1-13-2843/114 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 30.09.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-2843 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe

Prokurör

Tõlk

Ain Tali

Tatjana

Šibajeva

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid F.M-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

F.M , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx Karistuse kandmise algus 05.11.2013 ja lõpp 23.05.2016.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 23.09.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. F.M

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 16.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.M 08.10.2013 on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2

2

p 4, 8 järgi (04.11.2011 episood), millega mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust ning KarS § 266 lg 1 järgi (29.06.2011 episood), millega mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra

ja F.M-i karistati vangistusega 2 aastat ja 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt 04.11.2011.a.

kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse – 2 kuud ja 20 päeva – võrra ja mõisteti

liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati

kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 29.06.2011 kuni 30.06.2011 karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 2 aastat 6 kuud ja 18 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 loeti vangistuse kandmise alguseks vanglasse saabumise aeg ehk 05.11.2013. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist. Kohtuistung

F.M taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul hakkaks ta vabanemise korral elama koos emaga xxxx. Isikul on olemas pension ning tööle saades hakkaks ta vähehaaval oma rahalisi nõudeid maksma. Vabanedes lubas alkoholi mitte tarvitada.

Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma

seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et k om viitavad tema innipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iselo ohtlikkusele, kuna tegemist on kolmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Prokurör on seisukohal, et kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega pole osanud hinnata temale

korduvalt kohtuotsusega antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes toime katseajal uusi tahtlikke kuritegusid, seega varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei

ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta

vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Samuti märgib prokurör, et F.M-i puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuul

anud kinnipeetava, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglas kannab karistust esimest korda. Käesolevat karistust kannab vara- ja avaliku korra vastaste kuritegude eest. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, samuti on käitumist mõjutanud alkoholi

tarvitamine. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks: varasemad kuriteod on olnud

samuti varavastased, kuid lisandunud on vägivalla komponent. Soodusteguriks on alkoholi

tarvitamine. Kriminaalhooldusele on isik varem määratud kahel korral, kusjuures viimasel katseajal pani toime uue kuriteo.

3

Vangla iseloomustuse kohaselt . Isik v ei aktsepteeri isik ühiskonnareegleid ja norme äljendab küll motiveeritust käituda õiguskuulekalt, kuid ei tee selleks midagi – on keeldunud vanglas

paljudest taasühiskonnastavatest tegevustest. Puudub probleemide seadusliku lahendamise oskus, ei arvesta oma tegude tagajärgedega ega suuda mõista teiste inimeste seisukohti. Käitub

impulsiivselt, mis on tingitud sõltuvusainete tarvitamisest. Isik on kergesti mõjutatav

negatiivse suunas. Elustiil on riskiv ja hoolimatu. Vaatamata asjaolule, et kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja isik osaliselt mõistab alkoholi tarvitamise mõju ja tagajärgi, keeldus isik vanglas programmist „Eluviisitreening“ asudes seisukohale, et talle pole seda vaja. Seega isik pisendab probleemide tõsidust ja hulka. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav kanepi juhutarvitaja, kuigi isik enda sõnul narkootikumide tarvitamist eitab ning suhtub neisse negatiivselt. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 38% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 40%. Ohustatud võivad olla tavainimesed, vara omanikud ja ühiskond tervikun võõra vara omastamises a. Oht seisneb , mille jaoks on isik võimeline kasutama vägivalda. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik on tarvitanud alkoholi ning esinevad majanduslikud raskused.

Kinnipeetaval on vangistuses 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitum

ine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et F.M-i puhul ei ole tegemist

õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kohtu hinnangul oleks kinnipeetava ennetähtaegne

vabastamine käesoleval hetkel ennatlik ja seda olukorras olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma tegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks.

Kinnipeetaval puuduvad vabanemisel nii elu- elukoha kui ka töökoht. Kohus leiab, et kuivõrd

olemasolu on kinnipe siis ei ole etava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks, võimalik kinnipeetavat ennetähtaegselt vabastada. Samuti märgib kohus, et kuna kinnipeetav

on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ja tal on tasumata võlgnevusi 4185,73 euro ulatuses, siis töökoha puudumisel ei ole isiku vabastamine põhjendatud.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Anu Ammer Kohtunik