4-15-7135/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedseptembril 2015.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-7135 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Vastavalt KarS § 69 asendada R.G-le mõistetud arest 20 päeva üldkasuliku tööga 20 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 3 kuud.
Legislator headnote
AI generated4-15-7135/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: septembril 2015.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-7135 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Vastavalt KarS § 69 asendada R.G-le mõistetud arest 20 päeva üldkasuliku tööga 20 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 3 kuud.
Full text
Väärteoasi nr. 4-15-7135
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
30. septembril 2015.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-7135 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler
Väärteoasi R.G väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi
Menetlusalune isik R.G, isikukood: XXX, elukoht: XXX, EV kodanik, töötab
Kohtuvälise menetleja esindaja
Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri
korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Enel
Kuiv
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada R.G LS § 201 lg 2 järgi ning karistada arestiga 20 päeva.
Vastavalt KarS § 69 asendada R.G-le mõistetud arest 20 päeva üldkasuliku tööga 20 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 3 kuud.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna
Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Tallinna kordoni piirivalvuri Joonas Böckleri poolt on 09.08.2015.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB1455688 selles, et R.G
09.08.2015.a. kella 19:05 ajal juhtis Harjumaal Tallinna linnas Kunderi tänaval maja nr 10 juures suunaga Kreutzwaldi tänava poole mootorsõidukit Volkswagen Golf reg.nr XXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldtud.
Sellise tegevusega R.G rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärteod.
Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et tal ei ole juhtimisõigust, juhtis mootorsõidukit, kuna sõber palus. On nõus tegema üldkasulikku tööd.
Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et R.G tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning karistada 20 päevase arestiga.
Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 09.08.2015.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati 09.08.2015.a. kell 19:05 sõiduki VW Golf reg.nr XXXroolist R.G, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 4); tunnistaja Ander Russak ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et täites 09.08.2015.a. kell 19:05 tööülesandeid, kui peatas kontrolliks mootorsõiduki VW Golf reg.nr XXX, mida juhtis R.G (ik XXX) Kunderi
10 juures ja liikus Kreutzwaldi tänava poole. Dokumendi kontrollimise käigus selgus, et juhil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 5); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et R.G seisuga 11.08.2015.a. puuduvad kehtivad juhiload (tl. 6); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati 25.12.2014.a. kell 13:25 sõiduki Ford Transit 330M reg.nr XXX roolist R.G, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 7) ning toimiku teiste materjalidega.
Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. R.G-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada R.G edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karistatud 6-l korral (tl. 8 - 9) rahatrahvidega, mis on isikul kõik tasumata, kui ka arestiga. Seega ei ole mõistlik isikule määrata rahatrahvi. Varasemalt määratud rahatrahvid ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, seega leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest, millise võib asendada üldkasuliku tööga.
Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.
/ / allkirjastatud digitaalselt Margot Mikler Kohtunik