2-15-6801/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TÄIENDAV OTSUS )

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

31. august 2015. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Täiendava otsuse kuupäev

30. september 2015. a

Tsiviilasja number

2-15-6801

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi XXXja XXXvastu OÜ XXXkasuks

742,72 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

742,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX), seaduslik esindaja

XXX

Kostjad: XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood

XXX), lepinguline esindaja Artur Pärnoja

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XXXOÜ hagi XXX ja XXX vastu OÜ XXX kasuks

742,72 euro väljamõistmiseks.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja määrata need kindlaks rahaliselt.

3. Rahuldada kostja XXX taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt ja mõista hagejalt XXXOÜ kostja XXX kasuks välja menetluskulude

hüvitis summas 180 eurot (põhjendatud õigusabikulu).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu

mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse talle

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

2-15-6801

2 (5)

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. XXXOÜ (hageja) esitas 6. mail 2015 kohtule hagiavalduse XXX(kostja I) ja XXX(kostja II)

vastu nõudega mõista kostjatelt solidaarselt OÜ XXX(edaspidi „põhivõlgnik”) kasuks välja

742,72 eurot.

2. Kohus võttis hagiavalduse 11. mai 2015. aasta määrusega menetlusse ja toimetas kostjatele

kätte. Sama määrusega määras kohus menetleda asja lihtsustatud korras. Kostja II esitas

1. juunil 2015 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Kostja I hagile ei vastanud. Hageja

esitas 9. juunil 2015 arvamuse kostja II vastuse kohta, milles jäi hagi juurde.

3. Kohus määras 6. juuli 2015. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja

andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Hageja esitasid kohtu määratud tähtajaks

täiendavad seisukohad, kostja II esitas tähtaegselt menetluskulude nimekirja. Kohus tegi

31. augustil 2015 teatavaks otsuse resolutsiooni. Hageja teatas, et soovib esitada

apellatsioonkaebuse, kumbki kostja apellatsioonisoovi ei avaldanud.

4. Hageja taotleb hagiga, et kohus mõistaks kostjatelt kui põhivõlgniku osanikelt ja juhatuse

liikmetelt solidaarselt välja summa, mille põhivõlgnik on jätnud hagejale tasumata.

Põhivõlgniku kohustuse osas on jõustunud kohtuotsus, mida täitemenetluses ei ole

õnnestunud täita. Kostjad rikkusid põhivõlgniku juhatuse liikmetena oma hoolsuskohustust ja

vastutavad lisaks ka osanikena tasumata sissemakse ulatuses. Menetluskulud palub hageja

panna kostjate kanda. Kohtutoimiku materjalide põhjal on hageja menetluskuluks riigilõiv.

5. Kostja II vaidleb hagile vastu. Ta ei ole teadlik põhivõlgniku kohustusest hageja ees, selle

aluseks olevast lepingust ega varasemast kohtuasjast. Kostja II ei ole hagejale ega

põhivõlgnikule kahju tekitanud, seda võis teha kostja I oma käitumisega. Kostja I pidas ka

põhivõlgniku raamatupidamist ja haldas arveldusarveid. Kostjat II ta oma tegevusest ei

teavitanud. Menetluskulud palub kostja II panna hageja kanda. Kostja II menetluskulude

nimekirja kohaselt on menetluskuluks õigusabikulu 300 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks ka rahaliselt.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.

Käesoleval juhul on hagihind TsMS § 124 lg 1 alusel 742,72 eurot. Seega vastab hagiavaldus

TsMS § 405 lg 1 esimese lause tingimustele ja kohus menetles hagi lihtsustatud korras

kooskõlas TsMS §-ga 405, mille lg 1 p 7 alusel lahendas kohus asja kirjalikus menetluses.

8. Juhindudes TsMS § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult.

9. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

2-15-6801

3 (5)

− Harju Maakohtu 9. aprilli 2014. aasta jõustunud otsusega rahuldati hageja hagi

põhivõlgniku vastu 1 119,77 euro ja menetluskulude hüvitamise nõudes (tl 7–9);

− põhivõlgniku suhtes läbi viidud täitemenetluses ei õnnestunud võlga sisse nõuda vara

puudumise tõttu (tl 10);

− kostja II soovis alates 23. juulist 2013 astuda tagasi põhivõlgniku juhatusest ja esitas

23. detsembril 2013

põhivõlgniku

dokumentidega

vormistamisega

seonduva

kuriteoteate (tl 27, 31–32, 35–36).

10. Hageja nõude õiguslik alus on esimese võimalusena äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2

koosmõjus lg-ga 4. ÄS § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste

rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest

solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud

korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 4 esimese lause kohaselt võib lg-s 2 nimetatud

kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid

rahuldada osaühingu vara arvel. Poolte vahel ei ole vaidlust, et ÄS § 187 lg 4 esimese lause

kohaldamise eeldused on täidetud, aga kostja II vastuväidetest nähtub tuginemine ÄS § 187

lg 2 teise lause alusel vastutusest vabanemisele.

11. Vastutus ÄS § 187 lg 2 järgi eeldab põhivõlgnikul varalise kahju tekkimist ja selle seost

kostjate rikkumisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige

otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see

tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud

kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, mh

kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).

Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud

ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises (VÕS § 128

lg 4). VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

12. Põhivõlgniku kui osaühingu juhatuse liikmete kohustused tulenevad eelkõige ÄS

§-dest 180, 183, 185 ja 186 ning § 187 lg-st 1, samuti aga tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) §-st 35. Lisaks võivad juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda muust seadusest,

ühingu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja ühinguga sõlmitud kokkulepetest. Äriühingu

juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja

äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi

ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust

vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele (Riigikohtu 6. mai

2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 14). Vastavalt VÕS § 127 lg-le 4 peab juhatuse

liige kahju ÄS § 187 lg 2 alusel hüvitama üksnes juhul, kui tema kohustuse rikkumine on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on talle ette heidetava rikkumise tagajärg,

st esineb põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

13. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on kokkuvõtvalt seega järgmised (vt ka

Riigikohtu 3. märtsi 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 14 esimene lõik):

− kostjad on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35);

− põhivõlgnikule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);

− rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

2-15-6801

4 (5)

− kostja juhatuse liikmena vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud

korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).

14. Kohus jaotas käesolevas asjas tõendamiskoormuse selliselt, et hageja pidi nõude

maksmapanekul tooma esile ja tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et

just nende rikkumiste tulemusena on põhivõlgnikule tekkinud kahju. Seejärel oli juhatuse

liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega

(eelmises punktis viidatud Riigikohtu otsuse p 14 teine lõik). Vaatamata kohtu sellekohastele

selgitustele ei toonud hageja esile, milles konkreetselt seisnes põhivõlgniku kahju, kuidas

kostjad rikkusid oma kohustusi juhatuse liikmetena ning milles avaldub kostjate võimaliku

rikkumise ja kahju vaheline põhjuslik seos. Kohus ei nõustu hagejaga, et juhatuse liikme

kohustuse rikkumisena on piisav viidata Ametlikes Teadaannetes avaldatud täitmisteatele

mittereageerimisele ja varatu äriühingu tegevuse lõpetamiseks asjakohaste meetmete

mitterakendamisele. Esiteks ei ole need piisavalt konkreetsed teod ja rikkumised ning teiseks

toimusid need hagis märgitud asjaoludel alles pärast põhivõlgnikult raha väljamõistmist,

mistõttu puuduks põhjuslik seos põhivõlgniku kahju ja juhatuse liikmete tegude vahel. Samuti

ei ole kohtu hinnangul piisav sedastada põhivõlgniku kahjuna üksnes suutmatust täita rahalise

kohustusi. Kuna hageja ei toonud esile põhivõlgniku kahju ega kostjate kui põhivõlgniku

juhatuse liikmete konkreetset rikkumist ning selle ja hagetava kahju vahelist põhjuslikku seost,

siis ei saa kohus neid asjaolusid ka tuvastada. Seetõttu ei saa kohus ÄS § 187 lg 2 alusel hagi

rahuldada sõltumata kostja II vastuväidetest ja kostja I vastuväidete puudumisest.

15. Teise võimalusena tugineb hageja ÄS § 140¹ lg-le 2, mis sätestab, et kuni osanik ei ole

sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab

ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu

kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Viidatud sätte järgi ette nähtud vastutuse

kohta ei sisalda ÄS normi, mis annaks võlausaldajale õiguse nõuda tasumata sissemakse arvel

sooritust osaühingule. ÄS § 140¹ lisati seadusesse Riigikogus 29. septembril 2010 vastu

võetud ja 1. jaanuaril 2011 jõustunud „Äriseadustiku muutmise seadusega”, mille eelnõus

(733 SE) on muu hulgas märgitud järgmist (lk 4 ja 12):

Kui osaühingul tekivad makseraskused ning võlausaldajatel ei ole võimalik oma

nõudeid osaühingu vara arvel rahuldada ja kuulutatakse välja pankrot, siis hiljemalt sel

hetkel nõuab pankrotihaldur tegemata sissemaksed osanikelt sisse. Nii laekub raha

pankrotivarasse, mida saab kasutada väljamaksete tegemiseks (ÄS uus § 140¹). [---]

[I]siklik vastutus osaühingu kohutuste ees ei tähenda solidaarvastutust osaühingu

võlausaldaja ees, vaid nõue osaniku vastu on üksnes osaühingul. Nõude osaühingu

nimel paneb osaniku suhtes maksma osaühingu juhatuse liige või 3. lõike kohaselt

pankrotihaldur. Teatud juhtudel võib nõude esitamist sissemakse tasumiseks pidada ka

osaühingu juhatuse kohustuseks, seda näiteks olukorras, kus nõude mitteesitamine võiks

oluliselt kahjustada osaühingu võlausaldajate huve. Kohustuse rikkumise korral

rakendub juhatuse liikme vastutuse regulatsioon.

16. Kohus leiab, et seadusandja otsustas teadlikult sisustada võlausaldaja nõudeõigust

osaühingu sissemakset tegemata asutamise puhul erinevalt juhatuse liikme hoolsuskohustuse

rikkumisest. Seetõttu ei saa hageja edukalt nõuda raha maksmist põhivõlgnikule vahetult ÄS

§ 140¹ lg 2 alusel. Kohus asub seisukohale, et osanikelt sissemaksete tegemise nõudmata

jätmine ei ole käesoleva juhtumi asjaoludel käsitatav juhatuse liikme hoolsuskohustuse

rikkumisena. Nimelt on hagejal võimalik saavutada oma nõude rahuldamine põhivõlgniku

pankrotimenetluses seeläbi, et pankrotihaldur nõuab asutajatelt puuduvate sissemaksete

tasumist põhivõlgnikule. Seetõttu saaks ÄS § 140¹ lg-s 2 ette nähtud nõude „teisendada”

nõudeks ÄS § 187 lg 2 alusel üksnes erandlikel asjaoludel. Vastupidine poleks kooskõlas

seaduse mõtte ja seadusandja eeldatava tahtega tagada sooritamata sissemaksete rahasumma

2-15-6801

5 (5)

kasutamine võrdsetel alustel kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuna sissemakset

saab osanikult (erinevalt juhatuse liikmelt nõutavast kahjuhüvitisest) nõuda ainult ühekordselt

tema võlgnetava osamakse ulatuses, siis ei ole põhjendatud anda eelist neile võlausaldajatele,

kes esitavad on nõuded esimestena.

17. Kokkuvõtvalt jääb hagi rahuldamata, sest seda ei saa rahuldada kummalgi eespool

käsitletud õiguslikul alusel.

18. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda.

19. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks kostja II menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja II

nõuab õigusabikuluna 300 euro hüvitamist, mis menetluskulude nimekirja kohaselt

moodustub esindajatasust määraga 100 eurot tunnis kolme töötunni eest. Kostja II esindaja

ajakulu on põhjendatud, aga kohane tunnitasu määr on kohtu hinnangul 60 eurot. Riigikohtu

senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud esindaja tunnitasu 120 eurot koos

käibemaksuga (1. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu

120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).

Viidatud juhtudel on kohtud hinnanud advokaadist esindaja tunnitasu määra. Kohus leiab, et

hageja esindaja tasumäär ei ole käesoleva vaidluse keerukust arvestades põhjendatud. Kohus

võtab tasumäära hindamisel arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem ka põhjusel, et ta peab

täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele,

mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Eelneva põhjal tuleb hagejal kostjale II

hüvitada 180 eurot ( = 3 × 60).

20. Kohus annab loa otsuse edasikaebamiseks. Osaühingu juhatuse liikmete vastu ÄS § 187

lg 2, aga eriti § 140¹ lg 2 alusel esitatavad nõuded on harvad ning vastav Riigikohtu praktika

suures osas puudub. Eelkõige ei tähelda kohus senises kohtupraktikas kinnitust eespool p-s 16

avaldatud käsitlusele. Seetõttu on otstarbekas anda võimalus maakohtu otsust vaidlustada (vt

Riigikohtu 15. jaanuari 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 11 teine lõik).

Tulenevalt TsMS § 448 lg-st 4² saab apellatsioonkaebuse esitada ainult hageja.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik