2-15-10442/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-10442 Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2015, Tallinn

Kohtukoosseis Indrek Soots, Kaija Kaijanen, Ulvi Loonurm Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

VB hagi Swedbank AS-i vastu kahju hüvitamiseks

Harju Maakohtu 28.08.2015 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VB määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: VB (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja: Swedbank AS (registrikood 10060701)

Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon: 1. Jätta Harju Maakohtu 28.08.2015 määrus muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta VB kanda. 4. Tagastada VB-le täiendavalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot arveldusarvele nr EE487700771000926329.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

2

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik 1. 10.07.2015 esitas VB (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse Swedbank AS-i (kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt palus hageja hüvitada tsiviilasjaga nr 2-15-7264 seotud menetluskulud ja täiteasja kulud, tühistada eelnimetatud tsiviilasjas seatud hagi tagamise abinõu ning määrata alates 15.05.2015 kostjale viivis.

2. 07.08.2015 kohtumäärusega keeldus maakohus menetluskulude hüvitamise ja hagi tagamise tühistamise nõuete menetlusse võtmisest. Sama määrusega jättis maakohus hageja viivise nõude käiguta, kohustades hagejat oma nõuet selgitama. 21.08.2015 esitas hageja kohtule täpsustatud hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista 10 000 eurot.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused 3. Harju Maakohus keeldus 28.08.2015 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus asus seisukohale, et hageja õiguste rikkumine ei ole hageja poolt hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Hageja poolt hagiavalduses ja selle täpsustuses esitatud faktilistest asjaoludest tulenevalt on hageja nõude aluseks 15.05.2015 tsiviilasjas nr 2-15-7264 Harju Maakohtu määrusega seatud hagi tagamine, millega arestiti hageja arveldusarvele laekuv rahasumma 9267,19 eurot. Tsiviilasjas nr 2-15-7264 ei ole menetlus veel lõppenud. Maakohus leidis, et hageja nõuet tuleb käsitleda hagi tagamisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena ning TsMS § 391 lg 1 p-des 1-3 sätestatud nõude eeldused ei ole täidetud. Kohus saab anda hinnangu hagi tagamise õigusvastasusele alles pärast tsiviilasjas nr 2-15-7264 tehtud kohtulahendi jõustumist. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja.

Määruskaebus 4. 11.09.2015 esitas hageja määruskaebuse, millega palus tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ning teha uue määruse, millega tagastatakse hagejale TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel riigilõiv summas 550 eurot.

Edasine menetluse käik 5. 14.09.2015 määrusega jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ühtlasi rahuldas maakohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks osaliselt ning tagastas hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivu 500 eurot. Maakohus märkis, et kuna kohus ei rahulda määruskaebust, siis ei kuulu määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot tagastamisele.

Ringkonnakohtu seisukoht 6. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

3

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, kannab menetluskulud hageja. Seega on maakohus käesoleval juhul õigesti jätnud menetlust lõpetavas määruses menetluskulud hageja kanda.

8. TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastatakse riigilõiv kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude hageja kanda jätmine ei välista hageja poolt riigilõivu tagastamise taotlemist, kui esinevad seaduses sätestatud riigilõivu tagastamise alused. Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused maakohtu määruses märgitud menetluskulude jaotuse muutmiseks. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus, lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda.

9. Määruskaebuses esitas hageja taotluse riigilõivu summas 550 eurot tagastamiseks. 14.09.2015 määrusega rahuldas maakohus taotluse osaliselt ja tagastas hagejale hagi esitamisel tasutud 500 eurot. Ühtlasi märkis maakohus, et kuna kohus ei rahulda määruskaebust, siis ei kuulu määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot tagastamisele. Ringkonnakohus selgitab, et hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu kokku 550 eurot, s.o 50 eurot 09.07.2015 ja 500 eurot 21.08.2015. Maakohus ei võtnud aga seisukohta hagi esitamisel esialgselt tasutud 50 euro tagastamise osas. Kolleegium leiab, et oma taotluses pidas hageja silmas just hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Kolleegium on seisukohal, et kuna tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse (TsMS § 150 lg 1 p 2), siis tuleb hagejale täiendavalt tagastada hagi esitamisel tasutud 50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Kaija Kaijanen

Ulvi Loonurm