2-15-4195/26 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Lukiina Vismann

Tsiviilasja number

2-15-4195

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2015, Tallinnas

Tsiviilasi

XXX

avaldus

ühise

hooldusõiguse

täielikuks

lõpetamiseks

või

alternatiivselt

hooldusõiguse

osaliseks üleandmiseks avaldajale

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte (e-

post ene.motte@brightlf.com)

Puudutatud isik I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja (advokaat Kaupo

Kask), vandeadvokaat Leino Biin (e-post biin@biin.ee)

Puudutatud isik II XXX(isikukood XXX, registreeritud

elukoht XXX; registreeritud elukoht Venemaal XXX, e-

post XXX), esindaja adv Vladimir Sadekov

Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, esindaja

Pille Toomsalu

Kohtuistungi toimumise aeg

15.09.2015

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXXavaldus.

2. Lõpetada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) ühine hooldusõigus

XXX (isikukood XXX) suhtes ja määrata XXX ainuhooldusõigus tema emale,

XXX. Menetluskulude jaotus

Jätta alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda

ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest.

Avalduse asjaolud

XXX esitas Harju Maakohtule avalduse ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks.

Avaldusest nähtuvalt sündis XXX ja XXX kooselust 06.05.2014 tütar XXX. XXX on

kaasasündinud adrenogenitaalne sündroom (soolakaotusega). Haigus avaldub kliiniliselt juba

vastsündinueas põhjustades virilisatsiooni ning eluohtlikku soolakaotus-sündroomi. Haiguse

tekkepõhjuste selgitamiseks soovitatud geeniuuringutest lapse isa keeldus. Laps vajab

eluaegset järelevalvet, sest väiksemgi soolakaotus võib saada talle eluohtlikuks. Laps vajab 3-

4 korda päevas medikamentide suukaudset manustamist. Laps on vajanud operatsioone,

milleks on nõutav ka isa nõusolek. Novembris 2014 katkes vanemate vaheline suhtlus

täielikult. Lapse isa operatsioonideks oma nõusolekut andnud ei ole ning need on saanud

toimuda vaid lapse ema kirjaliku seletuse andmisele lapse isalt operatsioonideks nõusoleku

saamise võimatuse kohta. Lähtuvalt lapse tervislikust seisundist on ilmne, et teostatud

operatsioon ei jää viimaseks ning lapse kasvades võib ta vajada korrigeerivaid operatsioone.

Lapsel diagnoositud sündroom ei kao kusagile, mistõttu vajab ta pidevat jälgimist ja ravimite

tarvitamist. Lapse tervisega seonduvalt on avaldaja pidevalt olukorras, kus on vaja mõlema

hooldusõigust omava vanema allkirja lapse terviseküsimuste kiireloomuliseks lahendamiseks.

Lapse isa ei ela Eestis ning avaldajal puudub temaga kontakt. Lapse ema hoolitseb lapse eest

igapäevaselt ning on pidevalt lapse jaoks olemas. Sellises olukorras saab lapse heaolu, arstiabi

ja turvalisuse tagada üksnes tema ema, kes on kogu lapse ravi ja muu vajaliku korraldanud

ning on lapse huve arvestades ümber planeerinud ka oma elu.

Eeltoodust tulenevalt taotleb avaldaja lapse hooldusõiguse täielikku üleandmist, kuivõrd isa

tänast käitumist arvestades võib juhtuda, et laps satub eluohtlikku või last kahjustavasse

olukorda, kus ta vajab kiireloomulist operatsiooni või edasisi uuringuid, mis jäetakse isa

nõusoleku puudumise tõttu teostamata või alternatiivselt hooldusõiguse osalist üleandmist

avaldajale.

Lapse elukohajärgne eestkosteasutuse arvamusest nähtuvalt viisid lastekaitse talituse

spetsialistid läbi kodukülastuse, vestlesid avaldajaga ning olid meilivahetuses lapse isaga,

mille käigus sai selgeks, et lapse huvides on lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda

see täielikult üle avaldajale, et mitte seada ohtu lapse elu ja tervist XXX Venemaal elamise ja

töötamise tõttu. Terviseküsimuste otsustamiseks nõusoleku puudumine võib ohtu seada lapse

tervise ja isegi elu. Lapsel ja isal puuduvad lähedased suhted.

Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja Kaupo Kask esitas kohtule oma

arvamuse esitatud avalduse suhtes. Esindaja on kohtunud ja vestelnud lapse ema XXX ja

suhelnud lapse isa XXX. Arvamusest nähtuvalt ei keela lapse ema lapse isal tütrega

kohtumist, kuid üksmeele puudumisel ei ole ühise hooldusõiguse teostamine võimalik. Lapse

isa on arvamusel, et avaldaja nõuded ei ole põhjendatud ning avaldaja on lapse ja isa

suhtlemist takistanud. Isal on plaanis asuda tööle XXX, et olla oma tütrele lähemal, kuid

Eestisse elama tulla ta ei plaani. Arvestades, et isa ei ela koos lapsega, vanemate omavaheline

suhtlemine on komplitseeritud ja pooled ei suuda last puudutavates asjades kokkuleppele

jõuda, siis võib hooldusõiguse ühele vanemale andmine lapse huvisid silmas pidades olla

põhjendatud. Ühine hooldusõigus tuleb lõpetada vähemalt osaliselt ja anda avaldajale

ainuotsustusõigus osas, mis võimaldab tal otsuseid vastu võtta lapse tervist puudutavates

küsimustes. Kui pooled ei suuda hooldusõigust ühiselt teostada, siis täieliku hooldusõiguse

üleandmine avaldajale ei ole vastuolus lapse huvidega.

Puudutatud isik XXX esitas oma seisukoha avalduse suhtes, millest nähtuvalt peab ta

avaldust põhjendamatuks ja avaldaja tugineb väljamõeldud asjaoludele. Avaldaja ei ole

tõendanud, et ta palus isa nõusolekut lapse operatsiooniks. Puudutatud isik II tahab toimida

ühtse tiimina ega soovi kaotada ühendust oma lapsega. Puudutatud isik II ei ole varjanud oma

elukohta. Isa on huvi tundnud lapse vastu ning otsinud võimalust suhtlemiseks, teda huvitab

lapse saatus ning tervis. Vanemate vaheline suhtlus on toimunud e-kirjade teel. Avaldaja on

plaaninud asuda elama Taisse, millest võivad lapsele tekkida tõsised tagajärjed. Pole teada,

kas Tais on lapsel võimalik saada nõuetekohast ja tänapäevast ravi ning see võib mõjutada

lapse tervist. Lapse elukoha vahetuse kolmanda maailma riiki peaksid otsustama mõlemad

vanemad koos. Puudutatud isik II ei soovi jääda kõrvale lapse kasvatamisest ning abi

osutamisest. Oluliseks takistuseks lapse ning isa vahel on avaldaja. Puudutatud isik II on

seisukohal, et ta täidab piisaval määral oma hooldusõigusest tulenevaid kohustusi ja ühise

hooldusõiguse säilitamine edaspidi on mõistlik ja õigustatud. Ühise hooldusõiguse säilitamine

aitab tugevdada ning säilitada sidet isa ja lapse vahel. XXX on nõus andma avaldajale õiguse

lapse elukoha üle otsustamiseks üksnes Eesti piires. Puudutatud isik II palub jätta avalduse

täies ulatuses rahuldamata.

15.09.2015 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja ja puudutatud isik II ning kohaliku

omavalitsuse esindaja oma varasemate seisukohtade juurde.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, ära kuulanud avaldaja, lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja, lapse isa ning

tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse hagita

menetluse perekonnaasjana vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt

vanema õiguste äravõtmine ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad).

Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi

puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid

ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 3 kohaselt on

lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. PKS § 137 lg 1 kohaselt

kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel

hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita

menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137

lg 2 kohaselt avaldust ei rahuldata, kui 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse

üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale

ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise

hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise

otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja

majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist

lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

Kohus on tsiviilasjas esitatud tõendite ja ärakuulamisel avaldatu pinnalt tuvastanud, et lapse

isa ei ole oma alaealise lapse suhtes täitnud nõuetekohaselt PKS § 116 lg 2 sätestatud

kohustusi. Vanemal lasub mitte ainult õigus, vaid ka kohustus last kasvatada ja lapse

igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda, nimetatu hõlmab lapse ülalpidamist ja hoolitsust

lapse arengu, hariduse, turvalise ja stabiilse elukeskkonna eest jpm. Juhul, kui laps elab

vanemate lahuselu korral vaid ühe vanema juures, siis on PKS § 119 ette näinud ühise

hooldusõiguse korral vanemate õiguse ja kohustuse kokku leppida lapse hooldusõiguse

korraldamisel. Antud juhul ei ole lapse isa oma lapse elus osalenud ega last vajalikul määral

materiaalselt toetanud. Nimetatud käitumisega on lapse isa jätnud oma seadusest tulenevad

kohustused lapse ees täitmata.

