3-13-70234/47 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-70234 Haldusasi RM kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 28.11.2013 otsuse nr 4.2-1/19093-1 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 24. oktoobri 2014. a otsus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – RM Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Irina Punko Menetluse alus ringkonnakohtus RM apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kohtuistung 21. september 2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta RM apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24. oktoobri 2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-70234 muutmata. 2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. oktoobril 2015 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-13-70234 2(5) menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lääne prefektuuri 14.05.2013 otsusega nr 7532-1 anti RM-le relvaluba. 15.05.2013 relvaloal nr RL 751750 kehtivusega kuni 06.02.2017 on märgitud, et isik võib omada jahipidamiseks kombineeritud püssi IŽ-94 ja sileraudset püssi IŽ ning enese ja vara kaitseks vintraudset püstolit Glock-19.

2. PPA Lääne prefektuuri 26.07.2013 otsusega nr 4.2-1/10969-1 (tl 88) peatati RM relvaloa nr RL 751750 kehtivus, kuna loa omaja on kriminaalmenetlusest tulenevatel asjaoludel kahtlustatav karistusseadustiku (KarS) § 120 järgi ning temal ei ole relvaseaduses ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks elukohas XXXXX XX, XXXXX. Relvad võeti kriminaalasja menetluse käigus teostatud läbiotsimisel ära ja hoiustati PPA relvahoidlas.

3. 02.09.2013 otsusega väärteoasjas nr 2670,13,005414 karistati RM väärteokorras relvaseaduse (RelvS) § 891 lg 1 järgi rahatrahviga. Otsus jõustus 23.09.2013. Otsuse kohaselt seisid RM-le kuulunud tulirelvad XXXXX XXXXX XX XX elutoas seina ääres ja diivanipadja all ning laskemoon magamistoas tumba peal. Sellega rikuti RelvS § 46 lg-te 3 ja 6 § 45 lg 2 nõudeid.

4. 01.10.2013 väärteootsusega karistati RM liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga. Otsus jõustus 21.10.2013.

5. PPA Lääne Prefektuuri 28.11.2013 otsusega nr 4.2-1/19093-1 lõpetati 26.07.2013 Lääne prefektuuri prefekti otsusega nr 4.2-1/10969-1 RM relvaloa nr RL 751750 kehtivuse peatamine; tunnistati kehtetuks RM nimele väljastatud relvaluba nr RL751750; saadeti relvaloa kehtetuks tunnistamise otsus viivitamatult RM-le aadressil XXXXX XX, XXXXX; loeti lõpetatuks RM relvaloa nr RL751750 peatamine ja relvaluba loeti kehtetuks alates otsuse tegemisest (tl 23-26; 98-99).

Otsuses on toodud arvukalt andmeid RM kohta politsei andmebaasides registreeritud teadete ja väärtegude kohta ajavahemikus 2001-2013.

Kuna RM relvaloa kehtivus on juba kriminaalmenetlusest tulenevatel põhjustel peatatud, ei ole asjakohane selle kehtivust peatada seoses jõustunud väärteokaristusega RelvS § 43 lg 1 p 1 alusel. Relvaluba tuleb tunnistada RelvS § 43 lg 3 p 2 ja § 36 lg 1 p-de 7 ja 10 alusel kehtetuks.

RelvS § 40 lg 1 kohaselt peab füüsiline isik hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas. Kui isikul on mitu elukohta, siis nimetab ta ise koha, kus hakkab relvi hoidma. RM ütluste kohaselt omab ta nõuetekohaseid relvahoiutingimusi XXXX XXXXX XXXXX XXXX XXXXXXXXXX XXXXX. Seal on nõuetekohane relvakapp. Kriminaalasjas kogutud andmetel hoidis RM relvi ja laskemoona aga teises elukohas, XXXXX XXXXX XX XX, kus relvaomaniku poolt ei olnud tagatud ohutus ümbrusele ning ei olnud välistatud isikute juurdepääs relvadele ja laskemoonale. RM elukaaslase kinnitusel viibib RM nädala sees XXXXX asuvas elukohas ja XXXXXXXXXX talus ei viibi.

Otsuse põhjenduste kohaselt arvestati otsuse tegemisel ka relvaseaduse eesmärki ja RM ja kahtlustuse asjaolude kohta kogutud teavet. Piirkonnapolitseiniku 25.07.2013 ettekandes

3-13-70234 3(5) iseloomustatakse RM kui isikut, kes liigtarvitab alkohoolseid jooke ja nende mõju all olles ei suuda enda tegevust kontrollida.

6. Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas 27.12.2013 RM suhtes algatatud kriminaalasja, kuna kannatanute ütlustes kirjeldatud kuriteo toimepanemises ei ole RM süü veenvalt tõendamist leidnud.

7. RM esitas 28.12.2013 (täiendatud 11.02.2014) Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA Lääne prefektuuri 28.11.2013 otsuse nr 4.2-1/19093-1 tühistamiseks.

1) Relvaloal on kaebaja elukoht märgitud ekslikult. Ebaõigesti tuvastati ka relvade asukoht. Väärteomenetluses on tuginetud kriminaalmenetluses kogutud tõenditele, kuid need eirasid tegelikkust. Piirkonnapolitseinikega on kaebaja kohtunud vaid kahel korral, mistõttu ei saanud neil kujuneda kaebajast objektiivset hinnangut. Kaebaja on enne vaidlustatud haldusakti andmist juhtinud korduvalt erinevate politseiametnike tähelepanu nende töös esinevatele puudustele ning kaebaja tütar esitas avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks politseiametnike heade tuttavate suhtes. Kaebaja suhtes alustati kriminaalmenetlust fabritseeritud tõendite alusel kättemaksuks.

2) 02.09.2013 väärteootsust ei ole kaebaja vaidlustanud seetõttu, et otsus ei olnud kaebajale kättesaadav.

8. Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

9. Tallinna Halduskohtu 24.10.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

1) Väärteootsused on jõustunud ning neis tuvastatud asjaolusid ei saa halduskohus ümber hinnata. VTMS § 200 kohustab kohtuvälise menetleja jõustunud otsust täitma kõiki isikuid.

2) PPA Lääne prefektuuri 26.07.2013 otsus on samuti jõustunud ning selle resolutiivosa on kohustuslik igaühele. Seetõttu ei saa vaidlustada ka selle otsuse tegemisele eelnenud haldusmenetluses tuvastatud asjaolusid.

3) Vaidlustatud haldusakti andmise ajaks olid jõustunud väärteootsused RelvS § 891 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi. RelvS § 36 lg 1 p-d 7 ja 10 näevad ette relvaloa andmisest keeldumise, kui isikut on väärteomenetluse korras karistatud relva ja laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleeriva õigusaktiga sätestatud nõuete rikkumise eest või jahipidamise eest ilma jahitunnistuseta ning kui isik ei oma relvaseadusega ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks. RelvS § 43 lg 3 p 2 kohaselt tunnistab PPA relvaloa kehtetuks, kui esineb RelvS § 36 lg 1 p-s 1-7, 9 või 10 nimetatud asjaolu.

4) Haldusakti põhjendustest nähtuvalt on arvestatud ka kriminaalmenetluses kaebaja ja kahtlustuse asjaolude kohta kogutud teavet ja piirkonnapolitseiniku antud iseloomustust. Otsuses on toodud kaebaja suhtes politsei andmebaasis registreeritud teadete ja nende sisu loetelu. Seda ei saa pidada karistusandmete loeteluks. Kaebaja oli otsuse tegemise ajal kahtlustatav kriminaalmenetluses KarS § 120 järgi. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid politseiametnike kallutatust või ebaõige hinnangu andmist. Kaebaja on haldusmenetluses ära kuulatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-13-70234 4(5) 10. RM apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 24.10.2014 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

1) Kuna politseiametnik tuvastas relvakapi olemasolu ning kriminaalmenetlus on lõpetatud, tuli RelvS § 43 lg 2 alusel relvaloa kehtivuse peatamine lõpetada.

2) Kaebaja teadis heauskselt, et relvaloal on tema tegelik aadress, mitte politseiametniku märgitud vale aadress. Kaebaja elukohas oli relvakapp olemas. Kaebajal oli seetõttu õiguspärane ootus, et väärteo eest kaebajat ei karistata ning väärteootsusele ta seetõttu ka järgi ei läinud.

3) XXXXX XXXXX XX XX viibis kaebaja juhuslikult enne pikemat reisi. Seal viibib kaebaja umbes üks kord nädalas. Relvaloa taotluses näitas kaebaja enda elukohana XXXXXXXXXX talu, kus kaebaja peab ka küülikuid ja mesilasi.

4) Piirkonnapolitseiniku iseloomustus on vale ja see kujundati pärast kahte põgusat kohtumist, kui kaebaja soovis esitada avaldust temale kallaletungi kohta. Piirkonnapolitseinik ei ole küsitlenud kaebaja naabreid ega endisi või praegusi töökaaslasi. Tuvastatud ei ole, et kaebaja on relva kasutades toime pannud kuriteo või loonud ohu teise inimese elule või tervisele, olnud vägivaldne või oleks esinenud peretülisid.

5) Relvaloa kehtetuks tunnistamine piirab kaebaja vaba eneseteostuse õigust. Kaebaja on kauaaegne jahimees, kes jätkab perekonna pikki traditsioone.

11. Politsei- ja Piirivalveamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

1) Halduskohus hindas tõendeid nõuetekohaselt ja kontrollis vastustaja poolt kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust. Halduskohtu otsus on põhjendatud.

2) Vaidlustatud haldusakti andmise ajal kriminaalmenetlus kestis. Seega ei saanud vastustaja võtta arvesse kriminaalmenetluse lõpetamise määrust.

3) Kaebaja märkis relvasoetamisloa ja relvaloa taotlustes enda elukoha aadressina XXXXX XX, XXXXX. Sealt leiti läbiotsimisel kaebaja jahipüss ja püstol. Kaebaja kinnitas 05.11.2013 seletuskirjas, et hoidis relvi alates 21.07.2013 samal aadressil. Relvade hoiukoht võib olla erinevatel aadressidel, kus kaebaja viibib. Isikul võib olla mitu elukohta. Igas neist tuleb relvi hoida kooskõlas RelvS §-dega 45 ja 46.

4) Piirkonnapolitseiniku arvamust hinnati haldusmenetluses koos teiste tõenditega. Piirkonnapolitseiniku arvamusel ei ole suuremat kaalu kui muudel tõenditel. See on lubatav tõend ning arvamust ei ole alust pidada kallutatuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. RelvS § 43 lg 3 p 1 näeb ette relvaloa kehtetuks tunnistamise, kui loa omaja ei vasta enam relvaseadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb RelvS § 36 lg 1 p-s 1–7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu. RelvS § 36 lg 1 p 7 näeb ette, et relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on väärteomenetluse korras karistatud relva ja laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleeriva õigusaktiga sätestatud nõuete rikkumise eest või jahipidamise eest ilma jahitunnistuseta. Sõltumata sellest, kas 02.09.2013 väärteootsus on sisuliselt õiguspärane, s.t kas tegu, mille eest väärteokaristus määrati, on toime pandud või mitte, on RelvS § 36 lg 1 p 7 märgitud eeldused relvaloa andmisest keeldumiseks ja seega ka senise

3-13-70234 5(5) relvaloa kehtetuks tunnistamiseks täidetud. RelvS § 36 lg 1 p 7 eeldab väärteootsusega karistamist, mitte karistatava teo toimepanemist. Apellandi kaebus väärteootsuse peale jäi läbi vaatamata kaebetähtaja möödumise ja tähtaja ennistamata jätmise tõttu (Pärnu Maakohtu 27.11.2013 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2013 määrused asjas nr 4-13-7197). Tähtsust ei oma seetõttu ka väärteootsuse vaidlustamise tähtaja möödalaskmise põhjused ega väärteomenetluse seadustiku regulatsiooni otstarbekus või põhiseaduspärasus.

13. RelvS § 43 lg 3 p 1 ei anna PPA-le kaalutlusõigust relvaloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel. Seetõttu ei oma tähtsust piirkonnapolitseiniku antud iseloomustus kaebaja varasemale käitumisele, politsei andmebaasides kaebaja kohta talletatud teave ega kriminaalmenetluse alustamise ja hilisema lõpetamise asjaolud.

14. Samuti ei oma tähtsust, kas kaebajal on olemas elukohas relvade hoiustamiseks vajalik relvakapp või mitte. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et mitme elukoha olemasolul, mida PPA praeguses asjas väidab, ei nõua RelvS § 40 lg 1 kõigis elukohtades relvakapi olemasolu. Relva hoidmine isiku (ühes) elukohas on võimalik ka juhul, kui RelvS § 46 lg 3 nõuete kohane relvakapp on olemas vaid ühes elukohas. Sellisel juhul tuleb relva hoiustada just selles elukohas, kus on relva hoiustamiseks vajalikud tingimused; muudes kohtades on lubatud relva kanda (RelvS 7. peatükk), ent mitte hoiustada. Relvaseadus ei võimalda mõista relvakandmisena relva lühiajalist hoiustamist. Tähtsust ei oma seetõttu ka küsimus, kus oli kaebaja elukoht väärteootsuses näidatud teo toimepanemise ajal, relvaloa andmise ajal või selle kehtetuks tunnistamise ajal.

15. Relvaloa kehtetuks tunnistamist väärteootsuse alusel ei saa pidada ebaproportsionaalseks relva omamise ja kasutamise piiranguks ning relvaseadust seetõttu põhiseadusega vastuolus olevaks. Relva hoiustamisega seotud nõuete järgimine on kaalukas avalik huvi, mis piirangute seadmist õigustab, seda ka praegusel juhul.

16. Halduskohtu otsuse muutmiseks apellatsioonkaebuse väited seetõttu alust ei anna. HKMS § 108 lg 1 kohaselt jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 alusel pole alust vastustaja võimalike menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa