3-15-2027/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

30.09.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-2027

Haldusasi

Elari Somelari (Somelar) kaebus Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.08.2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Elari Somelari määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Elari Somelar

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.08.2015. a määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

12.06.2015 esitas Tartu Vanglas kinnipeetavana viibiv määruskaebuse esitaja Tartu

Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 5), milles palub hüvitada talle mittevaraline kahju

summas 100 eurot seoses sellega, et 09.06.2015 ei saanud ta jalutama. Tartu Vangla jättis

10.08.2015. a otsusega (tl 4-4p) määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata,

kuid märkis, et jalutuskäigu katkestamist 09.06.2015 ei saa pidada õiguspäraseks, ning

vabandas jalutuskäigu katkemisest tingitud ebamugavuste pärast.

2.

13.08.2015 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2-3) Tartu

Vangla vastu jalutuskäigule mitteviimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu

äranägemisel. Kaebuses selgitab määruskaebuse esitaja, et 09.06.2015 ei viidud teda

jalutuskäigule, millele tal on õigus tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-st 2.

Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et Tartu Vangla selline tegevus oli õigusvastane ning

alandas tema inimväärikust. Kaebusele on lisatud riigilõivust vabastamise taotlus (tl 6).

3. Tartu Halduskohus jättis 26.08.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja riigilõivust

vabastamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Sama määrusega jättis halduskohus

kaebuse käiguta ning andis tähtaja riigilõivu tasumiseks summas 250 eurot (resolutsiooni p 2).

Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-le 3 tuleb kohtu äranägemisel õiglase hüvitise

taotlemisel tasuda riigilõiv summas 250 eurot. Kohtu hinnangul ei ole tulenevalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1 ja HKMS § 111 lg-st 1

määruskaebuse esitajale käesolevas haldusasjas menetlusabi andmine, hoolimata tema

võimalikust maksejõuetusest põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed ning

määruskaebuse esitaja õiguste riive ei ole olnud suur. Riigikohus on asunud seisukohale, et

väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud (vt RKHKm 3311111,

p 10). Käesoleval juhul on tegemist ühekordse jalutuskäigust ilmajäämisega ning asjast ei

nähtu, et analoogiline probleem oleks esinenud eelnevatel või järgnevatel nädalatel. Kohus on

seisukohal, et ühekordset jalutuskäigust ilmajäämist saab käsitada väheintensiivse riivena, mis

ei tingiks tulevikus vajadust rahalise hüvitise järgi. Seejuures on vangla vabandanud

jalutuskäigu katkestamisest tingitud ebamugavuste pärast. Kohus ei pea võimalikuks Tartu

Vangla kaevatava tegevusega (jalutuskäigule viimise katkestamine) määruskaebuse esitajale

riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel hüvitatava kahju tekkimist. Seega on kaebuse

rahuldamise eduväljavaated vähesed ning määruskaebuse esitaja menetluses osalemine

ebamõistlik. Määruskaebuse esitajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike

võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega (HKMS § 111 lg 3), mistõttu ei ole tema

riigilõivu tasumisest vabastamine tuvastamisnõude esitamisel põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4.

08.09.2015 saabus kohtule määruskaebus (tl 14-14p) Tartu Halduskohtu 26.08.2015. a

määrusele.

Määruskaebuse kohaselt on halduskohus õigusvastaselt jätnud määruskaebuse esitaja

riigilõivust vabastamata, kuna vastavalt RLS §-s 22 sätestatule olid selleks kõik alused

olemas. Määruskaebuse esitaja sõnul jättis ta nõutava hüvitise summa kaebuses märkimata,

sest arvas, et kohus on pädev seda ise otsustama. Määruskaebuse esitamise ajaks on

määruskaebuse esitaja aga muutnud meelt ning nõuab Tartu Vanglalt hüvitiseks 300 eurot.

Määruskaebuse esitaja sõnul saab ta aru, et tema kahjustatud õigushüve polnud suur, kuid ta

on seisukohal, et väikestest asjadest saavadki suured ja selliseid rikkumisi on Tartu Vanglas

palju. Kui kohus Tartu Vanglat kordki mõne rikkumise eest karistab, muutub ehk olukord ja

vangla töötajad hakkavad korralikult oma tööd tegema.

5. Tartu Halduskohus võttis 08.09.2015. a määrusega määruskaebuse Tartu Halduskohtu

26.08.2015. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale menetlusse, jättis selle rahuldamata ning

edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Sama määrusega andis

halduskohus määruskaebuse esitajale 10-päevase tähtaja Tartu Halduskohtu 26.08.2015. a

määruse jõustumisest alates riigilõivu tasumiseks summas 15 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu

26.08.2015. a määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks puuduvad alused.

7. Tulenevalt HKMS § 119 lg-st 1 võib menetlusabi taotleja või saaja või

Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus halduskohtu või

ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi

määruse muutmise või tühistamise määruse peale esitada määruskaebuse, kusjuures

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse

Riigikohtule. Kaebuse käiguta jätmise ning riigilõivu tasumiseks tähtaja andmise määruse

peale seaduses aga määruskaebuse esitamise õigust ette nähtud ei ole. Seega on halduskohus

õigesti asunud 08.09.2015. a määruses seisukohale, et määruskaebus on esitatud Tartu

Halduskohtu 26.08.2015. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale, millega halduskohus jättis

rahuldamata määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks.

Halduskohus on 26.08.2015. a määrusega jätnud määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse

rahuldamata HKMS § 111 lg 1 ja lg 3 alusel. Nendest sätetest tulenevalt ei ole menetlusabi

taotleja vabastamine seaduses ette nähtud riigilõivu tasumisest lubatud juhul, kui puudub alus

eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kuivõrd HKMS § 111 on kohaldatav

sõltumata kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu suurusest, on halduskohus

08.09.2015 .a määruses õiguspäraselt asunud seisukohale, et määruskaebuses kahjunõude

suuruse täpsustamine ei saa muuta varasemalt menetlusabi taotluse osas võetud seisukohti.

Tartu Halduskohtu 08.09.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 4 on määruskaebuse esitajale

antud ka tähtaeg 300 euro suuruse kahjunõude esitamisel riigilõivu tasumiseks summas 15

eurot. Seega saab ringkonnakohus lahendada halduskohtu poolt määruskaebuse esitaja

menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise peale esitatud määruskaebuse sõltumata sellest, et

käesoleva määruse tegemise ajaks on määruskaebuse esitaja nõutavat hüvitist muutnud.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus 26.08.2015. a määruse resolutsiooni

punktiga 1 määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisel eksinud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid

käesolevas määruses täies ulatuses korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Kohus ei pea

vajalikuks peatuda asjaolul, et halduskohus on määruses ekslikult ühel korral nimetanud

käesolevas asjas esitatud hüvitamiskaebuse asemel tuvastamiskaebust. Tegemist on ilmselge

eksitusega, mis ei muuda halduskohtu seisukohti ebaõigeks. Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks. Määruskaebuses

viidatud RLS § 22 sätestab erijuhud, mille korral riigilõivu ei võeta (lg 1), ning nimetab

isikud, kes teatud asjades on riigilõivu tasumisest vabastatud (lg 2). Käesolevas asjas ei

kohaldu ükski RLS §-s 22 nimetatud alustest, ning määruskaebuse esitaja on tulenevalt

HKMS § 104 lg 1 lsst 1 kohustatud tasuma kaebuse esitamisel RLS § 60 lg-s 2 ette nähtud

riigilõivu. Antud juhul ei ole täidetud ka eeldused määruskaebuse esitajale menetlusabi

andmiseks. Tulenevalt HKMS § 111 lgst 1 on menetlusosalise riigilõivust vabastamise ning

selle riigi kanda jätmise üheks eelduseks muu hulgas see, et esineb piisav alus eeldada, et

tema kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kui nimetatud eeldus on täitmata, siis

vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda tal

menetluskulusid tasuda, talle menetlusabi ei anta (K. Merusk, I. Pilving.

Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, lk 411).

Seadusandja eesmärk sellise regulatsiooni kehtestamisel on olnud vähendada kohtute

koormust nende kaebuste võrra, mille menetlemine ei oleks otstarbekas. Väheseid edulootusi

omavad kaebused, mis vastavad muudele HKMS-s sätestatud nõuetele, vaatab kohus läbi

juhul, kui kaebaja tasub nende esitamisel seaduses ette nähtud riigilõivu.

10. Käesolevas asjas soovib määruskaebuse esitaja mittevaralise kahju hüvitamist, mis tekkis

talle 09.06.2015 jalutuskäigust ühekordse ilmajätmisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib

füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise,

tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kuigi kinnipeetavale VangS § 55 lg-st 2

tulenevat õigust jalutuskäigule värskes õhus vähemalt üks tund päevas ei saa iseenesest

pidada kinnipeetavale väheoluliseks õiguseks, on käesoleva asja asjaoludel määruskaebuse

esitaja jalutuskäik katkestatud ühel korral ning sarnaseid korduvaid rikkumisi asja

materjalidest ei nähtu. Ka määruskaebuse esitaja ise nendib määruskaebuses, et tema

kahjustatud õigushüve ei olnud väga suur. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud

jalutuskäigule saamise õigusest ühel korral ilmajätmine tekitada määruskaebuse esitajale ka

RVastS § 9 lg 1 kohaselt hüvitatavat kahju. Seega ei saa kohtule käesolevas asjas esitatud

hüvitamiskaebuse menetlust pidada HKMS § 111 lg 1 mõttes edukaks.

11. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õiguspäraselt jätnud määruskaebuse esitaja

menetlusabi taotluse rahuldamata, mistõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 26.08.2015. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

Tiina Pappel

Agu Timmi

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/