Legislator Case Law & Legislation
3-15-2007/6 AI generated

3-15-2007/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-15-2007/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

11.08.2015 saabus Tallinna Halduskohtusse XXX kaebus kaasomandi lõpetamiseks tema krundil. Kaebaja põhjendab, et Abja Vallavalitsus vormistas Karmen Sildnikule ja Aili Kangrole osa vaidluse all olevast maast korteriomandina, kuigi neil ei ole ühtegi korterit ega hoonet sellel maal. Krundil olev abihoone kuulub kaebajale, kuid Karmen Sildnik ja Aili Kangro peavad seda ka neile kuuluvaks. Karmen Sildnik ja Aili Kangro ei hoolda 12 aastat oma n-ö krunti ning keelduvad krunti ka müümast, kuigi kaebajal oli eesõigus oma krunti tervikuna taastada.

Legislator headnote

AI generated

3-15-2007/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Keywords

AI generated
credit mandate asylum application Turkish Kurd notice of imminent bankruptcy Sri Lanka asylum of Sri Lankan nationals advance care directive
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-2007 Määruse kuupäev ja koht

30. september 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus kaasomandi lõpetamiseks Resolutsioon

1. Tagastada XXX kaebus.

2. Tagastada XXX tasutud riigilõiv summas 15 eurot Maimu Pruli arveldusarvele nr EE752200001106512763 Swedbank AS-is. Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud

1. 11.08.2015 saabus Tallinna Halduskohtusse XXX kaebus kaasomandi lõpetamiseks tema krundil. Kaebaja põhjendab, et Abja Vallavalitsus vormistas Karmen Sildnikule ja Aili Kangrole osa vaidluse all olevast maast korteriomandina, kuigi neil ei ole ühtegi korterit ega hoonet sellel maal. Krundil olev abihoone kuulub kaebajale, kuid Karmen Sildnik ja Aili Kangro peavad seda ka neile kuuluvaks. Karmen Sildnik ja Aili Kangro ei hoolda 12 aastat oma n-ö krunti ning keelduvad krunti ka müümast, kuigi kaebajal oli eesõigus oma krunti tervikuna taastada.

2. Tallinna Halduskohus andis 03.09.2015 kohtumäärusega haldusasja nr 3-15-2007 menetlemiseks üle Tartu Halduskohtule, kuna haldusasi allub kohtualluvuse järgi Tartu Halduskohtule.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole tegemist avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega HKMS § 4 lg 1 mõistes, vaid tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega.

Kuigi kaebaja viitab ka Abja Vallavalitsuse poolt tekitatud kahjule seoses dokumentide ebaõige vormistamisega, siis on XXX kaebuse eesmärgiks kaasomandi lõpetamine Karmen Sildniku ja Aili Kangroga.

Kaasomandi lõpetamise nõude näol on tegemist tsiviilõigusliku nõudega. Kaasomandit reguleerib asjaõigusseadus (AÕS), s.o eraõiguse sätted, mille § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Eraõigussuhtest tulenev vaidlus vaadatakse läbi vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1. Kohtuasja on TsMS § 9 lg 1 kohaselt pädev esimese astmena menetlema maakohus.

Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et XXX on õigus kaasomandi lõpetamise nõudega pöörduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras maakohtu poole.

4. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel.

Kuna kohus tagastab XXX kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, siis kuulub tagastamisele ka 11.08.2015 tasutud riigilõiv summas 15 eurot (tasutud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maare Aloe kohtunik