3-14-53210/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 30. september 2015, Jõhvi 3-14-53210 Grigory Shcherbakovi kaebus Viru Vangla 23. oktoobri 2014. a käskkirja nr 6-3/1657-D ja otsuse nr 6-9/23529-2 tühistamiseks Kaebaja – Grigory Shcherbakov Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Grigory Shcherbakovi kaebus osaliselt. 2. Tühistada Viru Vangla 23. oktoobri 2014. a otsus nr 6-9/23529-2. 3. Jätta rahuldamata Grigory Shcherbakovi kaebus Viru Vangla 23. oktoobri 2014. a käskkirja nr 6-3/1657-D tühistamiseks. 4. Mõista Viru Vanglalt Grigory Shcherbakovi kasuks välja menetluskulud 7 eurot 50 senti. Muus osas jätta menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. oktoobril 2015. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-14-53210 1. Viru Vangla tunnistas 23. oktoobri 2014. a käskkirjaga nr 6-3/1657-D kinnipeetav Grigory Shcherbakovi süüdi vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 641 p-s 10 ning Viru Vangla kodukorra p-des 7.1.32 ja 8.2.6 sätestatud nõuete rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise 21 ööpäevaks (tl 33-34). 2. Viru Vangla tunnistas 23. oktoobri 2014. a otsusega nr 6-9/23529-2 G. Shcherbakovi televiisori kasutusloa kehtetuks (tl 22). 3. G. Shcherbakov esitas 27. oktoobril 2014 vaide nr 6-12/238-1 Viru Vangla 23. oktoobri 2014. a käskkirja nr 6-3/1657-D ja otsuse nr 6-9/23529-2 kehtetuks tunnistamiseks (tl 26-29). 4. Viru Vangla jättis 26. novembri 2014. a vaideotsusega nr 6-12/238-3 G. Shcherbakovi vaide rahuldamata (tl 30). 5. Tartu Halduskohtusse saabus 17. detsembril 2014 G. Shcherbakovi kaebus Viru Vangla 23. oktoobri 2014. a käskkirja nr 6-3/1657-D ja otsuse nr 6-9/23529-2 tühistamiseks (tl 1-15). 6. Tartu Halduskohus võttis 27. märtsi 2015. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 36). 7. Vastustaja palus 20. aprilli 2015. a vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata (tl 43- 44). 8. Kohus määras 17. augusti 2015. a määrusega asja arutamise kirjalikus menetluses (tl 50- 51). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 9. Kaebaja taotleb Viru Vangla 23. oktoobri 2014. a käskkirja nr 6-3/1657-D ja otsuse nr 6- 9/23529-2 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 9.1. Vaidlustatud käskkirjas on öeldud, et kaebaja rikkus VSKE § 641 p-i 10 sellega, et tema kambrist leiti micro SD-kaart ja selle lugeja Kingston. Selline seisukoht on väär. Esiteks ei leitud kaebajalt mälukaardi lugejat, vaid micro SD kaardi ja USB pesa vaheline pistik (selline pistik on vajalik, et micro SD kaarti saaks ühendada USB pessa, kuna micro SD kaart on väike). Kuna tegemist oli ühenduspistikuga Kingston ja see ei ole keelatud ning ei kvalifitseeru VSKE § 641 p 10 nimetatu alla, on tegemist ebaõige karistamisega. Teiseks, micro SD mälukaart ei ole samuti kvalifitseeritav VSKE § 641 p 10 alla, kuna mälukaart ei ole seade, millega oleks võimalik infot edastada või vastu võtta. 9.2. Kaebaja nõustub sellega, et kambris läbiotsimisel veekeedukannu seest leitud mälukaart oli keelatud Viru Vangla kodukorra p 7.1.32 kohaselt ning selles osas on rikkumine toimunud ja kaebaja on süüdi. 9.3. Kaebajat on alusetult karistatud ka micro SD-kaardi väidetava omamise eest. Vaidlust ei ole selles, et antud micro SD kaart ei olnud 23. septembril 2014 kaebaja valduses ega tema elukambris, vaid see võeti ära kinnisest kirjast, mis asus vangla kontrolli all ning oli kaebaja poolt vanglale üle antud 22. septembril 2014 postitamiseks. Sisuliselt kaebaja loobus keelatud esemest ehk saatis selle kirjas vabadusse. 9.4. Oletuslikud on vangla väited, et kaebaja kasutas mälukaarti televiisoris. Seega on selles osas eiratud uurimisprintsiipi ning ebaõigesti kohaldatud kaalutlusõigust. 2

3-14-53210 9.5. Kaebajat on alusetult karistatud ka selle eest, et televiisoril oli väidetavalt turvakleebis avatud/rikutud. Sellist keeldu Viru Vangla kodukorra p 8.2.6 ei sätesta ning kaebajale selle punkti alusel määratud karistus on õigusvastane. 9.6. Kuna karistus on määratud süütegude kogumi eest, siis kahe alusetult määratud süüteo eest karistus tähendab kogu käskkirja tühistamist. 9.7. 23. oktoobri 2014. a otsus nr 6-9/23529-2 on kaalutlusvigane. Tagatud ei ole ärakuulamisõigust. 9.8. Mälukaardid ja lugeja ei puutu mitte kuidagi televiisori kasutamisloa otsusesse. Ebaõige ja oletuslik on väide, et kaebaja võis tõenäoliselt mälukaarte kasutada oma teleri USB avas. Kaebaja on korduvalt distsiplinaarmenetluses öelnud, et ta ei ole mälukaarte oma teleris kasutanud, vaid soovis mõlemad kaardid vanglast kirjadega välja saata. 9.9. Kaebajat on karistatud kaks korda rikkumiste eest, ühel juhul kartserikaristusega ja teisel juhul televiisori kasutusloa tühistamisega ja teleri keelamisega. 10. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad on järgmised. 10.1. Kaebaja tõlgendab ebaõigesti SD mälukaardi olemust ning seetõttu ka VSKE § 641 p-s 10 sätestatud keelu olemust. Kaebaja tõlgendab põhjendamatult seda sätet liiga kitsalt, leides, et keelatud on üksnes sidepidamisvahendid, mis võimaldavad onlineandmevahetuse. Viidatud säte keelab sõnaselgelt tehnilised vahendid, sh personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. SD mälukaart on andmekandja, mille kaudu ja abil on võimalik edastada erinevaid andmeid. Kaasaegsed elektroonikaseadmed, sh televiisorid, võimaldavad tehniliste lahenduste kaudu endaga erinevate ühenduste kaudu ühendada erinevaid lisaseadmeid ning komponente, sh nt välised mäluseadmed (andmekandjad) ning võimaldavad andmevahetuse välise lisaseadme ja põhiseadme vahel. Üheks võimalikuks ühendusviisiks on USB. Eespoolviidatud mälukaarti võib vajada selleks, et teda saaks ühendada põhiseadmega, millega oleks võimalik mälukaardi andmeid lugeda ning ka neid sinna salvestada, nn mälukaardi lugejat, mis võimaldab näiteks USB pesa kaudu ühendada mälukaardi ning põhiseadme funktsionaalsused. Tegemist on samuti seadmega, mille kaudu on võimalik andmevahetus VSKE § 641 p-i 10 tähenduses. Mõiste „mälukaardi lugeja“ on vastava seadme kohta üldlevinud. Seega on põhjendamatud ka kaebaja arutlused selle üle, nagu oleks temalt läbiotsimisel ära võetud seadme Kingston näol tegemist mitte mälukaardilugeja, vaid ainult vahepistikuga. 10.2. Vangla kodukorra p 8.2.6 on selge ning käesoleva vaidluse kontekstis ka üheselt mõistetav. Kaebaja ei vaidlusta põhimõtet, et keelatud on kasutada rikutud turvakleebisega televiisorit, väites, et säte ei keela ainult kleebise avamist kinnipeetava poolt. Asjaolu, et turvakleebis oli televiisoril avatud, tuvastasid vanglaametnikud 23. septembri 2014. a läbiotsimisel, fikseerides selle ka aktil nr 2481 (5304) esemete äravõtmise kohta. Seda akti on kinnipeetavale tutvustatud. 10.3. Kodukorra p 8.2.6 paneb kinnipeetavale aktiivse hoolsuskohustuse jälgida, et temale kambrisse kasutamiseks lubatud elektriseadmed on korras ning korras on ka kõik seadmetel asuvad turvakleebised. Hoolsuskohustus hõlmab kahte aspekti – esiteks tagada, et seade ning selle turvakleebised oleksid rikkumata. Teiseks, et juhusliku rikke ilmemisel vanglateenistust koheselt teavitada ning rikkis seade anda vanglateenistusele kontrollida või turvakleebis asendada. Elektroonikaseadmete USB pesade andmevahetus piiratakse vanglas üldjuhul turvakleebise asetamisega antud pesale, et välistada selle kasutamine kinnipeetava poolt. Käesoleval juhul tuvastasid 3

3-14-53210 vanglaametnikud menetluse käigus, et kaebaja teleri USB pesa kattev turvakleebis oli avatud ning et kaebaja valdas üheaegselt nii mälukaarte kui ka nende kaartide lugemisseadet, mis võimaldab mälukaartidel oleva informatsiooni edasiandmise põhiseadmesse (telerisse), mistõttu ei ole kaebaja väited selle kohta, et ta kuulis ja sai turvakleebise rikutusest teada alles peale läbiotsimist, eluliselt usutav. Kaebaja on rikkunud minimaalselt hoolsuskohustust tagada, et tema kambris olev temale kuuluv isiklik televiisor oleks igati nõuetekohane. 10.4. Iseenesest saab möönda, et haldusmenetluse nr 6-9/23529 raames kaebajat eraldi ära ei kuulatud. Samas oli kaebajal võimalik selgitusi anda antud menetlusega lahutamatult seotud distsiplinaarmenetluses. 10.5. Vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 2 sätestab, et kinnipeetaval võib kambris olla isiklik televiisor, kui kinnipeetaval ei ole mh kehtivat distsiplinaarkaristust sellise elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest. Nagu vastustaja eespool välja tõi, rikkus kaebaja isikliku televiisori kasutamise korda sellega, et teleri turvakleebis oli rikutud ning ta omas keelatud esemena digitaalseid andmekandjaid ja nende andmekandjate lugemisseadet, mis võimaldas neid andmekandjaid isikliku televiisori kasutamise korda rikkudes taasesitada. Kaebaja sai antud rikkumise eest distsiplinaarkaristuse ning see karistus on kehtiv. Seega tulenevalt VangS § 31 lg-st 2 tuli kaebaja isikliku televiisori kasutamise luba kehtetuks tunnistada tulenevalt antud haldusmenetluse välistest asjaoludest, ning menetlusest, kus kaebaja oli ära kuulatud. Kaebaja teleri kambris kasutamise luba on sõltuvuses eespoolkäsitletud distsiplinaarasjast ja selle kehtivusest. 11. Kaebaja on 17. mail 2015 kohut teavitanud sellest, et talle on televiisor tagastatud (tl 47). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 12. G. Shcherbakov on esitanud kaebuse Viru Vangla 23. oktoobri 2014. a käskkirja nr 6- 3/1657-D ja otsuse nr 6-9/23529-2 tühistamiseks. 13. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on osaliselt põhjendatud ja see tuleb osaliselt rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 14. Vaidlust pole järgmistes asjaoludes: - 23. septembril 2014 avastati kaebaja poolt eelmisel päeval vanglateenistusele vanglast välja saatmiseks üle antud kirjast digitaalne andmekandja - SD mälukaart, mälumahuga 32 GB (tl 17, 31). Selle andmekandja pani kirja sisse kaebaja (tl 19). - 23. septembril 2014 leiti kambris asunud peidikust kaebajale kuuluvad digitaalne andmekandja - SD mälukaart, mälumahuga 8GB, samuti seade Kingston, mida on võimalik ühendada elektroonikaseadme või arvuti USB pesasse ning mille abil on võimalik andmevahetus SD kaardi ning elektroonikaseadme vahel (tl 18). Need seadmed kuulusid kaebajale (tl 19). - Kambris läbiotsimisel veekeedukannu seest leitud mälukaart oli keelatud Viru Vangla kodukorra p 7.1.32 kohaselt. - Kaebajale kuulub ning ta kasutas enda elukambris televiisorit, millel oli olemas USB pesa. - Kaebaja kasutas enda elukambris isiklikku televiisorit, mille USB pesa kattev turvakleebis oli rikutud (avatud). 4

3-14-53210 15. Kohus võtab esmalt seisukoha distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja osas (I) ja seejärel televiisori kasutusloa kehtetuks tunnistamise osas (II). Viimaseks lahendab kohus kaebaja taotlused (III) I 16. VangS § 63 lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine. 17. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-51-11, p 10). Kohus selgitab, et selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus. 18. Praeguses asjas oli vaidlustatud käskkirjaga kaebajat karistatud VSKE § 641 p-s 10 ja Viru Vangla kodukorra p-des 7.1.32 ning 8.2.6 sätestatud nõuete rikkumise eest. 19. VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Vanglas keelatud esemed on sätestatud VangS § 15 lg 3 alusel kehtestatud määruses. VangS § 15 lg 3 alusel on VSE §-s 641 kehtestatud kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu. VSKE § 641 p 10 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihuja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Kaebaja on seda sätet rikkunud, kuna kaebajalt leiti tehnilised sidepidamisvahendid, mille kaudu on võimalik infot vastu võtta. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja tõlgendab põhjendamatult seda sätet liiga kitsalt. Viidatud säte keelab sõnaselgelt tehnilised sidepidamisvahendid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. SD mälukaart on andmekandja, mille kaudu ja abil on võimalik edastada erinevaid andmeid. Kohus ei hakka siinkohal vastustaja kogu vastust refereerima, vaid märgib, et nõustub sellega. Vanglas esemete keelamine on lubatav VangS § 15 lg-s 2 loetletud põhjustel. Riigikohtu senises praktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel (21. juuni 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10, p 13; 24. aprilli 2012. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-1-12, p 13). Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel. Viru Vangla kodukorra p 7.1.32 kohaselt on kinnipeetavale keelatud andmekandja ja selle lugeja ning p 8.2.6. kohaselt on kinnipeetaval keelatud elektriseadmeid ise remontida või ümber ehitada. Kui seade puruneb või turvakleebisega varustatud elektriseadme turvakleebis muutub kasutuskõlbmatuks, peab kinnipeetav selle kohe ära andma. Elektriseadmed, mis on rikutud, muudetud, turvakleebised on rikutud, ümber ehitatud või ekspluateerimisest ohtlikuks muutunud, võetakse ära ja paigutatakse lattu. Kodukorra seletuskirja p 8.2.6 kohaselt tuleb elektriseade kohe vanglateenistusele üle anda, kui elektriseadme turvakleebis on rikutud. 5

3-14-53210 20. VangS § 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 21. juuni 2010. a otsuses asjas nr 3-3-1- 24-10 (p s 11), et distsiplinaarkaristust saab määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Distsiplinaarkorras on seega karistatav tahtluse või hooletusega toimepandud süütegu. 21. Kinnipeetaval peab olema informatsioon nende aktide kohta, millest tulenevad tema õigused ja kohustused. Kinnipeeturegisti andmete kohaselt on kaebaja tutvunud vangistuse jooksul vangistust reguleerivate õigusaktidega (tl 33p). Seega pidi kaebaja olema teadlik, et mälukaardid, kui andmekandjad ja mälukaardilugejad on vanglas keelatud. Samuti oli ta teadlik, et keelatud on vangla poolt televiisorile paigaldatud turvakleebiste avamine ja rikkumine. 22. Distsiplinaarmenetluses tunnistab kinnipeetav G. Shcherbakov, et keelatud esemed, mis leiti ja ära võeti, kuuluvad temale. Küll aga eitab kaebaja mälukaartide kasutust televiisori USB avas. Samas on 22. oktoobri 2014. a menetlustoimingu protokolliga fikseeritud julgeolekuspetsialisti ütluste kohaselt sisaldanud ära võetud mälukaardid filme, mida tõenäoliselt mujal kui televiisoris vaadata ei ole võimalik. Samuti leidis kinnitust, et kinnipeetava kambrist ära võetud televiisori USB avadele paigaldatud turvakleebised olid rikutud. Täpsemalt oli kleebistel näha kiri OPEN, mis kinnitab omakorda, et need on iseseisvalt avatud (tl 21). 23. Kohus nõustub vastustajaga, et televiisor kuulub kinnipeetavale ning tema on vastutav oma kambris olevate ja temale kuuluvate elektriseadmete korrasoleku eest. Kinnipeetava väidet, et tema on vaadanud oma kambris ainult kaabeltelevisiooni, ei saa lugeda tõeseks, kuna turvakleebised olid silmnähtavalt rikutud just USB avade kohtadelt. Kohtul pole põhjust kahelda vastustaja sõnades, et elektriseadmetele paigaldatavad turvakleebised on vastupidavad, mistõttu on välistatud ka võimalus, kus turvakleebised justkui iseenesest lahti tulevad. 24. Kohus selgitab, et distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamise järel tuleb kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja milline distsiplinaarkaristus kinnipeetavale määrata. Kinnipeetavale kohaldatavate distsiplinaarkaristuste loetelu on sätestatud VangS § 63 lg-s 1. Määratav karistus peab olema proportsionaalne. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Vangistusseadus ei reguleeri täpsemalt, milliseid asjaolusid võib arvesse võtta distsiplinaarkaristuse määramisel. VangS § 64 lg 4 2. lause alusel tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja põhjendada. 25. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Keelatud esemete valdamine vanglas on raske rikkumine, mille eest tavapäraselt karistatakse kartserisse paigutamisega karistusmäära keskmises ulatuses. Kohus leiab, et vastustaja on karistuse määramisel õigesti arvestanud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, isiku suhtumist rikkumisse ja võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Käskkirjas on põhjendatud, miks muud karistused ei täida karistuse eesmärki. Vangla selgitas, et käesolevat rikkumist silmas pidades ei oleks karistusena noomituse kohaldamine ilmselgelt vastavuses toimepandud süüteo raskusega. Töölt eemaldamine ei oleks otstarbekas, kuna kinnipeetav ei ole tööga hõivatud. Samuti ei ole otstarbekas määrata toimepandud rikkumise eest lühiajalise ja pikaajalise kokkusaamise keeldu. Ka arvestas vangla sellega, et kinnipeetaval oli teo 6

3-14-53210 toimepanemise hetkel 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest enamus määrati vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest. 26. Sellistel eeldustel on õigustatud valida karistuse liik, mille tagajärg on kinnipeetavale vahetult tunnetatav. Vastasel juhul ei pruugi karistus omada vajalikku eripreventiivset mõju. 27. VangS § 63 lg 1 p 4 võimaldab kinnipeetava kartserisse paigutada kuni neljakümne viieks ööpäevaks. Kaevatava käskkirjaga määrati kaebajale kahekümne ühe ööpäevane kartserikaristus. Kohus leiab, et vastustaja on oma kaalutlusõigust nõuetekohaselt rakendanud ja kartserikaristuse kestvus on proportsionaalne. 28. Kohus leiab, et Viru Vangla 23. oktoobri 2014. a käskkirjaga nr 6-3/1657-D ei ole rikutud haldusorgani siseega välispädevust. Käskkiri on antud kehtiva VangS § 63 lg 1 p-i 4, § 64 lg 4 alusel ja sellega kooskõlas. Kaebajale määratud karistus on tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisega proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vorminõuetele vastav. Vaidlusaluse käskkirja andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjas märgitud rikkumised on kaebaja poolt toime pandud. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Kartserikaristuse määramist on põhjendatud teiste karistuste mitteeesmärgipärasuse ning rikkumise raskusega. Kohtu hinnangul on vastustaja karistuse määramisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ega ole tuginenud tähendust mitteomavatele ajaoludele. Karistus ei ole ilmses vastuolus rikkumise raskusega. Seetõttu on vaidlustatav käskkiri ka karistuse määramise osas õiguspärane. 29. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Viru Vangla 23. oktoobri 2014. a käskkiri nr 6-3/1657-D on õiguspärane ja ükski kaebaja poolt välja toodud asjaolu ei anna alust käskkirja tühistamiseks. II 30. Kaebaja vaidlustab ka 23. oktoobri 2014. a otsuse nr 6-9/23529-2, millega tunnistati G. Shcherbakovile 4. juulil 2013 antud luba, kasutada kambris televiisorit, kehtetuks. Kaebaja leiab, et rikutud on topeltkaristamise keeldu. 31. Kohus nõustub selles osas kaebajaga. 32. VangS § 63 lg 3 teise lause kohaselt võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. VangS § 63 lg 3 teist lauset tuleb tõlgendada nii, et lisaks olukorrale, kus on tegemist ühe distsipliinirikkumisega, tuleb ka olukorras, kus on tegemist sama distsipliinirikkumisega kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. 33. VangS § 63 lg-s 3 sisalduv norm kujutab endast muu hulgas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 23 lg-s 3 sätestatud põhimõtte kajastamist vangistusseaduses. PS § 23 lg-s 3 toodud nn topeltkaristamise keeld (ne bis in idem) tähistab õigusriikliku õigusemõistmise kahe olulise põhimõtte - õiguskindluse ja n-ö materiaalse õigluse konfliktisituatsioonis esimese põhimõtte kasuks tehtavat valikut, mida võiks sõnastada nii, et kui kellegi teole on ühiskonna konfliktsituatsioonide lõplikuks lahendamiseks pädeva kohtusüsteemi poolt tehtud ja seadusjõustunud kohtuotsusega kord juba õiguslik hinnang antud, on õigusrahu huvides teo hilisem õiguslikult relevantne ümberhindamine keelatud isegi siis, kui varasem hinnang 7

3-14-53210 osutub õiguslikult valeks (E. Kergandberg. Kommentaarid §-le 23. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2008). 34. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt tuleb ne bis in idem põhimõtet arvestada ka haldussanktsioonide kohaldamisel ning kedagi ei saa halduskorras korduvalt karistada ühe ja sama teo eest ühe ja sama seadusesätte või üht ja sama sotsiaalset huvi (õigushüve) kaitsvate seadusesätete alusel (23. veebruari 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-1-04, p 18). 35. Ne bis in idem põhimõte ei tähenda mitte seda, et ühe karistatava teo toimepanemise eest ei võiks isiku suhtes samaaegselt rakendada mitmeid eripalgelisi sanktsioonimeetmeid, vaid et tema ühele teole ei anta korduvalt hinnangut. Kohtu hinnangul on vaidlusalusel juhtumil andnud Viru Vangla kaebaja ühele teole korduva hinnangu. 36. 23. oktoobril 2014 on Viru Vangla määranud käskkirjaga kaebajale distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise ja samal kuupäeval on vastustaja tunnistanud ka kaebajale antud loa, kasutada kambris televiisorit, kehtetuks. Seejuures on nii distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kui ka televiisori kasutamise loa kehtetuks tunnistamise otsuse faktilised asjaolud samad: kinnipeetav hoidis enda juures kambris mälukaarte ja mälukaardilugejat ning tema kambris oleval isiklikul televiisoril olid USB avadele paigaldatud turvakleebised rikutud. Menetluse käigus selgus, et on tõenäoline, et kinnipeetav kasutas mälukaarte enda televiisori USB avades (tl 22, 33p). Lisaks nähtub distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast, et vastustaja on karistuse valikul leidnud, et karistusena pole mõtet kohaldada isikliku elektriseadme (milleks on ka televiisor) keelamist, kuna see oleks liiga leebe karistus (tl 34). 37. Kohtu veendumust, et kaebajat on karistatud ühe ja sama distsipliinirikkumise eest kaks korda, süvendab veelgi vastustaja vastuses kaebusele märgitu, et kaebaja teleri kambris kasutamise luba on sõltuvuses distsiplinaarasjast ja selle kehtivusest (tl 44). Samuti on Viru Vangla vaideotsuses avaldanud seisukoha, et televiisori kasutusloa kehtetuks tunnistamise otsuses tugineti eelkõige 23. oktoobri 2014. a käskkirjaga nr 6-3/1657-D tõendatud süülisele rikkumisele, millest tulenevalt puudus vanglal veendumus, et televiisorit kasutades suudab isik edaspidi täita õigusaktidega temale pandud kohustusi (tl 30p). Sisuliselt sama seiskohta on vangla väljendanud ka kaebaja selgitustaotlusele vastates (tl 24). 38. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 23. oktoobri 2014. a otsus nr 6-9/23529- 2 on vastuolus VangS § 63 lg 3 teise lausega, kuna sama distsipliinirikkumise eest on kohaldatud kahte distsiplinaarkaristust. Kuna 23. oktoobri 2014. a otsus nr 6-9/23529-2 on õigusvastane topeltkaristamise keelu rikkumise tõttu, ei võta kohus seisukohta küsimuses, kas selle otsuse andmisel rikuti ka ärakuulamisõigust. III 39. Kohus rahuldab G. Shcherbakovi kaebuse Viru Vangla 23. oktoobri 2014. a otsuse nr 6- 9/23529-2 tühistamiseks ja jätab rahuldamata kaebuse Viru Vangla 23. oktoobri 2014. a käskkirja nr 6-3/1657-D tühistamiseks. 40. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb 8

3-14-53210 menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Käesolevas kohtuasjas hõlmavad kaebaja menetluskulud riigilõivu (tl 16, 47). 41. HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et vajalikud ja põhjendatud on käesolevas asjas menetluskulud 15 euro ulatuses. Kaebus on rahuldatud 50% ulatuses, seetõttu tuleb Viru Vanglalt G. Shcherbakovi kasuks välja mõista menetluskulud 7 eurot 50 senti. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

9