2-15-8992/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-8992

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2015, Tallinn

Kohtukoosseis Indrek Soots, Kaija Kaijanen, Ulvi Loonurm Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Osaühing Bulean kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 27.05.2015 otsuse peale täiteasjas nr 025/2011/3635

Harju Maakohtu 01.07.2015 määrus kaebuse osaliselt menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik osaühing Bulean määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: osaühing Bulean (registrikood 11011068), seaduslik esindaja Leonid Jakerson

Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts

Puudutatud isik II: Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS (registrikood 10223698)

Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:

1. Jätta Harju Maakohtu 01.07.2015 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta osaühing Bulean kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 12.06.2015 esitas osaühing Bulean (avaldaja) Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi (kohtutäitur, puudutatud isik I) 27.05.2015 otsuse peale täiteasjas nr 025/2011/3635. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 27.05.2015 otsuse, rahuldada avaldaja 20.04.2015 kaebus, tühistada kohtutäituri 25.03.2015 otsus kohtutäituri tasu suurendamise kohta ning tuvastada, et kohtutäitur tekitas sissenõudja nõude sisu ebaõigesti kajastanud täitmisteate edastamisega avaldajale varalise kahju summas 2890,80 eurot.

2. Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur avaldaja suhtes Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS-i täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 13.10.2011 tagaseljaotsuse nr 2-11- 37527 alusel täitemenetluse 3121,26 euro sissenõudmiseks, millele lisandub kohtutäituri tasu 641,96 eurot. 25.03.2015 edastati võlgnikule kohtutäituri tasuotsuse muutmise otsus ning arestiti avaldaja rahalised nõuded Eesti Vabariigi vastu. Avaldaja vaidlustas kohtutäituri tegevuse. Kohtutäitur asus oma 27.05.2015 otsuses seisukohale, et hoolimata võlgnikule algselt edastatud täitmisteates märgitud eksitavale selgitusele, et sissenõudja viivist ei nõua, on täituril siiski õigus ja kohustus suurendada sissenõutava nõude suurust pärast täitemenetluse alustamist arvutatud viivisnõude võrra, kuna tegelikult sisaldas sissenõudja poolt esitatud täitmisavalduses mh viivise sissenõudmise nõue. Avaldaja leiab, et kohtutäituri seisukohaga nõustumise korral on avaldajal õigus nõuda kohtutäiturilt eksitava täitmisteate edastamisega tekitatud otsese varalise kahju hüvitamist. Kahju suuruseks tuleb lugeda 20.10.2011 täitmisteates märgitud algse nõude ja sellele lisanduva kohtutäituri tasu 3744,06 eurot ja tegelikult sissenõutud summa 6634,87 eurot vahe, s.o 2890,80 eurot.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 01.07.2015 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast avaldaja kaebust nõudes tuvastada, et kohtutäituri tegevuse tulemusena tekitati avaldajale kahju 2890,80 eurot.

4. TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. TsMS § 475 lg 1 p 15 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 4 alusel kuulub kohtu pädevusse kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamine. TMS § 218 lg 1 alusel võib menetlusosaline esitada kohtusse kaebuse kohtutäituri tegevuse või otsuse peale esitatud kaebuse kohta tehtud otsusele. Avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri 27.05.2015 otsuse, kuid palub lisaks tuvastada, et kohtutäitur on talle tekitanud varalist kahju. Kohtutäiturile 20.04.2015 esitatud kaebuses sellist nõuet avaldaja esitanud ei ole, mistõttu on selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Maakohus asus seisukohale, et nimetatud nõuet ei saa kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse raames menetleda. Lisaks leidis kohus, et nimetatud nõude esitamine väljaspool hagita menetlust ei oleks põhjendatud. Tuvastusnõude esitamine on põhjendatud üksnes juhul, kui selleks on õigustatud huvi (TsMS § 368). Esitatud tuvastusnõude rahuldamine ei annaks avaldajale kohtutäituri suhtes täitedokumenti, millega kohtutäiturilt kahju välja nõuda. Seega ei viiks see avaldajat eesmärgini, milleks saaks olla üksnes talle tekitatud kahju hüvitamine. Kui avaldaja leiab, et talle on tekkinud konkreetne kahju, tuleks tal esitada kohtutäituri vastu hagi kahju väljamõistmiseks.

Määruskaebus

5. 21.07.2015 esitas avaldaja määruskaebuse, millega palus Harju Maakohtu 01.07.2015 määruse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmiseks vajalike toimingute tegemiseks.

6. Määruskaebuse kohaselt ei ole asjakohane vaidlustatava määruse viide TMS § 218 lg-s 1 sätestatud piirangule. Kuna avaldaja nõue varalise kahju suuruse tuvastamiseks ei ole oma olemuselt käsitatav kaebusena kohtutäituri otsuse või tegevuse peale, siis ei ole eelviidatud TMS § 218 lg-s 1 sätestatud piirang kõnealuse nõude osas kohaldatav. Vaidlustatava määruse põhjendustest ei nähtu, millistel õiguslikel kaalutlustel asus maakohus seisukohale, et kõnealuste nõuete koos läbivaatamine ei ole võimalik. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei tulene menetlusseadusest piirangut, mille kohaselt ei võiks kõnealust tuvastusnõuet menetleda koos TMS § 218 lg 1 alusel esitatud kaebusega (avaldusega) kohtutäituri otsuse peale. Menetlusökonoomia põhimõttega oleks vastuolus menetleda kõnealuseid nõudeid eraldi.

7. Kui hageja tuvastushuvi ei ole piisavalt selge, tuleb hagejal oma tuvastushagi põhistada (RKTKo nr 3-2-1-5-13, p 18). Antud juhul ilmneb avaldaja tuvastushuvi üheselt avaldusest esitatud asjaoludest ega vaja seetõttu eraldi põhistamist. Isegi kui nõustuda, et avaldaja tuvastushuvi ei ole selge, ei võinud maakohus keelduda kõnealuse nõude menetlusse võtmisest ilma avaldajale eelnevalt TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaega määramata avalduse puuduse kõrvaldamiseks, s.o tuvastushuvi põhistamiseks. Alles kohtu määratud tähtaja möödumisel võib kohus keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel neid ei korda.

9. Avaldaja esitas muuhulgas nõude tuvastamaks, et kohtutäituri tegevusega on avaldajale tekitatud varaline kahju summas 2890,80 eurot. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Avaldaja on oma tuvastushuvi põhjendanud sellega, et tal on õigus esitada kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõue. Seega on avaldaja tuvastushuvi suunatud võimalikule kahju hüvitamise nõude esitamisele.

10. Ringkonnakohtu hinnangul puudub avaldajal käesoleval juhul iseseisev õiguslik huvi ülalmainitud tuvastusnõude esitamiseks ning maakohus on õigesti keeldunud avaldaja nõude menetlusse võtmisest. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja hüpoteetiline soov esitada hiljem kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõue ei ole eraldiseisva tuvastusnõude menetlemiseks kohane õiguslik huvi TsMS § 368 lg 1 mõttes. Maakohus on õigesti selgitanud, et kui avaldaja sooviks on kohtutäituri tegevusega tekitatud kahju hüvitamine, on kohaseks õiguskaitsevahendiks kahju hüvitamise hagi esitamine kohtutäituri vastu. Tuvastusnõude rahuldamine ei annaks avaldajale kohtutäituri suhtes täitedokumenti, millega kahju välja nõuda. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.

11. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus, lähtudes TsMS § 171 lgst 1, määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Kaija Kaijanen

Ulvi Loonurm