1-13-5771/155 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated1-13-5771/155 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 30.09.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-5771 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Tõlk Prokurör Tatjana Šibajeva Enn Pustak Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge Kohtuasi Viru Vangla materjalid vangistusest E.I
tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu E.I, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistusaja algus 22.01.2013 22.12.2017 , karistusaja lõpp
Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.08.2015 ja 23.09.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON:
Vabastada E.I tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 17.10.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o kuni 22.12.2017 Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna ja määrata tema katseajaks
juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõudeid: - 6
1) xxxx; elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: 2) ilmuma kriminaalhool kriminaalhooldusosakonda daja määratud ajavahemike järel registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada 2 E.I suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 1, 4, 7, 8 alusel järgmised kohustused:
1) mitte oma
ma või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist;
3) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalabiprogrammis, mis maandab isiku riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas; 3) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. E.I vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega kuus (6) kuud. Välja mõista E.I-lt menetluskuluna riigituludesse 260,40 eurot kaitsetasu vandeadvokaat osutamise eest. Marina Valge poolt õigusabi
Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 - AS s SEB Pank või nr EE932200221023778606 - AS s Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal is või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „1 5771, menetluskulud“ -13- . Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile
täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge
& Uiga kasuks 260, Marina Valge poolt 40 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaat süüdimõistetu E.I sjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. kait
Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, , prokurörile E.I-le kaitsjale, ja kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Kohtum
ääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul
alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud
07.07.2015 saabusid Viru Maakohtule Viru Vangla materjalid kinnipeetava E.I vangistusest tingimis
i enne tähtaega vabastamiseks.
E.I on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.10.20 § 184 lg 2 13 otsusega KarS 1 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks vangistus 4 aastat ja 11 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel
arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibimise aeg. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.01.2013.
Viru vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla.
Kohtuistung
11.08.2015.a. toimunud kohtuistungil taotles
kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetav avaldas, et tal on olemas perekond ja eluks uued
sihid ning eesmärgi töökoht d. Lisaks on tal garanteeritud vabanemise korral le . Kinnipeetav kahetseb väga oma tegu ning lisab, et see oli viga. Isik soovib näidata, et ta on saanud heaks kodanikuks, kui kohus annaks talle võimaluse. Samuti lisas kinnipeetav, et tema ei ole vanglas midagi lõhkunud ning loodab, et kriminaalasi lõpetatakse, mis näitaks, et tema sõnad on õiged.
Kohtuistung jätkus 23.09.2015 ning kinnipeetaval ei olnud enam midagi lisada.
Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha,
mille kohaselt ta ei toeta tingimisi en E.I ne tähtaega vabastamist ning märgib, et
Viru Vangla on pärast iseloomustuse koostamist täiendanud kohtule esitatavaid materjale,
millest nähtub, et kinnipeetav on mõned päevad pärast positiivse iseloomustuse koostamist
toime pannud uue kuriteo (kambrite ak . Viimati nimetatud uut ende lõhkumise)
kriminaalmenetlust juhtiv abiprokurör M L telefoni teel järelepärimisel E.I
ennetähtaegsele vabanemisele vastuväiteid ei esitanud.
Kaitsja asus 23.09.2015 toimunud kohtuistungil seisukohale, et peab võimalikuks kinnipeetava
vabastamist
tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja märkis, et E.I jääks kriminaalhoolduse alla range režiimiga ja kui pooleliolev kriminaalasi jõuaks õpule ning selguks võttis kriminaalasjast osa, siis saaks selle teo eest l , et kinnipeetav talle määrata ka rahalise karistuse.
Kohtumääruse põhjendused
Kohus, kuula ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud nud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja
materjaliga ohaga, leiab, et saab vabastada ning prokuröri kirjaliku seisuk E.I
vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrollile ja
elektroonilisele valvele. Isik on kriminaalkorras karistatud esimest korda ning vanglas viibib samuti esmakordselt.
KarS § p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga 76 lg 2 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole
mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku §
75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.
Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest
vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida.
Kinnipeetaval on ühetoaline kõigi mugavustega korter xxxx, mis kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt sobib elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Kinnipeetavale on vabanedes garanteeritud töökoht xxxx. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et vabaduses on kinnipeetaval toetav sotsiaalvõrgustik vanemate näol.
Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1- -06) 91 vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.
Vangla iseloomustuse kohaselt on E.I läbinud individuaalses täitmiskavas
ettenähtud tegevused, osales vangla majandustöödel ning B1 tasemeõppes. riigikeele Vangla hinnangul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 7% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus puudub. Kinnipeetava suhtumine korda ja seadusekuulekusse on üldiselt positiivne ning ta on enda sõnul valmis vabanemisjärgselt oma elustiili muutma. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuulub karistuse kandmisest E.I
vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks
allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte - rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.
Anu Ammer Kohtunik