Lapse kasvatamisega ja ülalpidamisega on lapse sündimisest saati tegelenud lapse ema XXX.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on tuvastatud, et XXX esineb kaasasündinud adrenogenitaalne

sündroom, mille korral on häiritud kortisooli ja aldosterooni süntees neerupealistes. Haigus

avaldub kliiniliselt juba vastsündinueas põhjustades virilatsiooni ning eluohtlikku

soolakaotus-sündroomi. On ilmne, et lapse tervislik seisund eeldab tema vanematelt tavalisest

suuremat hoolt ja pühendumust, kui samas vanuses terve lapse puhul. Avaldaja on tütre

tervise huvides korraldanud ümber oma elu. Tsiviilasjast nähtuvalt on laps vajanud

operatsiooni, mille teostamiseks on vajalik mõlema vanema nõusolek ning pole välistatud ka

edasine vajadus operatiivseks sekkumiseks. Avaldaja ei ole vajalikel hetkedel lapse isalt lapse

terviseküsimuste otsustamiseks mingit tuge ega nõusolekut saanud. Kohus nõustub

eestkosteasutusega, et olukord, kus teine hooldusõiguslik vanem paikneb kaugel, on

kättesaamatu ja osavõtmatu lapse emaga suhtlemisel ja koostöö tegemisel, ei ole lapse

huvides. Takistatud on lapse tervise ja elukorraldusega seonduvate oluliste otsuste ja

toimingute tegemine. Lapse peamiseks huviks on stabiilne elukorraldus ja turvaline keskkond

ning lapsele vajaliku raviteenuse korraldamine. Selle on ema siiani ainuisikuliselt tütrele

taganud. Lapse igapäevane hooldamine ja kasvatamine on täielikult olnud lapse ema kanda.

Arvestades, et tegelikkuses teostab lapse hooldusõigust käesoleval ajal avaldaja üksinda, on

ainuhooldusõiguse üleandmine emale põhjendatud. Hooldusõiguse üleandmine vastab lapse

huvidele ning üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kohus

asub seisukohale, et XXX avaldus on põhjendatud ja tuleb PKS § 123 lg 1, PKS § 137 lg 1 ja

3 alusel rahuldada, seda olenemata lapse isa vastuväidetest avaldusele. Lapse isa on valinud

omale elukoha lapsest eemal ja avaldanud, et ta Eestisse elama ei asu. Põhjendamatu on

nõuda, et lapse ema võiks lapse viibimiskoha üle otsustada üksnes Eestis elades. Lapse isal on

olnud lapse sündimisest alates võimalus osaleda lapse elus ning teostada lapse suhtes

nõuetekohast hooldusõigust ja täita ülalpidamiskohustust. Asja materjalidest nähtuvalt ta seda

teinud ei ole. Kuivõrd avaldus on esitatud lapse huvides, siis puudub alus avalduse

rahuldamata jätmiseks PKS § 137 lg 2 p 1 järgi, kohtu hinnangul on vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine kooskõlas lapse

huvidega. XXX on taganud kõik lapse eluks ja heaoluks vajalikud tingimused ning hoolitseb

oma lapse eest parimal võimalikul moel. Samuti on ta pidanud üksi toime tulema lapse raskete

kaasasündinud terviseprobleemide lahendamisega.

XXX kohtule esitatud seisukohtadest nähtub, et isa ei soovi kaotada kontakti oma lapsega

ning soovib lapsega suhelda Skype ja telefoni teel. Kohtu hinnangul ei jää lapse isa

hooldusõiguse üleandmisega avaldajale ilma suhtlusõigusest lapsega ega millestki muust

tavapärasest, mis oleks olnud isa elu lahutamatu osa. Riigikohus on oma 3-2-1-45-11 lahendis

märkinud, et PKS § 143 lg 1 teise lause järgi on hooldusõiguseta vanemal kohustus ja õigus

lapsega isiklikult suhelda ning PKS § 145 lg 4 järgi on tal üldjuhul ka lapse igapäevaelu

puudutavate küsimuste otsustamise õigus ajal, mil laps teise vanema nõusolekul või

kohtulahendi alusel tema juures viibib. Kohus selgitab lapse isale, et tal on jätkuvalt õigus

suhelda lapsega (PKS § 143 lg 1) ning tal on kohustus tasuda lapse ülalpidamiseks elatist

(PKS § 96, § 97 p-d 1 ja 2, §-d 99-101).

TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealise esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda

ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lukiina Vismann

kohtunik