3-13-2342/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-2342 Haldusasi Relict OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.09.2013 keelduva vastuse nr 12.2-3/15733-14-1 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks tagastada käibemaks summas 351 134,73 eurot koos intressidega Menetlusosalised Kaebaja – Relict OÜ, volitatud esindaja v.adv Terje Eipre Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Martin Aas Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 09.01.2015 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Relict OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Relict OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.01.2015 otsus haldusasjas nr 3-13-2342 muutmata. 2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.10.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

3-13-2342 2(7) kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Relict OÜ esitas 03.09.2013 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse Pavladia OÜ poolt Relict OÜ-le loovutatud käibemaksu tagastusnõude täitmiseks ja rahasumma kandmiseks tema arvelduskontole. 2. MTA jättis 13.09.2013 vastuskirjaga nr 12.2-3/15733-14-1 Relict OÜ taotluse rahuldamata, sest osaühingul puudus enammakse, mida maksuhaldur oleks saanud tagastada. 3. Relict OÜ esitas MTA 13.09.2013 vastuskirja nr 12.2-3/15733-14-1 peale vaide. MTA 14.10.2013 vaideotsusega nr 6-1/1707-2 jäeti vaie rahuldamata. Maksuhaldur leidis, et avalik- õiguslikus suhtes tekkinud nõuete loovutamine ei ole ilma seadusliku aluseta lubatud. MKS ei näe ette tagastusnõude loovutamist kolmandale isikule. Seega ei saanud Pavladia OÜ oma tagastusnõudeid, mille olemasolu pole maksuhaldur tuvastanud, Relict OÜ-le loovutada. 4. Relict OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 13.09.2013 keelduva vastuse nr 12.2-3/15733-14-1 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks tagastada käibemaks 351 134,73 eurot koos intressidega. 1) Pavladia OÜ-l tekkis 2011. aasta juuni, juuli ja septembri käibedeklaratsioonide parandamise tulemusel käibemaksu enammakse kokku summas 351 134,73 eurot. Pavladia OÜ esitas 31.05.2013 taotlused vastavate kuude osas enamtasutud käibemaksu tagastamiseks ning teavitas maksuhaldurit, et tagastusnõue on üle läinud Relict OÜ-le. 31.05.2015 andis Pavladia OÜ Relict OÜ-le vastavalt ettevõtte üleandmise kokkuleppele üle väärismetallitoodete vahendamiseks vajaliku varustuse, allrendilepingu ning olemasolevate ja võimalike partnerite nimekirja. Tegemist oli ettevõtte üleandmisega maksukorralduse seaduse (MKS) § 35 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 105 tähenduses ning Relict OÜ on tagastamisele kuuluva käibemaksu osas Pavladia OÜ õigusjärglane. Kuna MTA ei palunud kaebajal nõude loovutamist põhistada ning pikendas pärast Pavladia OÜ registrist kustutamist (26.07.2013) tagastusnõude täitmise tähtaega, eeldas kaebaja, et maksuhaldur aktsepteerib õigusjärglust. Lisaks näitab seda asjaolu, et maksuhaldur tagastas Pavladia OÜ maksumenetluses äravõetud dokumendid kaebajale. 14.10.2013 vaideotsuses aga leidis maksuhaldur kaebaja jaoks üllatuslikult, et nõude üleminekut ei ole toimunud. 2) Pavladia OÜ suhtes läbi viidud maksumenetluses maksuvõlgnevusi ei leitud. Maksuhaldur võttis enda valdusesse Pavladia OÜ raamatupidamise dokumendid. Pavladia OÜ esitatud konto väljavõttest nähtub, et tema poolt esitatud arvete alusel on toimunud laekumised. Samuti edastati kõikidele Pavladia OÜ tehingupartneritele korraldused teabe saamiseks tehingute toimumise aja seisuga. Kaebajale jäi arusaamatuks, milliseid tõendeid peab maksuhaldur veel tagastusnõude menetluses vajalikuks koguda, kuna kõik tõendid on kogutud juba 2011. aastal. Ehkki maksuhaldur ei ole saatnud kaebajale korraldust revisjoni alustamiseks, viitab kontrolli ulatus ja kestus revisjonile. Pavladia OÜ suhtes on revisjon juba läbi viidud ning pärast revisjoni läbiviimise mõistliku tähtaja möödumist puudub maksuhalduril alus esitada täiendavaid pretensioone. 3) Käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamise korraldused on õigusvastased. Korraldustest nähtuvad küll nende andmise faktilised ja õiguslikud alused, kuid maksuhaldur ei esitanud ühtki kaalutlust, millest ta tähtaja pikendamisel lähtus. Kuna maksuhaldur jättis kaalumata asjaosaliste põhjendatud huvid ning lähtus valedest eeldustest, on otsused ilmselge kaalutlusveaga ja ebaproportsionaalsed.

3-13-2342 3(7) 4) Andes nõusoleku Pavladia OÜ registrist kustutamiseks, kinnitas maksuhaldur Pavladia OÜ maksukohustuste puudumist. Maksuhaldur märkis 14.10.2013 vaideotsuses, et Relict OÜ- l puudub enammakse, mida tagastada, kuid ei ole eitanud, et Pavladia OÜ-l oli tagastamisele kuuluv enammakse. MTA ei teinud kolme kuu jooksul otsust enammakse tagastamata jätmise kohta ja oleks seega pidanud vastava summa ilma täiendava kaalumiseta tagastama kaebajale kui Pavladia OÜ õigusjärglasele (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-8-13, p 20). Enammakstud käibemaksu tagastamata jätmise tõttu puuduvad kaebajal piisavad käibevahendid tegevuse jätkamiseks. 5. Maksu- ja Tolliamet vaidles Relict OÜ kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Pavladia OÜ ei saanud Relict OÜ-le enda tagastusnõudeid loovutada. MTA ei ole kunagi aktsepteerinud õigusjärglust ja nõude üleminekut Relict OÜ-le ning MTA tegevusest ei saa kuidagi teha vastupidist järeldust. MKS § 35 aktsepteerib üksnes seadusest tulenevat õigusjärglust, milleks on eelkõige juriidiliste isikute ühinemisel või jagunemisel tekkiv õigusjärglus. Praegusel juhul on vaidluse all nõuete üleminek lepingu alusel. Kaebaja esitatud tõenditest ei nähtu, et maksuhaldurile oleks enne 16.09.2013 vaide esitamist selgitatud, et Relict OÜ peab ennast Pavladia OÜ õigusjärglaseks. Tagastusnõude täitmise pikendamise otsuses ei mainita õigusjärgluse korras nõude üleminekut Relict OÜ-le. Arvestades, et Pavladia OÜ esindaja kinnitas äriühingu tegevuse jätkumist ning tagastusnõude täitmise pikendamine tehti Pavladia OÜ registrist kustutamisega samal päeval, ei saanud MTA otsuse tegemise ajal kustutamisest teadlik olla. 2) Pärast Pavladia OÜ kustutamist äriregistrist lõpetas maksuhaldur haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 4 või § 43 lg 4 p 5 alusel tagastusnõude kontrolli enne lõpliku otsuse tegemist. MTA ei ole seega teinud otsust, mille kohaselt on tagastusnõue põhjendatud. 6. Tallinna Halduskohus jättis 09.01.2015 otsusega Relict OÜ kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. 1) On usutav, et tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamisel 26.07.2013 ei teadnud MTA Pavladia OÜ registrist kustutamisest. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. MTA on selgitanud, et tagastusnõuet ei peetud põhjendatuks, mistõttu tehti 26.07.2013 otsus tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks. Ka hiljem ei ole MTA mingil moel Pavladia OÜ tagastusnõude üleminekut kaebajale aktsepteerinud. Kaebaja õigusi ei puuduta Pavladia OÜ maksukohustuse kontrollimise ning tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise võimalik õigusvastasus. 2) Kohus nõustub vastustajaga, et tagastusnõude loovutamist kolmandale isikule MKS ette ei näe. Avalik-õiguslike nõuete loovutamine ei ole ilma seadusliku aluseta lubatud. Haldusõigussuhtes ei ole kohtusse pöördumise aluseks mitte nõude olemasolu, vaid eelkõige subjektiivsete õiguste rikkumine, mida ei saa teisele isikule loovutada. MTA asus õigesti seisukohale, et kaebajal ei ole enammakset, mida saaks tagastada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. Relict OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Kohus leidis, et avalik-õiguslike nõuete loovutamine ei ole ilma seadusliku aluseta lubatav, kuid ei viidanud seejuures ühelegi õigusaktile. Seega on kohus rikkunud põhjendamiskohustust (HKMS § 157 lg 1). Puudub vaidlus selles, et Pavladia OÜ ettevõte on Relict OÜ-le üle läinud. Ettevõtte üleminekut tõendavad mh Dagö Capital OÜ (pankrotis)

3-13-2342 4(7) pankrotihalduri tsiviilasjas nr 2-14-55458 antud heakskiit, milles pankrotihaldur kinnitab, et tal puuduvad pretensioonid selles osas, et Relict OÜ on Pavladia OÜ kohustuste ülevõtja, ning üürilepingu lisa, milles üürileandja tunnistab Relict OÜ-d Pavladia OÜ õigusjärglasena. Seega oleks kohus MKS §-st 35 lähtuvalt pidanud kaebuse rahuldama. 2) Kaebuse menetlusse võtmisel andis halduskohus ka hinnangu kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise võimalikkuse kohta. Kuna kaebaja on omandanud Pavladia OÜ tagastusnõude, on tagastusnõude täitmata jätmise korral ilmselgelt tegemist kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega. 3) Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et MTA andis 14.02.2013 nõusoleku Pavladia OÜ registrist kustutamiseks, kinnitades seeläbi, et tal puuduvad nõuded Pavladia OÜ vastu. Seega pidi MTA arvestama sellega läbiviidavas maksumenetluses, sh tagastusnõude täitmise pikendamise ajal 26.07.2013. 4) Kohus ei ole pööranud tähelepanu kaebaja viidatud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-8-13, mille kohaselt kuulub tagastusnõue rahuldamisele, kui tagastusnõude rahuldamata jätmist ei ole võimalik tagastusnõude täitmise tähtaja jooksul põhjendada. Praegusel juhul ei ole MTA seaduses sätestatud tähtaja jooksul tagastusnõude rahuldamisest keeldumise otsust teinud. Kaebaja soovib tuvastada maksuhalduri viivituse õigusvastasuse haldusakti andmata jätmisel. Vastustaja ei kaasanud kaebajat haldusmenetlusse ega kuulanud teda ära. 8. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. 10. Kaebaja peab ennast Pavladia OÜ õigusjärglaseks ning leiab, et Pavladia OÜ-l 2011. aasta juuni, juuli ja septembri käibedeklaratsioonide parandamise tulemusel tekkinud käibemaksu enammakse kokku summas 351 134,73 eurot kuulub temale tagastamisele. Vaidlust ei ole selles, et Pavladia OÜ esitas MTA-le 31.05.2013 kuupäeva kandvad (MTA andmebaasis registreeritud 03.06.2013 – tl 31) taotlused 2011. aasta juuni, juuli ja septembri käibemaksu enammakse tagastamiseks (tl 10-14) ning ühtlasi teavitas Pavladia OÜ taotlustes MTA-d, et käibemaksu tagastusnõue on loovutatud Relict OÜ-le. MTA pikendas käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaega 27.06.2013 (tl 26-27) ning 26.07.2013 otsusega (tl 23-24). Pavladia OÜ kustutati äriregistrist 26.07.2013 (tl 22). Relict OÜ esitas kõnealuse tagastusnõude täitmise taotluse 03.09.2013 (tl 21), tuginedes nõude loovutamisele. MTA jättis kaebaja 03.09.2013 taotluse 13.09.2013 otsusega rahuldamata (tl 20). 11. Nõude loovutamise puhul on eraõiguses tegemist tehingulise eriõigusjärglusega. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Vastavalt VÕS § 164 lg-le 2 astub uus võlausaldaja nõude loovutamisega senise asemele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et avalik-õiguslikus suhtes tekkinud nõuete loovutamine ei ole ilma seadusliku aluseta lubatud. Seda seisukohta on Tallinna Ringkonnakohus varasemalt väljendanud kahju hüvitamise nõuete kontekstis näiteks 18.05.2006 otsuses haldusasjas nr 3-04-318, 06.07.2007 määruses haldusasjas nr 3-04-474, 11.04.2011 määruses haldusasjas nr 3-11-47, 08.07.2011 määruses haldusasjas nr 3-11-1463

3-13-2342 5(7) ja 26.11.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-50490. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks oma senist seisukohta muuta. Sellise piirangu legitiimseks eesmärgiks on tagada avalike vahendite säästlik kasutamine. 12. Praeguses asjas on vaidluse all tagastusnõude loovutamise võimalikkus. Tagastusnõue on vastavalt MKS § 31 lg 1 p-le 3 isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse ehk tegemist on maksukohustusele vastupidise nõudega, kus võlausaldajaks on maksukohustuslane ning maksuhaldur on võlgnik. MKS-s reguleerivad nõuete ja kohustuste üleminekut ühelt isikult teisele §-d 35–37. MKS § 35 sätestab, et kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle ka kõik MKS § 31 lg-s 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus. Selliseks seadusest tulenevaks õigusjärgluseks, mille puhul lähevad üle kõik õigused ja kohustused, on eelkõige juriidiliste isikute ühinemisel ja jagunemisel tekkiv õigusjärglus. Lisaks on maksuõiguses võimalik nõuete ja kohustuste üleminek pärimisega (MKS § 36) või ettevõtte üleandmise korral (MKS § 37). MKS ei näe ette võimalust loovutada maksuõiguslikke nõudeid. Nõude, sh tagastusnõude, loovutamise võimalikkust maksuõigussuhtes eitatakse õiguskirjanduses (vt L. Lehis. Maksuõigus. Juura, 2012, lk-d 89, 98 ja 144) ja viitega MKS-i kommentaaridele ka kohtupraktikas (Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2012 määrus asjas nr 3-12- 276, p 7). Kuna käibemaksu tagastusnõude loovutamine ei ole võimalik, ei saanud Pavladia OÜ loovutada oma käibemaksu tagastusnõuet Relict OÜ-le. 13. Kaebaja väidab, et Pavladia OÜ ettevõte läks Relict OÜ-le üle 31.05.2013 lepinguga. Väite ettevõtte ülemineku kohta on kaebaja esmakordselt esitanud alles kohtumenetluses. Ettevõtte ülemineku tuvastamise korral peab maksuhaldur ettevõtte omandajale tagastusnõude üleminekut aktsepteerima. Ringkonnakohus märgib, et pidades hüpoteetiliselt õigeks kaebaja väidet, et ettevõtte üleminek oli 31.05.2013 toimunud, nagu nähtub kaebaja (esmakordselt halduskohtule) esitatud lepingutest, siis ei saanud Pavladia OÜ 31.05.2013 Relict OÜ asemel tagastusnõuet esitada. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks volitanud Pavladia OÜ-d esitama tagastusnõuet enda asemel. Kui MTA oleks 2013. aasta septembris tuvastanud Pavladia OÜ ettevõtte ülemineku Relict OÜ-le, siis ei oleks Relict OÜ tagastusnõude lahendamist mõjutanud see, et suvel menetles maksuhaldur Pavladia OÜ tagastusnõuet: Pavladia OÜ-l polnud tegelikult õigust tagastusnõuet esitada, kuna ettevõte ja sellega seonduvalt kõik õigused ja kohustused olid üle läinud. Seega ei saanud Pavladia OÜ taotluse esitamisest hakata kulgema tagastusnõude täitmise tähtaeg. 14. Kaebaja järeldas enda väitel maksuhalduri tegevusest, et õigusjärglust aktsepteeritakse, kuna maksuhaldur selle kohta täiendavalt midagi ei küsinud. VÕS § 182 lg 4 kohaselt peab ettevõtte üleandja teavitama võlgnikke nõuete loovutamisest omandajale. Sätte eesmärgiks on tagada, et kohustuse täitmine toimuks õigustatud isikule. Erinevalt eraõigusest on avalikus õiguses oluline teha vahet tavalisel nõude loovutamisel ning ettevõtte üleminekul, kuna maksuõiguses aktsepteeritakse nõuete üleminekut vaid viimasel juhul. Seega on VÕS § 182 lg 4 eesmärgi saavutamiseks tarvis, et maksuhaldurit teavitataks ettevõtte üleminekust. Pavladia OÜ 31.05.2013 kuupäeva kandev avaldus sellele nõudele ei vasta. 15. Kaebaja on kohtule esitanud väidetavalt 31.05.2013 sõlmitud kokkuleppe Pavladia OÜ ettevõtte üleandmise kohta Relict OÜ-le, milles on eraldi kokku lepitud käibemaksu tagastamise nõuete loovutamises (tl 36). Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja või Pavladia OÜ oleks MTA-le haldus- või hiljemalt vaidemenetluses esitanud nimetatud lepingu või muud tõendid ettevõtte ülemineku kohta. 03.09.2013 käibemaksu tagastamise nõudes (tl 21) kaebaja

3-13-2342 6(7) ettevõtte üleminekut ei maini, vaid viitab Pavladia OÜ 31.05.2013 taotlusele, milles teavitati maksuhaldurit nõude loovutamisest. Seega ei olnud maksuhalduril käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamisel ega Relict OÜ 03.09.2013 taotlusele 13.09.2013 kirjaga nr 12.2- 3/15733-14-1 (tl 20) vastamisel teavet ettevõtte väidetava ülemineku kohta, vaid teda oli teavitatud üksnes nõude loovutamisest. Ettevõtte üleminekut ei maininud kaebaja ka 16.09.2013 esitatud vaides (tl 184-185). 16. Haldusakti või toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Seetõttu saab 13.09.2013 kirja nr 12.2- 3/15733-14-1 õiguspärasuse hindamisel arvestada asjaolude ja tõenditega, mis olid maksuhaldurile vastuskirja saatmise ajal teada või pidid teada olema. Maksumenetluses tuleb lisaks arvestada maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusega (MKS § 56). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei saanud maksuhalduril tekkida kahtlust, et tegemist ei ole mitte tavalise nõude üleminekuga, vaid Pavladia OÜ ettevõte on läinud üle Relict OÜ-le. Ettevõtte ülemineku korral 31.05.2013 oleks tagastusnõude saanud esitada Relict OÜ, mitte Pavladia OÜ. Juba tulenevalt asjaolust, et tagastusnõude taotluse esitas Pavladia OÜ, ei olnud MTA-l alust arvata, et Pavladia OÜ ettevõte on Relict OÜ-le üle läinud. Samuti ei viidatud erinevates OÜ-de Relict ja Pavladia maksuhaldurile esitatud avaldustes ettevõtte üleminekule. 06.06.2013, s.o pärast nõuete loovutamist ja väidetavat ettevõtte üleminekut, esitas Pavladia OÜ vaide (tl 78-80), milles palus muu hulgas tunnistada õigusvastaseks maksuhalduri viivitus 2011. aasta juuni, juuli ja septembri tagastusnõuete täitmisel, märkimata midagi ettevõtte ülemineku kohta. Ka 13.06.2013 maksuhaldurile 2011. aasta juuni, juuli ja septembri parandusdeklaratsioonide kohta suulisi selgitusi andes (protokoll tl 43-45) ei rääkinud Pavladia OÜ esindaja ettevõtte üleminekust, kui revident küsis, kas Pavladia OÜ on tegutsev ettevõte, vaid jättis pigem mulje, justkui kavatseks ta esitada Pavladia OÜ majandusaasta aruande, et vältida äriühingu registrist kustutamist. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks tema või Pavladia OÜ (juhatuse liige oli mõlemal sama isik – SS) ei teatanud maksuhaldurile haldus- ega vaidemenetluses ettevõtte üleminekust. Kuna maksuhaldurile oli teatatud vaid nõude loovutamisest ning maksuhalduril puudus alus arvata, et on toimunud ettevõtte üleminek, ei saanud maksuhalduril olla kohustust koguda tõendeid võimaliku ettevõtte ülemineku tuvastamiseks. Maksuhaldur asus kontrollima Pavladia OÜ esitatud tagastusnõude põhjendatust ning enne kontrolli tulemuse selgumist ei olnud nõude loovutamise võimalikkuse küsimus oluline – maksuhaldur võis pidada nõude loovutamise lepingut tahteavalduseks, et pärast tagastusnõude aktsepteerimist kantaks summad Relict OÜ arvele, mistõttu on arusaadav, et maksuhaldur selle kohta midagi täiendavalt ei küsinud ega selgitanud. Kaebaja väide ärakuulamisõiguse rikkumise kohta on põhjendamatu. 17. Eeltoodut arvestades ei ole praeguses vaidluses oluline, kas ja millal läks Pavladia OÜ ettevõte Relict OÜ-le üle. Kaebaja esitatud tõendid (sh pankrotihaldur A. Hermeti heakskiit tsiviilasjas nr 1-14-55458 (tl 168-168p) ning Riia Rahvusvahelise Sõltumatu Vahekohtu 28.08.2013 otsus nr BB-035/2013 (tl 143-148)), mis kaebaja arvates kinnitavad OÜ Pavladia ettevõtte üleminekut Relict OÜ-le, ei ole seetõttu asjakohased. Ringkonnakohus eemaldab toimikust apellatsioonkaebusele lisatud Riia Rahvusvahelise Sõltumatu Vahekohtu 28.08.2013 otsuse nr BB-035/2013 koopia (tl 169-174p), kuna see sisaldub toimikus juba varasemast (tl 143-148). 18. MKS § 31 lg-s 3 on loetletud maksuseadusest tulenevate rahaliste nõuete (sh tagastusnõue) ja kohustuste lõppemise alused. MKS § 31 lg 3 p 6 näeb ette, et nõuded ja kohustused lõpevad „muudel seadusega sätestatud juhtudel“. Juriidilise isiku õigusvõime lõppemine registrist kustutamisel on üks MKS § 31 lg 3 p-s 6 silmas peetud juhtumitest

3-13-2342 7(7) (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-75-09, p 11). Pavladia OÜ registrist kustutamisel langes sellest tulenevalt ära tema tagastusnõue ning MTA-l oli alus lõpetada tagastusnõude kontrolli menetlus vastavalt MKS §-le 45 ja HMS § 43 lg 4 p-le 5, kuna ettevõtte üleminekut ei olnud tuvastatud. Asjaolu, et maksuhaldur Pavladia OÜ registrist kustutamisele vastu ei vaielnud, ei ole oluline, kuna praegusel juhul ei ole vaidluse all Pavladia OÜ maksukohustuse üleminek. Ühestki asjas esitatud tõendist ei saa teha järeldust, nagu oleks maksuhaldur aktsepteerinud Relict OÜ õigusjärglust ja jätkanud tagastusnõude õigsuse kontrolli pärast Pavladia OÜ registrist kustutamist. 19. MTA leidis 13.09.2013 vastuskirjas nr 12.2-3/15733-14-1 seega õigesti, et kuna OÜ-l Relict puudub enammakse, mida maksuhaldur saaks tagastada, ei saa tema taotlust rahuldada. MKS § 33 lg 1 annab enammakse tagasisaamise õiguse vaid maksumaksjale. Kuna maksuhalduril ei olnud andmeid ettevõtte ülemineku kohta, oleks maksuhaldur käibemaksu enammakse saanud tagastada üksnes teadaolevale maksukohustuslasele Pavladia OÜ-le, kui ta oleks leidnud, et tagastusnõue kuulub rahuldamisele. Kuna kaebaja ei olnud maksuhalduri valduses oleva teabe järgi käibemaksu tagastusnõude osas õigustatud isik, ei puuduta kaebaja õigusi Pavladia OÜ suhtes läbi viidud tagastusnõude kontrolli menetluse kestus. 20. Ringkonnakohus selgitab, et Relict OÜ-l on eeltoodust sõltumata õigus esitada MTA-le taotlus Pavladia OÜ-l 2011. aasta juuni, juuli ja septembri käibedeklaratsioonide parandamise tulemusel väidetavalt tekkinud käibemaksu tagastusnõude täitmiseks, tuginedes ettevõtte üleminekule. 21. OÜ Relict menetluskulud (riigilõiv apellatsioonkaebuselt) jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu ka MTA võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks