1-14-9056/166 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-9056

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-9056 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu L.O , isikukood , Vene XXX Föderatsiooni põhi kodanik, haridus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 01.07.2014 29.02.2016 ja lõpp RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. L O

.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, Viru

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 05.08.2015 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava L.O id vangistusest tingim

isi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu otsusega nr 1-14-9056 31.12.2014 tunnistati L.O süüdi KarS §

199 lg 2 p 7,8,9 ning karistuseks 2 (kaks) aastat

6 (kuus) kuud järgi talle mõisteti ja vangistust. istetud kar KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõ istust ühe kolmandiku võrra ja L.O karistati vangistusega 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 01.04.2014 kuni 02.04.2014, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta, 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loeti 01.07.2014.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 12-l korral, vanglakaristust kannab ta kaheksandat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks – süstemaatilised varavastased kuriteod, mis on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil (vargused narkootikumide ostmiseks). Isiku kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide kuritarvitamine. Isik käitub impulsiivselt, ei mõtle tagajärgedele, lähtudes oma vajadustest. Väärteokorras on isikut karistatud 5 Varasemalt kriminaalhoolduse järelevalve alla -l korral. kinnipeetavat

määratud ei ole. L.O kuritegelik käitumine on muutusteta 1999. aastast. Kinnipeetava suhtes individuaalset täitmiskava ei ole koostatud, kuna tegemist on alla aastase karistusega. Kinnipeetav ei ole hetkel hõivatud taasühiskonnastavate tegevustega temast olenevatel põhjustel. Isik on osalenud individuaal sühholoogi ja vestlustel p psühhiaatriga. Vesteldud on vangistuse ja perega seonduvatel teemadel. Lisaks sellele vestleb isik regulaarselt kaplaniga usuteemadel. Kinnipeetav soovib minna xxxx rehabilitatsioonikeskusesse, lootes sealt abi ja tuge saada. Eelmiste vangistuste jooksul osales isik osales Viru Vanglas abikoka eriala õpingutel, mida ei läbinud käitumisprobleemide tõttu; sotsiaalprogrammis Viha j i seoses ettekande koostamisega; uhtimine, millest osavõtt katkestat Tartu Vanglas asus õppima 9. klassi, kuid õp katkestati julgeoleku kaalutluste tõttu;

ingud asus õppima riigikeelt, kuid õpingud jäid pooleli püsimatuse tõttu. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ning kanda jääb tal veel

1 aasta 3 kuud enam kui 4 kuud vangistust.

Kinnipeetaval on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on vabanemisel isiku elukohaks munitsipaaleluruum aadressil xxxx, mille 2-toalise korteriga, kus elab ema üürileping on tähtajatu. Tegemist on üksi pojale elamispinna. Kinnipeetava väitel on tal , kes kindlustab

9 klassi haridust, mille omandas xxxx. Riigikeelt valdab

isik mõningal määral. Isik on õppinud mõnda aega keevitajaks, puidupingitööliseks ja kokaks, kuid erialasid lõplikult ei omandanud. Kinnipeetav on läbinud autotööstuse elektrijuhtmestiku komponentide koostaja kursuse (198 tundi). Hariduse omandamisse suhtub isik positiivselt. Varasemalt on isik xxxx 4 kuud töötanud ametlikult autoehituses ning mitteametlikult ehitusel ja santehni kuna. Enne vangistust töötas kinnipeetav ajutiselt xxxx isikul puudub. asuvas betoonitsehhis. Vabanemisjärgne töökoht Ema on nõus poega materiaalselt toetama. Isikul on tasumata võlanõudeid ca 7200 euro ulatuses, mida on motiveeritud tasuma, kuid vajab selleks abi. Majanduslikku olukorda mõjutas negatiivselt sõltuvusainete tarvitamine.

Kinnipeetava l steks on ema I T ning O B ja A B. Elukaaslase O B, keda on äheda tütred varasemalt kriminaalkorras karistatud, on suhted katkenud. Lapsi kasvatavad vanavanemad. Ema on nõus osutama pojale moraalset toetust ja loodab, et viimane asub seadusekuulekale teele, vaatamata oma kriminaalsele taustale. Isiku korduvkuritegudest nähtub, et isik pooldab riskivat, hoolimatut ja teisi ära Kinnipeetava väitel ei ole ta mõjutatav. kasutavat elustiili. See nähtub ka isiku kuritegudest, mille üksi. st enamus on toime pandud Isiku tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Puuduvad andmed alkoholi kuritarvitamise kohta. Kinnipeetaval on d F11.21. Varasemalt on isik valdavalt tarvitanud iagnoositud sõltuvus amfetamiini, kuid ka heroiini, kanepit Enne vanglasse sattumist oli , pidevalt süstis fentanüüli. isik võõrutusravil (metadooni asendusravi). Kinnipeetav tunnistab seost kuritegeliku käitumise ning narkootikumide tarvitamise vahel. Isik väidab, et kes soovib narkootikume, siis probleemi nende hankimisega ei teki. Vangistuses olles on isik avaldanud soovi loobuda narkootikumide tarvitamisest. Pere nimel on isik valmis muutuma. Isik on kinnitanud oma allkirjaga, et on nõus alluma sõltuvusravi tingimustele. Vangla on kaalunud isiku sõltuvusrehabilitatsioonikeskusesse suunamist, mida Viru Vangla psühhiaater on toetanud, kelle hinnangul on uvusravi kohaldamine on see sobiv sõltuvusravi liik. Isikule sõlt võimalik nii ambulatoorselt kui ka statsionaaris. Kinnipeetaval on esinenud ka vägivaldset käitumist (rööv n olemas tuleviku eesmärgid pere ja töötamine, imine Kinnipeetaval o ). - kuid ka varasemalt on olnud perekond, mis ei takistanud uute kuritegude toimepanemist. Isik ei väljenda vaenulikke hoiakuid, suhtudes ametiisikutesse sallivalt. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on olemas, kuid kas isik suudab antud eesmärgi realiseerida, on küsitav. Kinnipeetava väitel on kriminaalne käitumine narkootikumide tarvitamise tagajärg.

Ohustatud on nii juriidilised kui ka eraisikud, kellelt on võimalik varastada. Oht seisneb materiaalse kahju tekitamises ning ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem olukordades, kui isik asub taas tarvitama narkootikume, kuid puudub nende hankimiseks raha ehk puudub kindel sissetulek. Pole välistatud ka vägivalla kasutamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 72% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on

sama aja jooksul on 21%. Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades kinnipeetava varasemat karistatust ning ohtlikkuse taset, toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. L.O on andnud kirjaliku nõusoleku minna ennetähtaegse vabanemise korral ravile Sillamäe narkorehabilitatsioonikeskusesse. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks L.O tingimi , tehakse ettepanek kinnipeetavale si enne tähtaega vabastada määrata katseaja pikkuseks ning käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 29.02.2016. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata § 75 lg 2 L.O-le KarS p 2,21,4,5,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et ema kinnitusel elab xxxx ka kinnipeetava elukaaslane O B, k

B. Enne vangistust elas kinnipeetav ellega kinnipeetaval on ühine laps A koos oma elukaaslase ja lapsega üürikorteris. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks L.O tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepanek m kinnipeetavale eks kandmata äärata katseaja pikkuseks ning käitumiskontrolli pikkus karistuse osa, s.o kuni 29.02.2016. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata L.O le - KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,4,8 sätestatud kohustused.

L O . ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. teadvustab, et Ta kõik probleemid elus on tekkinud narkootikumide pärast. Ta on aru saanud, et ise narkoprobleemiga hakkama ei saa.

Kinnipeetav näeb vaid ühte väljapääsu, nimelt tahab ta selle aja, mis tal on veel karistust kanda jäänud, veeta rehabilitatsioonikeskuses. Vestlustest psühholoogi ja psühhiaatriga selgus, et ainult rehabilitatsioonikeskus saab teda aidata. Ta l Kinnipeetav leiab, et kui inimene vabaneb ja tal oodab, et peale seda muutub kõik ta elus. pole mingeid kohustusi, siis on tal ise väga raske minna sinna keskusesse, et seal aasta aega olla. Vanglasse tulles oli tal metadoonisõltuvus, sest metadoon on samuti narkootikum ja kui ta seda ei saanud, siis ei olnud ta käitumine vanglas adekvaatne. on 8 kuu jooksul Ta loobunud metadoonist, kuigi sai seda suure doosina. Kinnipeetav palub anda talle võimalus rehabilitatsioonikeskusesse minemiseks.

Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432

lg 33 teatanud L.O tingimisi enne , et ei soovi võtta osa tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub nimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 30.07.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Uue kuri eelnimetatud teo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning sõltuvusraviga, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. aandada uute Käitumiskontrolli aja jooksul saaks L.O jätkuvalt m kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 29.02.2016. Üksnes kuriteo tehiolud ei välista antud juhul süüdimõistetu ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja ning elektroonilise valve pikkuse kohta. Lähtudes eeltoodust tingimisi ennetähtaegsele ei ole prokuratuur vastu L.O vabastamisele süüdimõistetu aasühiskonnastamise huvides t .

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu L.O ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 12-l korral kriminaalkorras karistatud, s.h 8-l korral on teda karistatud reaalse vanglakaristusega. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks

– süstemaatilised varavastased kuriteod, mis on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil narkootikumide ostmiseks. L.O kuritegelik käitumine on muutusteta 1999. aastast. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegusid ja isikut iseloomustab kaudselt ka asjaolu, et teda ei ole kriminaalhoolduse järelevalve alla määratud. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused, sealhulgas korduvad reaalsed vanglakaristused, ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, sest ta on jätkanud uute analoogsete kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul puudub isikul motivatsioon umisest kuritegelikust käit hoidumiseks ning kohtul ei ole kujunenud kindlust selles, et isik vabanemisel majanduslike raskuste tekkimisel narkootiliste ainete tarvitama asumisel uuesti varavastaseid kuritegusid sooritama ei hakka.

Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus (F11.21), mis on uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on L.O puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 72%, mis on kõrge risk. Kinnipeetaval on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3

06 märkinud, et vangistusest -1-1-91- ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. range järelevalve Kui isik pole suutnud vanglas tingimustes käituda seaduskuulekalt, siis ei suuda ta seda vabaduses ammugi teha. Kohus ei ole kindel, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Arvestades eelnevat, samuti seda, et isiku seega kindel igakuine sissetulek, l puudub garanteeritud töökoht, eksisteerib kohtu arvates reaalne oht,

et isik jätkab narkootikumide tarvitamist ja uute kuritegude toimepanemist nende hankimiseks. Kindel elukoht ning ema moraalne ja materiaalne toetus oli tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid nimetatu Kinnipeetav ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. on andnud küll nõusoleku ennetähtaegsel Sillamäe

kirjaliku

vabanemisel sõltuvusrehabilitatsioonikeskusesse sõltuvusravile minemiseks, kuid kohtu hinnangul ei ole ka nimetatud meede piisavalt tõhusaks vahendiks käesoleval hetkel isiku mõjutamisel õiguskuulekuse suunas ning uute kuritegude toimepanemisest ho Ühtlasi peab idumiseks. kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et L.O suhtes selliseid asjaolusid ei esine.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik