustab 22% äriühingu 2015. aasta viie kuu käibest ja on 17 korda suurem kui äriühingu viimase viie kuu kasum. Pangakonto arestimise tulemusel seiskub ettevõtte tegevus: kui äriühing ei saa kaupa osta, ei saa ta seda ka müüa ja seeläbi tulu teenida ning täita oma kohustusi lepingupartnerite ees. Selle tulemusel võib äriühing olla sunnitud oma tegevuse lõpetama. Maksukohustuse täitmine aga on võimalik ettevõtluse jätkumise korral. Alternatiivselt palub määruskaebuse esitaja lugeda piisavaks tagatise andmine summas 101 503 eurot. OÜ-l X on võimalik pakkuda tagatist 50% ulatuses, seades hüpoteegi summas 101 503 eurot OÜ-le R kuuluvale kinnistule aadressiga XXX. 5. MTA vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid ning maksupettuse kahtlus viitavad sellele, et määruskaebuse esitaja näol ei ole tegemist õiguskuuleka isikuga. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja 2014. aastal täitnud oma kohustust esitada majandusaasta aruanne. Need asjaolud iseloomustavad OÜ X suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse ning tekitavad põhjendatud kahtluse, et määruskaebuse esitaja suhtub sarnaselt ka maksuotsusega

3-15-2180 4(5) määratavasse maksukohustusse. OÜ X esitatud andmed ettevõtte käibe ja tulude kohta näitavad, et maksukohustuse täitmine võib osutuda talle keeruliseks. Praegusel juhul puudub pangakonto arestimisele mõistlik alternatiiv. Tagamise asendamine määruskaebuse esitaja pakutud moel ei ole võimalik, kuna asendamise kriteeriumid ei ole täidetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Tallinna Halduskohtu 31.08.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid kõiki korrata. Määruskaebus jääb rahuldamata. 7. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 3 kohaselt on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. 8. Vaidlust ei ole selles, et MTA on alustanud 21.07.2015 teatega nr 12.2-3/033887-1 OÜ X suhtes üksikjuhtumi kontrollimenetluse. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid sellele, et maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning selles osas jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta. Menetlusosalised vaidlevad eelkõige selle üle, kas esineb põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. 9. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks MKS § 1361 lg 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise rasken- datust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12 (p 50 alap c) ja nr 3-3-1-16-12 (p 10.4)). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). Sundtäitmise takistamise kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-51698). 10. MTA on oma taotluses toonud välja kahtluse, et OÜ X osales maksupettuses, mis seisnes ajavahemikul 19.08.2014 kuni 22.06.2015 maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksuhaldurile OÜ X käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamises. Taotlusest nähtub, et skeemi, milles luuakse näilik ostu-müügi tehingute ahel, on kasutatud 11 kuu jooksul korduvalt. OÜ X suhtes toimub ka kriminaalmenetlus, mis puudutab sama tegevust ja perioodi. Määruskaebuse esitaja ei ole maksupettuse kahtlusele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus nõustub MTA ja halduskohtuga, et maksupettuse kahtlust arvestades on alust arvata, et OÜ X võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda. Olukorras, kus isik on tõenäoliselt osalenud maksupettuses ehk teadlikult ja eesmärgipäraselt tegutsenud maksukohustuse vähendamise nimel, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust

3-15-2180 5(5) täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse. Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2014 määruse nr 3- 13-70046 p 9 ning 07.04.2015 määruse nr 3-15-537 p 12). 11. Määruskaebuse esitaja heidab MTA-le ette, et see ei esitanud kohtule bilansiaruannet seisuga 31.05.2015, ehkki bilansiaruanne pidi olema MTA-le kättesaadav OÜ X kriminaalmenetluse raames. Ringkonnakohus märgib, et bilansiaruande esitamine ei oleks praegusel juhul mõjutanud halduskohtu otsust anda MTA-le luba täitetoimingu sooritamiseks. Kaebaja esitatud bilansiaruanded seisuga 31.05.2015 ja 31.08.2015 üksnes kinnitavad taotluses OÜ X käibedeklaratsioonidele tuginedes märgitut, et ettevõtte kulud on ligikaudu võrdsed tuludega. Määruskaebuse esitajal puudub väärtuslik registervara, mille arvelt oleks võimalik tasuda 203 005,17 euro suurust maksuvõlga. Ettevõtte põhiliseks varaks on pangakontol asuv raha, mida aga on lihtne mujale kanda ja ettevõte seeläbi täiesti varatuks muuta. Maksupettuse kahtlus koos asjaoluga, et OÜ-l X puuduvad piisavad vahendid maksuvõla tasumiseks, viitavad sellele, et hilisem sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. 12. Halduskohus on asjakohaselt märkinud, et avalik huvi maksude laekumiseks kaalub üles OÜ X huvi käsutada vabalt oma pangakontol asuvaid vahendeid. Kohtupraktikas on rõhutatud, et olukorras, kus ennetavate täitetoimingute teostamata jätmise korral pole välistatud, et maksud jäävad lõpptulemusena riigile üldse laekumata, on maksude laekumine vaadeldav kaaluka avaliku huvina (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2012 määruste nr 3- 12-88 ja nr 3-12-96 p-des 7 viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus möönab, et OÜ X pangakonto arestimine võib kaasa tuua ettevõtte tegevuse seiskumise. Määruskaebuse esitaja ei ole aga näidanud mingeid muid talle kuuluvaid varasid, mille suhtes täitetoimingute sooritamisega saaks tulevikus võimalikult määratavat maksusummat tõhusalt tagada. Kuna puuduvad alternatiivsed võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks, on pangakonto arestimine ainuvõimalik ja seetõttu proportsionaalne meede. Arestimata jätmine tähendaks tõenäoliselt, et maksusummad jäävad täies ulatuses laekumata, sest äriühingul peale pangakontol olevate vahendite sisuliselt puudub realiseeritav vara ja pangakonto arestist vabastamisel on tõenäoline, et isik, keda on põhjendatud alus kahtlustada süstemaatilise maksupettuse läbiviimises, suunab alles jäävad käibevood mujale. Samuti pole alust arvata, et selline isik heauskselt tagab maksumenetluse ajaks enda maksujõulisuse ja asub koguma vara, et maksuhalduril oleks võimalik hiljem maksunõue sisse nõuda. Seega võimaldab MTA taotletud toiming praegusel juhul vähemalt osaliselt neutraliseerida maksupettuse negatiivset mõju riigieelarvele. Kui puudutatud isikul on veendumus maksupettuse kahtluse alusetusest ja siiras soov jätkata majandustegevust, saab ta pakkuda MTA-le tagatise. 13. Mis puutub määruskaebuses pakutud tagatisse XXX kinnistu näol, siis see ei oma tähtsust halduskohtu määruse õiguspärasuse kontrollimisel. Tagatis tuleb OÜ-l X esitada vahetult MTA-le (MKS § 1361 lg 3), arvestades taotluses esitatud nõuetega (tagatis peab olema väärtusega 203 005,17 eurot, millele lisanduvad võimalikud täitekulud vastavalt tagatise liigile).

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks