3-14-201/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-201

Haldusasi

OÜ Bannerton kaebus Pärnu Linnavalitsuse 16.12.2013

kirja nr 14-2/13063-2 õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Bannerton, volitatud esindaja Kaili

Siilak

Vastustaja – Pärnu linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.01.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Bannerton apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Bannerton apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Halduskohtu 16.01.2015 otsuse resolutsioon haldusasjas nr 3-14-201

muutmata. Muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse

põhjendustele.

3. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.10.2015.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

3-14-201

2(9)

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Bannerton peab Pärnus Uus tn 3a baari Veerev Õlu.

2. Pärnu Linnavalitsus lühendas 12.03.2008 otsusega nr 3-5/249 (tl 57-60p) kaebajale

kuuluva baari Veerev Õlu kauplemisaegasid alates 01.06.2008 ning uute lahtiolekuaegadena

kehtestati 1. septembrist kuni 31. maini E-P 11.00–22.30 ning 1. juunist kuni 30. augustini E-

P 11.00–23.30. Kauplemisaegade muutmist põhjendati otsuses sellega, et baarist kostev müra

häirib naabruses elavaid isikuid, eelkõige Uus tn 1 asuva hoone elanikke. Otsuse õigusliku

alusena viidati kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 16 lg 6 p-le 3, Pärnu Linnavolikogu

21.04.2005 määruse nr 18 „Avaliku korra eeskiri“ §-le 5 ja Pärnu Linnavalitsuse 17.04.2006

määruse nr 262 „Majandustegevuse registri seadusest, kaubandustegevuse seadusest,

turismiseadusest, tubakaseadusest, alkoholiseadusest ja väärismetalltoodete seadusest

tulenevate volituste andmine“ p-le 2.2.

3. OÜ Bannerton esitas 05.10.2012 taotluse baari Veerev Õlu lahtiolekuaegade

pikendamiseks. Pärnu Linnavalitsus rahuldas 30.11.2012 otsusega nr 3-5/1708 (tl 84-84p)

taotluse osaliselt ning peatas Pärnu Linnavalitsuse 12.03.2008 otsuse nr 3-5/249 kehtivuse

ajavahemikus 01.12.2012 kuni 28.02.2013. Otsuse kohaselt anti vastavalt 24.10.2012 arutelul

kokku lepitule kaebajale katseajaga kolm kuud võimalus hoida baar Veerev Õlu avatuna

kauem, kui nähti ette 12.03.2008 otsuses, s.o E-P 11.00–01.00. 30.11.2012 otsuses märgiti, et

kui kaebaja ei suuda katseajal tagada avalikku korda ja naabrite öörahu ning hoiab baari

avatuna katseajal lubatust kauem, lühendatakse baari lahtiolekuaegasid 12.03.2008 otsuses

märgitud

kellaaegadeni

ja

kaalutakse

OÜ

Bannerton

registreeringu

kustutamist

majandustegevuse registrist.

4. OÜ Bannerton esitas 11.04.2013 Pärnu Linnavalitsusele avalduse registreeringu

muutmiseks ja taotles lahtiolekuaegade pikendamist. Vastustaja keeldus 21.05.2013

korraldusega nr 3-5/642 (tl 55-56p) registreeringu muutmisest KaubTS § 16 lg 2 ja lg 5 p 2

ning majandustegevuse registri seaduse (kehtis kuni 30.06.2014) § 23 lg 1 p 5 alusel, viidates

politsei 13.05.2013 arvamusele, et baari lahtiolekuaegu ei tohiks pikendada, kuna kaebaja ei

pidanud kinni linna poolt kehtestatud lahtiolekuaegadest.

5. OÜ Bannerton esitas 22.11.2013 Pärnu Linnavalitsusele uue avalduse (tl 8, tõlge tl 42),

milles taotles baarile Veerev Õlu järgmiste lahtiolekuaegade kehtestamist: P–N 11.00–01.00

ja R–L 11.00–02.00. Kaebaja märkis avalduses, et Pärnu Linnavalitsus andis alates

21.05.2013 baarile võimaluse olla avatud kuni kella 01.00-ni katseajaga kolm kuud ning see

ajavahemik möödus ilma probleemideta, mistõttu katseaja tingimused on muutunud kestvaks.

Kaebaja palus end kohelda samalaadselt teiste Pärnu ettevõtetega.

6. Pärnu Linnavalitsus teatas 16.12.2013 kirjas nr 14-2/13063-2 (tl 9), et ei pikenda baari

Veerev Õlu lahtiolekuaegasid. Kirjas selgitati, et kaebaja arvab ekslikult, et 21.05.2013

otsusega anti talle kolmekuulise katseajaga luba olla avatud kuni kella 01.00-ni. Arvestades,

et politsei on 08.10.2013 algatanud kaebaja suhtes väärteomenetlused seoses lahtiolekuaegade

ületamise ja öörahu rikkumisega ning leiab, et baari lahtiolekuaegu ei peaks pikendama, ei

kuulu taotlus rahuldamisele.

7. OÜ Bannerton esitas 16.12.2013 vastusele vaide, mis tagastati Pärnu Linnavalitsuse

31.01.2014 kirjaga, kuna Pärnu Linnavalitsuse arvates ei olnud 16.12.2013 kiri haldusakt.

3-14-201

3(9)

8. OÜ Bannerton esitas 27.02.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud

26.03.2014, 25.04.2014 ja 19.08.2014) Pärnu Linnavalitsuse 16.12.2013 kirja nr 14-2/13063-

2 õigusvastasuse tuvastamiseks.

1)

Lahtiolekuaegade lühendamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud. Vastustaja

pikendas 30.11.2012 otsusega nr 3-5/1708 katseajal kolmeks kuuks baari lahtiolekuaega kuni

kella 01.00-ni ning kaebaja läbis katseaja edukalt. Selle aja jooksul ei laekunud baari kohta

ühtegi kaebust ning ka vastustaja ei toonud esile mingeid rikkumisi. Seetõttu muutus

majandustegevuse registris toodud lahtiolekuaegade kohaldamine õigusvastaseks.

2)

Vastustaja ei arvestanud otsuse tegemisel muutunud asjaoludega. Kaebaja vähendas

oluliselt mürataset nii baaris sees kui ka selle vahetus ümbruses, paigaldades müra

summutavad aknad ning ehitades baari sisse suitsunurga, mille tulemusena väljuvad kliendid

baari siseruumidest harvem. Sellest tulenevalt oli kaebajal õigus taotleda vastustajalt

haldusmenetluse uuendamist ning vastustaja oleks pidanud tema taotluse lahendama

haldusaktiga (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 2). Kaebaja pöördus vastustaja poole

konkreetse taotlusega baari Veerev Õlu lahtiolekuaegade muutmiseks ning vastustaja käsitas

seda põhjendamatult selgitustaotlusena. Vastustaja 16.12.2013 kiri on formaalselt

õigusvastane, kuna kaebajale ei antud enne asja otsustamist võimalust olla ära kuulatud.

Vastustaja tugines 08.10.2013 algatatud väärteomenetluse materjalidele ning politsei

seisukohale, millega kaebaja ei saanud tutvuda ega nende kohta oma arvamust esitada.

Vastustaja ei lisanud 16.12.2013 kirjale dokumente, mis kinnitaks naabruses elavate inimeste

öörahu häirimist. Vastustaja poolt kohtule esitatud tõendid on asjakohatud, kuna puudutavad

kaebusi baari tegevuse peale ajavahemikus mai kuni august 2014 ega saanud seega olla

aluseks 16.12.2013 keelduvale otsusele. Samuti on vastustaja rikkunud HMS § 56 lg-s 2

sätestatud kohustust märkida haldusakti põhjendustes selle faktiline ja õiguslik alus.

3)

Vastustaja ei selgitanud enne otsuse tegemist välja kõiki olulisi asjaolusid (kaebaja

tegevus müra vähendamisel) ega kaalunud kaebaja huve võrreldes teiste puudutatud isikute

huvidega. Paljasõnaliste väidetega lahtiolekuaegade mittejärgimise ja öörahu häirimise kohta

ei saa õigustada kaebaja ettevõtlusvabaduse piiramist. Kauplemisaja piiramisega on kaebajale

tekitatud kahju.

4)

Vastustaja ei arvestanud teiste Pärnu linnas sarnastes oludes tegutsevate baaride

lahtiolekuaegadega, millest enamik on nädalavahetusel avatud vähemalt kella 01.00-ni ja

tööpäeviti vähemalt kuni kella 24.00-ni. Selliselt on teistele kaebajaga samal tegevusalal

tegutsevatele ettevõtetele antud konkurentsieelis ning rikutud kaebaja õigust võrdsele

kohtlemisele.

5)

Lahtiolekuaegade pikendamisest keeldumine ei lähtu avalikust huvist ega linna üldisest

arengust. Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 määrusega nr 26 kehtestatud Pärnu linna

üldplaneeringus

aastateks

2001-2025

on

Pärnu

vanalinnas

seatud

prioriteediks

toitlustuskohtade pidamine ja muu selline turistidele suunatud tegevus. Seejuures on linn

võtnud sihiks arendada kesklinnas ööpäevaringseid tegevusi. Kaebaja baar tegutses Pärnu

linnas aadressil Uus 3a juba enne Uus 1 hoone valmimist. Uus 1 aadressile elumaja

planeerimisel oleks pidanud arvestama kõrvalkinnistul tegutseva baariga.

9. Pärnu linn vaidles OÜ Bannerton kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Pärnu Linnavalitsuse 16.12.2013 vastus ei ole haldusakt. Praegusel ajal kehtib baari

Veerev Õlu lahtiolekuaegade suhtes 12.03.2008 otsus nr 3-5/249. Kauplemisaegade muutmine

saab toimuda uue haldusakti vastuvõtmisega, millega otsus nr 3-5/249 kas muudetakse või

tunnistatakse kehtetuks. Isikul on õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes

juhul, kui tal on õigus taotleda haldusmenetluse uuendamist. Haldusorgan ei ole kohustatud

3-14-201

4(9)

isiku taotluse alusel haldusmenetlust uuendama, kui ei esine mõnda HMS § 44 lg-s 1

sätestatud alust. Haldusmenetluse uuendamise ettepanek ei ole taotlus haldusmenetluse

uuendamiseks, millele peab järgnema haldusakt. Sellist taotlust tuleb käsitada märgukirja või

selgitustaotlusena ning vastata sellele märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduses (MSVS) ettenähtud korras.

2) Kaebaja 22.11.2013 taotluses oli märgitud, et vastustaja andis kaebajale õiguse olla

katseajal kolm kuud avatud alates 21.05.2013 kuni kella 01.00-ni. Kaebaja on taotluses

seisukohal, et katseajal kohaldatud lahtiolekuajad on endiselt jõus. Vastustaja selgitas

16.12.2013 kirjas, et 21.05.2013 otsusega ei antud kaebajale uut katseaega, vaid jäeti

rahuldamata 11.04.2013 taotlus baari lahtiolekuaegade pikendamiseks. Kuivõrd kaebajale ei

olnud alates 21.05.2013 antud luba hoida baari lahti kuni 01.00-ni, tugines kaebaja taotluses

ekslikele asjaoludele ning uusi asjaolusid, mis oleksid tinginud 21.05.2013 otsuse nr 3-5/642

järgselt haldusmenetluse uuendamise, tegelikkuses ei eksisteerinud. Vastustaja on kaebajale

korduvalt selgitanud baari kauplemisaegade piiramist. Vastav alus tulenes kaubandustegevuse

seaduse (kuni 01.07.2014 kehtinud redaktsioonis) § 16 lg 6 p-st 3.

3) Baar Veerev Õlu on oma tegevusega oluliselt häirinud ümberkaudsete elanike rahu,

mistõttu piirati selle lahtiolekuaegu. Pärnu Linnavalitsus on jätkuvalt saanud ümberkaudsetelt

elanikelt ja juriidilistelt isikutelt kaebusi baari Veerev Õlu peale ning märgukirju politseilt.

Kaebaja on alles kohtumenetluses esitanud väite, et on teostanud töid müra summutamiseks.

Seega ei saanud vastustaja arvestada selle asjaoluga haldusmenetluse uuendamise

otsustamisel. Seda väidet ei ole kaebaja ka tõendanud.

10. Tallinna Halduskohus jättis 16.01.2015 otsusega OÜ Bannerton kaebuse rahuldamata

ning menetluskulud poolte endi kanda.

1)

Kaebaja 21.11.2013 taotluses toodud väide selle kohta, et vastustaja andis kaebajale

alates 21.05.2013 võimaluse olla lahti kuni kella 01.00-ni katseajaga kolm kuud, on ebaõige,

kuna 21.05.2013 korraldusega nr 3-5/642 keelduti kaebaja 11.04.2013 taotluse rahuldamisest.

Vastustaja rahuldas 30.11.2012 otsusega nr 3-5/1708 osaliselt kaebaja 05.10.2012 taotluse

baari Veerev Õlu lahtiolekuaegade muutmiseks ning peatas 12.03.2008 otsuse nr 3-5/249 p 1

kehtivuse ajavahemikus 01.12.2012 kuni 28.02.2013. Pärnu Linnavalitsuse 30.11.2012

otsuses ei määratud lisatingimusi, mille alusel saaks asuda seisukohale, et katseaja edukal

läbimisel vaadatakse OÜ Bannerton 05.10.2012 avaldus uuesti läbi. Kaebaja 11.04.2013

taotluse lahendas vastustaja 21.05.2013 korraldusega nr 3-5/642, millega keelduti kaebaja

registreeringu muutmisest ning jäeti avaldus rahuldamata.

2)

Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja 22.11.2013 avaldus on haldusmenetluse

uuendamise taotlus. Kuivõrd haldusmenetluse uuendamise taotluse eesmärk on haldusakti

kehtetuks tunnistamine või muutmine, on haldusmenetluse uuendamise taotluse näol tegemist

haldusakti andmise taotlusega ning haldusmenetluse uuendamisest keeldumise kohta tehtav

otsustus on haldusakt. Seega oleks Pärnu Linnavalitsusel tulnud kaebaja 22.11.2013 taotluse

lahendamiseks vastu võtta haldusakt.

3)

HMS § 44 lg 1 p 1 järgi uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel

haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud

asjaolu või õigusnorm on ära langenud. Haldusorgan peab tuvastama, kas esinevad asjaolud,

mille tõttu on menetluse uuendamine kohustuslik HMS § 44 lg 1 või asjassepuutuva

eriseaduse normide kohaselt. Isiku taotluse menetluse uuendamiseks võib jätta rahuldamata,

kui HMS § 44 lg-s 1 nimetatud asjaolu ei ole tõendatud ega usutavalt põhjendatud või kui see

asjaolu on haldusorgani poolt ümber lükatud. Kaebaja 22.11.2013 taotluses ei ole märgitud,

millised on need uued asjaolud, mis on ilmnenud peale 11.04.2013 taotluse lahendamist.

3-14-201

5(9)

Kohtumenetluses väidab kaebaja, et on teinud ümberkorraldusi müra summutamiseks, kuid

22.11.2013 taotluses neile viidatud ei olnud, samuti ei ole esitatud vastavaid tõendeid.

4)

Arvestades, et menetluse uuendamiseks puudus alus, on vastustaja otsustus sisuliselt

õige ning asjaolu, et otsustus oleks tulnud vormistada haldusaktina, ei ole selline viga, mis

muudaks vaidlustatud kirja õigusvastaseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. OÜ Bannerton palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega tema kaebus rahuldada.

1)

Kaebaja ei nõustu kohtuga, et menetluse uuendamise küsimuse otsustamise kohta

haldusakti andmata jätmine ei ole praegusel juhul oluline menetluslik rikkumine. Kohtu

põhjendustest jääb arusaamatuks, kas kohus käsitleb vastustaja 16.12.2013 kirja haldusaktina,

mis on jäänud nõuetekohaselt vormistamata, või menetlustoiminguna.

2)

Kohus on eksinud HMS § 44 lg 1 p 1 tõlgendamisel ja kohaldamisel ning on asunud

õigustamatult analüüsima haldusorgani õigusvastase käitumise võimalikke põhjusi, jättes

täiesti tähelepanuta haldusmenetluse seaduslikkuse printsiibi. Seadusele mittevastav

haldusmenetlus ei saa tuua kaasa õiguspäraseid tagajärgi, iseäranis olukorras, kus sellega on

tekitatud haldusmenetluse osalisele pöördumatud negatiivsed tagajärjed. Kohus on

seadusevastaselt lisanud HMS § 44 lg-le 1 möönduse, et vastava kohustuse täitmiseks peab

haldusorgan esmalt tuvastama, kas üldse esinevad asjaolud, mille tõttu on menetluse

uuendamine kohustuslik. Selliseid asjaolusid ei saa kontrollida haldusmenetluse väliselt. See,

kuidas kohus tõlgendab HMS § 44 lg-t 1, selgus alles kohtuotsusest, mistõttu ei saanud

kaebaja selle kohta oma positsiooni selgitada.

3)

Kohtuotsus on kaebajale üllatuslik: kohus ei juhtinud kordagi menetlusosaliste

tähelepanu sellele, et kohtu jaoks taandub vaidluse lahendamine asjaolule, kas kaebaja

22.11.2013 taotlus vastas nõuetele. Haldusmenetluse algatamise taotlus esitatakse vabas

vormis. Seega ei saanud kaebaja taotluse vorm olla aluseks haldusmenetluse uuendamata

jätmisele. Kui vastustaja leidis, et avaldus vajab põhistamist, oleks ta pidanud kaebajale

andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

4)

Kaebaja oli enda teada edukalt läbinud katseaja, mis oli juba iseenesest menetluse

uuendamist õigustav asjaolu. Vastustaja ei kontrollinud olulisi asjaolusid ega teostanud

kaalutlusõigust. Kohus tuvastas, et haldusmenetlus oli puudulik. Seetõttu on välistatud, et

sellise menetluse tulemus võiks olla õiguspärane.

12. Pärnu linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Kohus on asjaolud õigesti tuvastanud ning kohtuotsuse põhjendused ei ole vastuolus

tuvastatud asjaoludega. Kohus on HMS § 44 lg-t 1 õigesti tõlgendanud ja kohaldanud. Isik

võib esitada taotluse haldusakti tühistamiseks ka muudel alustel, kui sätestab HMS § 44 lg 1,

kuid seadusest ei tulene, et haldusorgan on kohustatud sellist taotlust igal juhul sisuliselt

menetlema. Praegusel juhul uuendati haldusmenetlus haldusakti andmata. Vastustaja nõustub

kohtuga, et 16.12.2013 vastuses on Pärnu Linnavalitsus oma seisukohta põhistanud ning

haldusakti vormistamata jätmist ei saa praegusel juhul lugeda sedavõrd oluliseks

menetlusveaks, mis tingib vastuse õigusvastasuse. On ilmne, et otsustuse vormistamisel

haldusaktina oleks vastustaja jõudnud samale järeldusele.

3-14-201

6(9)

2)

Vastustaja kogus tõendeid ning selgitas välja asja õigeks lahendamiseks vajalikud

asjaolud, sh kuulas ära politsei arvamuse. Perioodil, mis jääb 21.05.2013 otsuse väljaandmise

ja kaebaja 22.11.2013 pöördumise vahele, oli politsei teatel kaebaja baar avatud lubatust

kauem, rikkudes naabruses elavate inimeste öörahu. Politsei andmetel olid 08.10.2013 seisuga

algatatud kaebaja tegevuse suhtes väärteomenetlused. Seetõttu ei olnud vastustaja nõus baari

lahtiolekuaegu pikendama. Ka pärast kaubandustegevuse seaduse muudatust, millega võeti

kohalikelt omavalitsustelt ära õigus seada piiranguid ettevõtte kauplemisajale, on Pärnu

Linnavalitsus saanud kaebaja tegevuse kohta kaebusi ümberkaudsetelt elanikelt ning

märgukirju politseilt ja naabruses tegutsevatelt juriidilistelt isikutelt, mis tõendab seda, et

lahtiolekuaegade ületamine ja naabrite öörahu häirimine on olnud süstemaatiline ning

regulaarne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta

rahuldamata.

14. Asjassepuutuvad õigusnormid on alljärgnevad.

KaubTS kuni 01.07.2014 kehtinud redaktsiooni § 16 nägi ette, et kaubandustegevuse

registrisse kannab andmeid taotleja tegevuskohajärgne valla- või linnavalitsus. KaubTS § 16

lg 4 p 4 kohaselt pidi registreeringus lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule

sisalduma mh ka kauplemisaeg. Viidatud paragrahvi lg 5 sätestas, et lisaks majandustegevuse

registri seaduses sätestatule teeb taotleja tegevus- või asukohajärgne valla- või linnavalitsus

registreerimisest või registreeringu muutmisest keeldumise otsuse, kui: 1) kaup või teenus,

tegevuskoht või sealsed tingimused või muu tegevusega seonduv asjaolu on ilmses vastuolus

õigusaktis sätestatuga; 2) tegutsemine taotluses märgitud tegevuskohas või kauplemisajal,

samuti taotluses märgitud kauba või teenuse müük võib kahjustada tegevuskoha vahetus

läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. KaubTS § 16 lg-st 6 tulenevalt võis

valla- või linnavalitsus lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule kustutada

registreeringu täielikult või osaliselt, kui: 1) kauba või teenuse müügile või selle müügi

korraldamisele esitatavaid nõudeid on oluliselt või korduvalt rikutud; 2) müüakse kaupa või

teenust, mille müügiks puudub õigus; 3) kauba või teenuse müük registreeringus märgitud

tegevuskohas või kauplemisajal kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt

viibivate inimeste huve.

Pärnu Linnavolikogu 21.04.2005 määruse nr 18 (kehtis kuni 30.06.2014) § 5 sätestas, et

igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste

rahu. Eelnimetatu eiramine kaubandustegevuse käigus võib olla aluseks tegevuskoha

lahtiolekuaja piiramiseks, registreerimisest või registreeringu muutmisest keeldumiseks või

registreeringu kustutamiseks majandustegevuse registris.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 22.11.2013 taotlust saab pidada menetluse

uuendamise taotluseks. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas

praegusel juhul esines alus menetluse uuendamiseks ning kas vastustaja jättis õiguspäraselt

menetluse uuendamata.

16. HMS § 44 lg 1 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse,

kui: 1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või

õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule

haldusmenetluse ajal teada; 3) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud

või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase

3-14-201

7(9)

mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus

pannud toime kuriteo; 4) jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt

põhines.

17. Riigikohus on 21.02.2011 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-80-10 selgitanud, et kui isik esitab

nõuetekohase menetluse uuendamise taotluse või nõude koormava haldusakti tühistamiseks,

on haldusorgan kohustatud nimetatud taotlust menetlema kooskõlas haldusmenetluse

nõuetega. Haldusorgan peab tuvastama, kas esinevad asjaolud, mille tõttu on menetluse

uuendamine kohustuslik HMS § 44 lg 1 või asjassepuutuva eriseaduse normide kohaselt. Ka

siis, kui menetluse uuendamine ei ole õigusnormist tulenevalt kohustuslik, ei ole uuendamine

välistatud, kuid uuendamine ei tohi toimuda ka kergekäeliselt. Säärases olukorras peab

haldusorgan hindama menetluse uuendamise vajadust kaalutlusreeglite kohaselt. Menetluse

uuendamise nõudmiseks annab aluse vaid sellise asjaolu muutumine, mis oli asjassepuutuv

esialgse haldusakti andmisel. Menetluse uuendamine ei tähenda seda, et vastav haldusakt

tuleb tingimata tühistada või muuta. Uuendatud menetluses vaadatakse haldusakti tühistamise

taotlus läbi vastavalt HMS 4. peatüki 3. ja 4. jaos sätestatule. Haldusakti andnud haldusorgan

võib menetluse uuendamisest keelduda, st jätta isiku taotluse menetluse uuendamiseks

rahuldamata üksnes juhul, kui HMS § 44 lg-s 1 nimetatud asjaolu ei ole tõendatud ega

usutavalt põhjendatud või kui see asjaolu on haldusorgani poolt ümber lükatud. Menetluse

uuendamisest keeldumine vormistatakse haldusaktiga (otsuse p 21).

10.11.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-36-04 on Riigikohus märkinud, et kui isik esitab

taotluse haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, milles väidab mõne HMS § 44 lg-s 1 sätestatud

aluse olemasolu, ja haldusorgan on selle aluse olemasolu kindlaks teinud, peab haldusorgan

menetluse uuendama. Uuendatud menetluses peab haldusorgan haldusakti kehtetuks

tunnistamise otsustama üldjuhul oma diskretsiooniõiguse alusel (HMS § 64 lg 2). HMS § 68

lg-st 1 ei saa teha järeldust, et keelatud on esitada haldusakti kehtetuks tunnistamise taotlusi

muudel alustel kui neil, mis on sätestatud HMS § 44 lg-s 1. Isiku selline õigus tuleneb juba PS

§-st 46, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste,

kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Haldusmenetluse seadusest aga ei tulene,

et haldusorgan on kohustatud HMS § 44 lg-s 1 sätestatud alustest erinevatele alustele

tuginevat haldusakti kehtetuks tunnistamise taotlust igal juhul sisuliselt menetlema. Kuna

sellise taotluse menetlemiseks muud korda ette nähtud ei ole, tuleb sellist taotlust käsitleda

avalduse või märgukirjana avaldustele vastamise seaduse (kehtis 25.07.1994 kuni 09.12.2004)

tähenduses ja taotlusele selles seaduses sätestatud korras vastata. Vastuses sellisele taotlusele

võib haldusorgan selgitada, et HMS § 44 lg-s 1 sätestatud aluste puudumise tõttu menetlust ei

uuendata ja haldusakti kehtetuks ei tunnistata (otsuse p-d 11-12).

18. KOKS § 33 lg 1 kohaselt on igaühel õigus taotleda kohaliku omavalitsuse volikogult või

valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist,

kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. Asjas nr 3-3-1-36-04 (p-d 17-18)

märkis Riigikohus, et KOKS § 33 lg-t 1 tuleb käsitada erinormina haldusmenetluse seadusest

tuleneva haldusakti kehtetuks tunnistamise taotlemise üldregulatsiooni suhtes. Riigikohtu

praktika kohaselt ei anna nimetatud säte kohalikule omavalitsusele võimalust kaaluda, kas

taotlus sisuliselt läbi vaadata või mitte. Selline taotlus tuleb organil igal juhul läbi vaadata (vt

ka Riigikohtu lahendeid nr 3-3-1-49-99 (p 1) ja nr 3-3-1-51-02 (p 19)). Kohalikul

omavalitsusel ei ole kohustust vaidlustatud õigusakti muuta või tühistada, kuid tal on

kohustus isikut tema taotluse suhtes vastu võetud otsustusest kirjalikult teavitada (Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-49-99, p 1). Seejuures on Riigikohus rõhutanud, et isik ei saa KOKS § 33 lg-s

1 nimetatud taotlusega esineda korduvalt, kui ei esine HMS § 44 lg-s 1 sätestatud asjaolusid

(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-51-02, p 20).

3-14-201

8(9)

19. 22.11.2013 avalduses taotles kaebaja, et 2014. aastal võimaldataks tema baarile pikemaid

lahtiolekuaegu võrreldes 12.03.2008 otsusega nr 3-5/249 kehtestatud kauplemisaegadega, s.o

12.03.2008 otsuse muutmist. Arvestades, et kaebaja oli enne 22.11.2013 avaldust esitanud

Pärnu Linnavalitsusele taotlusi 12.03.2008 otsuse nr 3-5/249 muutmiseks juba korduvalt,

viimati 11.04.2013, mille kohta tegi vastustaja 21.05.2013 sisulise otsuse, sai kaebaja

menetluse uuendamist nõuda üksnes mõne HMS § 44 lg-s 1 sätestatud asjaolu esinemisel.

20. Praegusel juhul ei nähtu HMS § 44 lg 1 p-des 2 kuni 4 nimetatud asjaolude esinemist.

Kaebaja leiab, et tema õigusi piirava haldusakti (12.03.2008 otsus nr 3-5/249) andmise

aluseks olnud asjaolu oli 22.11.2013 avalduse esitamise ajaks ära langenud (HMS § 44 lg 1 p

1). 22.11.2013 taotluses ei ole kaebaja aga nimetanud sellist asjaolu, mis oleks tinginud

12.03.2008 otsuse muutmise või tühistamise. Halduskohus märkis õigesti, et kaebaja tugines

oma taotluses ekslikule arusaamale, et 21.05.2013 otsusega lubati baaril olla avatud kuni kella

01.00-ni katseajaga kolm kuud. Seda selgitas ka vastustaja oma 16.12.2013 kirjas. Vastustaja

oli 21.05.2013 korraldusega selgelt keeldunud registreeringu muutmisest, mistõttu ei saanud

kaebaja eeldada, et 30.11.2012 korraldusega määratud katseaja tingimused kehtisid ka pärast

21.05.2013. Seega on ekslik apellatsioonkaebuse seisukoht, et kuna kaebaja oli enda arvates

läbinud edukalt katseaja, oli vastustajal kohustus uuendada menetlus.

21. Väite, et baaris Veerev Õlu tehti müra vähendamiseks ehituslikke ümberkorraldusi, on

kaebaja esmakordselt esitanud alles kohtumenetluses. Sellest tulenevalt ei saanud vastustaja

lahtiolekuaegade muutmise taotlust lahendades ümberkorraldustega arvestada. Liiatigi ei ole

kaebaja väidetavate tööde kohta mingisuguseid tõendeid esitanud, samuti ei ole teada, millal

need tööd teostati. Menetluse uuendamise aluseks oleksid kaebaja väidetud ümberkorraldused

saanud olla üksnes juhul, kui need tehti 21.05.2013 korralduse andmise ja 22.11.2013 taotluse

esitamise vahel. Seejuures oleks kaebaja pidanud menetluse uuendamise taotluse esitama ühe

kuu jooksul tööde lõpetamisest (HMS § 44 lg 3). Tegemist on üksnes kaebaja paljasõnalise

väitega. 16.12.2013 otsuse tegemisel ei saanud vastustaja küll tugineda 2014. aastal esitatud

avaldustele, kuid asjaolu, et baari Veerev Õlu tekitatud müra kohta on kaebusi esitatud ka

2014. aastal (tl 70-71), näitab, et kui kaebaja ka tegi baaris ümberkorraldusi, siis nendega ei

kõrvaldanud ta probleemi, mis oli 12.03.2008 otsusega lahtiolekuaegade lühendamise

põhjuseks. Eelnevast järeldub, et praegusel juhul ei esinenud ühtegi sellist alust, mille puhul

oleks haldusmenetluse uuendamine olnud kohustuslik.

22. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et vastustaja oleks pidanud menetluse

uuendamisest keeldumise vormistama haldusaktiga. Kuna 22.11.2013 avalduses ei toonud

kaebaja välja ühtegi HMS § 44 lg-s 1 nimetatud asjaolu, ei olnud vastustajal kohustust

menetlust uuendada. Menetluse uuendamata jätmine on menetlustoiming, sest taotlust ei

vaadata sisuliselt läbi. Pärnu Linnavalitsus vastas kaebajale MSVS-s sätestatud korras,

põhjendades, miks ta ei pea võimalikuks baari Veerev Õlu lahtiolekuaegade pikendamist:

baari tegevus häirib endiselt naabreid ning politsei, kes on algatanud OÜ Bannerton suhtes

väärteomenetlused seoses lahtiolekuaegade ületamisega ning naabrite öörahu rikkumisega, ei

pea lahtiolekuaegade pikendamist põhjendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja

menetluse uuendamisest keeldumisel järginud kaalutlusreegleid, sh arvestanud oluliste

asjaoludega. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja oleks tema taotluse saamisel

pidanud ise välja selgitama, kas esineb alus menetluse uuendamiseks ja vajadusel määrama

talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Menetluse uuendamise aluseks oleva asjaolu oleks

kaebaja pidanud ise taotluses ära nimetama, iseäranis arvestades, et kaebaja oli sarnase sisuga

taotlusi juba korduvalt esitanud. Vastustaja on tuvastanud, et kaebajale kuuluv baar tekitab

jätkuvalt naabreid häirivat müra, mistõttu ei saa lahtiolekuaegade pikendamata jätmist pidada

kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks. Samuti ei nähtu praegusel juhul võrdse kohtlemise

rikkumist: kaebaja ei ole välja toonud, et mõne tema nimetatud Pärnu linnas tegutseva baari

3-14-201

9(9)

või muu toitlustusasutuse puhul esineks samuti probleem, et häiritakse naabrite öörahu, kuid

sellest hoolimata ei ole linnavalitsus lahtiolekuaegasid lühendanud. Kaebaja väited seoses

võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega on ringkonnakohus juba tagasi lükanud 19.11.2009

otsuses haldusasjas nr 3-08-607 (jõustunud 02.03.2010), kus samuti vaieldi baari Veerev Õlu

kauplemisaegade üle. Lahtiolekuaegade pikendamisest keeldumine 16.12.2013 kirjaga oli

seega õiguspärane.

23. Eeltoodu põhjal jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu

16.01.2015 otsuse resolutsiooni muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse

põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. OÜ

Bannerton menetluskulud (riigilõiv apellatsioonkaebuselt) jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel

tema enda kanda. Pärnu linn ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu ka

vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks