3-15-1272/24 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated18.05.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja OÜ Mürin kaebus Maksu- ja esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebuse esitaja palub kohaldada esialgse õiguskaitset
Legislator headnote
AI generatedArt. 205 lg, Art. 202 lg; 3-15-1272/24 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Kaebuse esitaja palub kohaldada esialgse õiguskaitset
Keywords
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtuasja number
3-15-1272
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.september 2015, Jõhvi
Kohtunik
Ülle Polluks
Kohtuasi
OÜ Mürin kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.04.2015
maksuotsuse nr 12.2-3/012242-24 tühistamiseks
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja OÜ Mürin, esindaja Igor Sumarok
Vastustaja Maksu- ja Tolliamet (MTA), esindaja Revo
Krause
Resolutsioon
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esi-
tamise viimane päev on 30.10.2015. Apellatsioonkaebus
võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei
taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik, kaebuse põhjendused ja taotlus, vastustaja vastuväited
1. 18.05.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja OÜ Mürin kaebus Maksu- ja
Tolliameti 17.04.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/012242-24 tühistamise nõudes koos
esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebuse esitaja palub kohaldada esialgse õiguskaitset
ja peatada 17.04.2015 nr 12.2-3/012242-24 otsuse täitmine äriühingu töötajate ja võ-
lausaldajate huvides (tl 2 jj). Tartu Halduskohtu 19.05.2015 määrusega jäeti kaebus
käiguta. Tartu Halduskohtu 26. mai 2015 määrusega kohus kohustas Maksu- ja Tolli-
ametit esitama kohtule seisukoha kaebajate esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt
01.06.2015 (tl 42-43). Tartu Halduskohtu 03.06.2015 kohtumäärusega jäeti esialgse
õiguskaitse taotlus rahuldamata (tl 56 jj). Määrus jõustus 11.08.2015 Tartu Ringkonna-
kohtu 07.07.2015 määrusega (tl 86 jj). Tartu Halduskohtu 30.07.2015 kohtumää-
rusega jäeti kaebaja uus esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (tl 100 jj). Määrus
jõustus 15.08.2015.
2. Kaebaja märgib kaebuses, et on tegutsev äriühing, mille põhitegevusalaks on autoveod
ja äriühing kasutab erinevate lepingute alusel 31 veoautot. Äriühingul on sõlmitud töö-
lepinguid rohkem kui 25-ga töötajatega. Alates 22.08.2002 omab äriühing rahvusvahe-
lise autoveo veoluba. Alates 29.03.2006 on kaebaja ERAA liige.
Kaebaja leiab, et maksuotsus ei ole põhjendatud, kuna otsuses jäeti esitamata tõendid,
et kaebaja veoautodes olev kütus oleks müüdud ja kasutatud teistes autodes; tegu pole
ebaseadusliku kaubaga. Kaebaja ei saa olla ÜTS art 205 lg 2 ja 3 mõttes võlgnik.
Vastustaja ei saa tugineda väärteomenetluses kogutud tõenditele, ka seletustele. Kae-
baja leiab, et maksude arvestamise seisukohalt on vaja tõendada: kütuse väljavõtmist
kütusepaagist eesmärgi,; kütuse kasutaja või tarbija ja tarbitud kütuse koguse kindlaks
määramist. Mainitud asjaolude kohta maksumenetluses tõendid puuduvad ( vt tl 3-5).
Kaebaja väitel äriühingu käive ei võimalda ühekordselt maksta maksu-ja tolliametile
28 863,33 eurot. Juhul, kui maksumenetluses äriühingu arvelduskonto arestitakse, siis
äriühing ei suuda maksta palka töötajatele, pangale, varuosade ja kütuse tarnijatele.
Määratud maksusumma on märkimisväärne ja võrdne summaga, mis äriühing iga-
kuiselt maksab töötajatele, võlausaldajatele ja pangale. Käesoleval ajal töötajatele ja
võlausaldajatele on jäänud maksmata 33 051,47 eurot. Lisaks, OÜ Mürin võlgneb
Danske pangale sõlmitud laenulepingu alusel 116 538,76 eurot ja 04.06.2015.a vas-
tavalt graafikule pangale tuleks maksta 4558,14 eurot. OÜ-l Mürin ka jooksvad kohus-
tused töötajate eest. 25.05.2015.a alustas vastustaja 17.04.2015 nr 12.2-3/012242-24
otsuse täitmist. Täitmise käigus vastustaja arestis kaebaja konto Danske Pangas, aresti-
tud summa on 120 799,10 eurot. Kaebaja palub kaebuse rahuldamist ja vaidlustatud
maksuotsuse tühistamist. Menetluskulu nõuet pole kohtule esitatud (tl 1 jj).
3. Vastustaja maksuhalduri arvates on vaidlusaluses maksuotsuses ja kontrollaktis, mis
on otsuse lahutamatu osa, kõik maksumenetluses tähtsust omavad asjaolud kajastatud
kokkuvõtvalt (tl 106 jj ). Vastustaja märgib, et kuivõrd maksuotsus muutus sisse nõu-
tavaks alates 20.05.2015, siis MTA on kaebaja pangakontodele seadnud aresti, mille
tulemusena on laekunud 28.05.2015 summa 3983,22 eurot ja 29.05.2015 summa
6570,12 eurot. Lisaks läks maksuotsuse katteks 26.05 ettemaksukontole vabastatud
04.2015 KMD tagastusnõue summas 3631,5 eurot. Seega on maksuotsusest käesole-
vaks hetkeks täidetud summas kokku 14 184,84 eurot. Lisaks on MTA taotlusel
liiklusregistris OÜ Mürin nimele registreeritud sõidukile registreerimisnumbriga
003MGG seatud käsutamise keelumärge 28.05.2015. Vastustaja palub jätta kaebus ra-
huldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
Kohtu seisukoht
4. Kaebaja on kohtule esitanud tühistamiskaebuse.Vaidlust pole selles, et MTA viis
29.11.2012 korralduse nr 12.2-3/12242-1 alusel läbi OÜ Mürin käibemaksu ja
impordimaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuli –
august 2012. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad
faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 25.02.2015 kontrollaktis (edaspidi KA,
tl 119 jj) nr 12.2-3/012242-22, mis on vaidlustatud maksuotsuse lahutamatu osa ( kätte
toimetatud MKS § 54 lg 1 p 1 alusel 25.02.2015). Kontrollaktis andis vastustaja
kaebajale võimaluse eriarvamuse/arvamuse või vastuväidete esitamiseks tähtajaga
18.03.2015. OÜ Mürin esitas eriarvamuse 18.03.2015 (vt tl 220 jj), millele MTA
vastas 17.04.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/012242-24 punktis 3 (tl 22 jj ).
5. Maksuotsusega kohustati OÜ-d Mürin täiendavalt tasuma maksusumma 28 868,33
eurot, mis moodustus maksuotsuse p 4 kohaselt maksustamisperioodi juuli-august
2012 täiendavalt juurde määratud käibemaksust summas 10384,97 eurot ja
maksustamisperioodi juuli - august 2012 täiendavalt juurde määratud aktsiisimaksust
summas 18 483, 36 eurot. Maksuotsuse andmise õiguslikuks aluseks on TS § 65 lg 2,
MKS 92 lg 1 p 1 ja § 95 lg 1 (tl 22). Vaidlusaluses maksuotsuses on maksumenetluses
tähtsust omavad asjaolud kajastatud kokkuvõtvalt ning kuna maksuotsus sisaldab
lõiku, et ‟kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad
faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 25.02.2015 kontrollaktis nr 12.2-
3/012242-22, mis on käesoleva maksuotsuse lahutamatu osa‟, siis saab halduskohtu
hinnangul kontrollakti ja maksuotsust käsitleda ühtse haldusaktina ning maksuotsuse
õiguspärasuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka kontrollaktis
kajastatut.
6. Halduskohus nõustub vastustajaga, et maksustamise seisukohast tähtsust omavad
asjaolud, tõendid ning maksuhalduri järeldused on ära toodud kontrollakti
lehekülgedel 2-16 ning kohus nõustub kontrollaktis tooduga ning ei pea vajalikuks
kõikide asjaolude ja maksuhalduri järelduste üle kordamist, vaid keskendub üksnes
olulisele ja vastab kaebaja kaebuses toodud seisukohtadele. Vaidlustatud maksuotsus
sisaldab ka nõuetekohast õiguslikku alust ning vastab igati ka haldusaktile kehtestatud
vorminõuetele; maksuotsuses on selgelt aru saadav, millistel põhjustel tuleb kaebajal
tasuda täiendavalt määratud maksusumma ning kontrollaktis on selgelt ka viidatud
tõenditele, mis maksuhalduri järeldusi tõendavad ja kinnitavad. Kuna maksuotsus on
nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele.
MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise
korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kuna
kaebaja ei ole kaebuses esitanud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis annaks alust
kahelda vaidlustatud maksuotsuse õigsuses, tuleb asuda seisukohale, et kaebaja ei ole
MKS § 150 lõikest 1 tulenevat kohustust täitnud ning maksuotsuse tühistamiseks
puudub alus.
7. Käesoleval juhul on maksuobjektiks Vene Föderatsioonis Eesti Vabariiki aktsiisivabalt
imporditud kütus ning maksustamise põhjus seisneb lihtsustatult öeldes selles, et
kaebaja kasutades ära ATKEAS-§ 68 lg 4 (kuni 31.12.2012 kehtinud redaktsioon,
hetkel kehtiva seaduse § 68 lg 6) ette nähtud aktsiisivabastust importis mootorikütust
Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki ning Eestisse jõudes eemaldas imporditud kütuse
sõiduki paakidest ning ladustas mahutitesse. Oma tegevusega rikkus seega kaebaja
ATKEAS § 68 lg 4 aktsiisivabastuse tingimusi ning seetõttu tulnuks kaebajal
imporditud kütuse kohta esitada tollideklaratsioon ning tasuda vastavad maksud. MTA
kontrollakti punktis 1.2 on kajastatud väga põhjalikult ning selgelt kontrolli käigus
tuvastatud asjaolud ja selged järeldused. Kaebaja ei ole kaebuses lükanud ümber
kontrollaktis kajastatut ega esitanud tõendeid, mis kontrollaktis kajastatud kahtluse
alla seaks (vt tl 119 pöördel jj).
8. ATKEAS4 § 1 kohaselt maksustatakse aktsiisiga kütus. Kütus ATKEAS mõistes on ka
diislikütus (§ 19 lg 1) ning aktsiisi maksab võlgnik ühenduse tolliseadustiku mõistes
(§ 22 lg 1 p 2). ATKEAS § 27 lg 1 p 20 kohaselt aktsiisist on vabastatud mootorikütus
ja kütteõli, mis toimetatakse Eestisse standardses kütusepaagis ATKEAS-e § 68 lu-
batud koguses. Perioodil juuli – august 2012 tohtis veoki kütusepaagis Eestisse toime-
tada aktsiisvabalt kütust, mida võis tarbida samas mootorsõidukis ning mis oli vajalik
sihtkohta jõudmiseks. (ATKEAS § 68 lg 1). Aktsiisivabalt sisseveetud kütust tohib
kasutada ainult samas sõidukis, milles ta sisse veeti ning kütust võis sõidukist välja
võtta ainult remondi ajaks, pärast mida tuli kütus sõidukisse tagasi panna. Aktsiisivaba
kütust on keelatud tasu eest või tasuta üle anda (ATKEAS § 68 lg 4). Kontrolli käigus
MTA tuvastas, et Vene Föderatsioonist OÜ Mürin veokite kütusepaakides Eestisse toi-
metatud aktsiisivabalt 47 041 liitrit kütust on veokite kütusepaakidest välja võetud
ning väljavõtmine ei olnud seotud veokite remondiga. MTA tuvastas, et OÜ Mürin
veokite kütusepaagist välja võetud kütust on tasu eest edasi antud (vt kontrollakti
punkt 1.2 alapunkt 10.1 punkt c ja j , tl 123 pöördel jj). Sellise tegevusega on OÜ
Mürin rikkunud aktsiisivabastuse aluseks olevaid tingimusi. Kui sõiduki valdaja tege-
vusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil, siis kütustele ei
laienenud aktsiisivabastus (ATKEAS § 68 lg 4 kolmas (3) lause). Seega OÜ-l Mürin ei
ole täidetud 47 041 liitrile kütusele aktsiisivabastuse kohaldumise tingimused, mistõttu
tekib tal maksukohustus (ATKEAS § 24 lg 10). Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92,
12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (edaspidi ÜTS) art
202 lg 1 p a kohaselt tekib tollivõlg kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks,
tuuakse ebaseaduslikult Ühenduse tolliterritooriumile. Impordimaks on tollimaks ja
samaväärse toimega maks, mis tuleb tasuda seoses kauba impordiga. Ebaseaduslikuks
loetakse kaup tolliterritooriumile tooduks, kui isik ei järgi ÜTS artiklites 37-42 sä-
testatud eeskirju. Vastustaja MTA on vaidlustatud maksuotsuses tuvastanud, et OÜ
Mürin, tegeledes kaubaveoga, mille teostamiseks äriühingu veokid ületasid tihedalt
Eesti -Vene piiri, toodi veokite kütusepaakides aktsiisivabalt Eesti tolliterritooriumile
kütus, mis kütusepaakidest välja võeti ning mida sinna tagasi ei pandud. Jättes kütu-
sepaagist välja võetud kütuse kütusepaaki tagasi panemata pidi OÜ Mürin aru saama,
et rikutakse kütuse aktsiisivabastuse eelduste täitmist ning et selline kütus on EÜ-sse
kolmandast riigist toodud ebaseaduslikult. Jättes tasumisele kuuluvad imporditolli-
maksud tasumata on OÜ Mürin võlgnik ÜTS mõistes (vt ÜTS artikli 202 lg 3). Kuna
OÜ Mürin ei ole kaupa tollile esitanud on MTA õigesti lugenud tollivõla tekkimise
päevaks päeva, millal OÜ Mürin veokid saabusid Vene Föderatsioonist Eestisse va-
hetult enne kütuse väljapumpamist ning tasumisele kuuluv imporditollimaksu summa
määratakse tollivõla tekkimise arvestuspõhimõtete järgi (ÜTS artikli 214 lg 1 ja lg 2)
ning põhinevad EÜ tollitariifistikul (ÜTS artikkel 20 lg 1). Eesti tollitariifistik (ETT)
sisaldab ühenduse tollitariifistiku (Tolliseadus § 23). ETT kohaselt on diislikütuse
(kaubakood 2710194390) tollimaksumäär 0% kauba tolliväärtusest.
9. Kontrollaktis on MTA õigesti leidnud, et kütus, mis on tolliterritooriumile toimetatud
ebaseaduslikult ning millele ei ole võimalik määrata kaupade tolliväärtust ÜTS artikli
29 alusel siis MTA võtab aluseks OÜ Mürin raamatupidamises registreeritud OÜ Port
One arvetel kajastuvad Vene Föderatsioonis soetatud kütuse soetushinnad (Vt KA lisa
8 veerg 7) (ÜTS artikkel 30 lõige 2 punkt a). KMS (käibemaksuseadus) §1 lg 1 p 2
kohaselt on käibemaksu objektiks kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba im-
port. Kauba impordi mõiste on sätestatud KMS § 6 lg 1 punktis 1, mille kohaselt
kauba import on ühendusvälise kauba vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduurile
suunamine ja punkti 3 kohaselt on impordiks ka muud juhud, millega kaasneb tollivõla
tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses. Käesoleval juhul tekkis tollivõlg kui
OÜ Mürin veokite kütusepaakides aktsiisivabalt Eesti tolliterritooriumile toodud kütus
veokite kütusepaakidest välja võeti. KMS § 11 lg 6 sätestab, et kauba importimisel
KMS § 6 lg 1 p 3 nimetatud juhtudel on käibe tekkimise ajaks tollivõla tekkimise
päev.
Tollivõla tekkimise päevaks loeb MTA päeva, millal OÜ Mürin veokid saabusid Vene
Föderatsioonist Eestisse vahetult enne kütuse väljapumpamist veokite kütusepaaki-
dest.
KMS § 13 lg 1 kohaselt moodustavad imporditava kauba maksustatava väärtuse
ühenduse tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele
kuuluvad maksud. KMS § 3 lg 6 p 1 alusel peab käibemaksu maksma võlgnik ÜTS
tähenduses.
10.Halduskohus märgib, et vastustaja on kontrolli käigus õigesti leidnud, et ebaseadusli-
kult ühenduse tolliterritooriumile toimetatud diislikütuselt 47 041 liitrit kuulub tasu-
misele tollimaks, kütuseaktsiis ja impordi käibemaks. Imporditollimaksu arvestamise
metoodika on ära toodud maksuotsuse lisas 1 ning on seega kontrollitav ja jälgitav (vt
tl 145). Kaebaja seisukoht, et vastustaja ei saa kasutada maksumenetluses tõenditena
väärteomenetluses kogutud isikute seletusi, on väär. Lähtuvalt MKS § 11 lg 2 tulene-
vast õigusest, maksuhaldur otsustab ise tõendite kogumise vajaduse.
11. Asjas on tõenditeks kõik maksumenetluses kogutud andmed ning tõenditeks võivad
olla ka väärteoasjas või kriminaalasjas kogutud tõendid. Kaebuses nimetatud isikud
(Vitali Burak; Valeri Gromobojev; Ivan Ridetski; Sergei Samoženov ; Gennadi
Gornev; Valery Karpov; Alexander Muruev; Lidia Dobrolybova; Alina Koloskova ;
Natalja Bumagina Aleksandr Afanasjev; Jakov Kontorovitš; Sergey Ryabchenko, vt tl
4) on maksumenetluse käigus kolmanda isiku suuliste seletuste protokolli allkirjasta-
des tõendanud, et protokoll on kirja pandud nende ütluste järgi õigesti ja on tõesed
ning maksumenetluse käigus kogutud kolmandate isikute suulised seletused; väärteo-
menetluse nr 930012001593 raames antud tunnistajate ütlused on omavahel kooskõ-
las. Maksuhaldur on maksuotsuse koostamisel tuginenud nii OÜ Mürin maksumenet-
luse raames kolmandate isikute antud suulistele seletustele (Vitali Burak 20.02.2013
(tl 166 jj); Valeri Gromobojevi 14.02.2014 (tl 169 jj); Ivan Ridetski 04.03.2014 (tl 173
jj); Sergei Samoženovi 12.03.2014 (tl 175 jj); Gennadi Gornevi 12.06.2014 (tl 178 jj);
Valery Karpovi 14.08.2014 (tl 182 jj); Alexander Muruevi 25.09.2014 (tl 186 jj); Lidia
Dobrolybova 18.12.2014 (tl 190 jj); Alina Koloskova 18.12.2014 (tl 193 jj) ja Natalja
Bumagina 18.12.2014 (tl 195 jj) seletused), kui ka väärteomenetluse nr
930012001593 raames tunnistajate antud ütlustele (Alexander Muruevi 08.08.2012 (tl
198 jj); Vitali Buraki 08.01.2014 (tl 201 jj); Sergey Ryabchenko 06.03.2013 (tl 203 jj);
Aleksandr Afanasjevi 19.03.2013 ja 23.07.2013 (tl 206 jj); Jakov Kontorovitši
15.08.2013 (tl 211 jj); Alina Koloskova 09.10.2013 (tl 215 jj) ütlused ). Maksuotsuses
on vastustaja õigesti leidnud, et väärteomenetluse raames antud isikute ütlused on
usaldusväärsed, kuna need on:
a) antud vahetult ajahetkel, s.o 08.08.2012 kui OÜ Mürin territooriumil viidi läbi
kontrollitoimingud ning avastati kütuse pumpamine veoki 904BDJ haagises asu-
vatesse plastkuupidesse ja tuvastati, et veoki 215MLA kütusepaak oli ühendatud
tankuriga,
b) antud vahetult peale OÜ-s Mürin toimunud läbiotsimist ja seetõttu mäletasid isikud
paremini asjaolusid ja
c) isikute ütlused ei saanud olla mõjutatud OÜ Mürin poolt. Näiteks a) Aleksandr
Afanasjev, muutis kohtumenetluses tunnistajana oma 23.07.2013 antud seletust (KA
punkt 1.2 alapunkt 4 punkt s) ja ütles, et tal oli direktoriga vaidlus ja seetõttu ta rääkis
tema peale ( vt kohtutoimiku fail nr 97, väärteoasja 4-14-1904 kohtuistungi
30.06.2014 protokoll lk 34-35(tl 162 pöördel) ja b) Aleksandr Muruev andis kohtu-
menetluse käigus tunnistajana seletuse ( vt väärteoasja 4-14-1904 kohtuistungi
30.06.2014 protokoll lk 25 (tl 158)), et järgmisel päeval, s.o 09.08.2012 lukksepad te-
gid veoki 215MLA kütusepaagi remondi, kuid isiku sellekohane väide ei ole tõene,
sest MTA tuvastas, et veok 215MLA ületas piiri Eestist väljuval suunal 09.08.2012
kell 0:31.
12.Halduskohus leiab, et haldusasja materjalides olevad ja menetluse käigus kogutud isi-
kute seletused koosmõjus kontrolli käigus antud seletustega ja muude tuvastatud
asjaoludega kinnitavad maksustamise õiguspärasust. Viru Maakohtu 03.10.2014 koh-
tuotsuses väärteoasjas nr 4-14-1904 ( tl 230 jj) oli kohus seotud asja arutamisel üks-
nes väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning kohus ei saanud ise tuvastada väär-
teoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Kuna maakohus tuvastas VTMS §
29 lg 1 p-s 1 loetletud väärteomenetlust välistava asjaolu, siis jättis kohus kohtuotsuses
VTMS § 133 p-des 2-9 loetletud küsimused käsitlemata.
13.Maksusumma määramisel tugines vastustaja õiguspäraselt nii läbiotsimise käigus
(väärteomenetluse raames toimunud) äravõetud OÜ Mürin majandustegevust kajasta-
tavatele dokumentidele; MTA 29.11.2012 korralduse nr 12.2-3/12242-1 alusel esitatud
dokumentidele kui ka kontrolli käigus OÜ Mürin (OÜ Mürin esitatud veokite teekon-
nalehed kontrollitava perioodi kohta (tl 139)) ja kolmandate isikute (Maksumenetluse
käigus Valeri Gromobojev tl 169 jj); Alexander Murujev (tl 186 jj); Ivan Ridetski (tl
173 jj); Sergei Samoženov (tl 175jj); Gennadi Gornev (tl 178 jj) Valery Karpov( 182
jj); Alina Koloskova (tl 193 jj); Natalja Bumagina (tl 195 jj); Lidia Dobrolybova (tl
190jj) ja Niina Dyleva (tl 217 jj) suulised seletused ) poolt esitatud täiendavatele do-
kumentidele ja teabele, mis koguti maksumenetluses seaduslikult. Kogutud tõendeid
kogumis hinnates jõudis vastustaja õigele seisukohale, et kontrollitaval perioodil Vene
Föderatsioonist OÜ Mürin veokite standardsetes kütusepaakides Eestisse toimetatud
aktsiisivabalt 47 041 liitrit kütust on veokite kütusepaakidest välja võetud (Vt KA
punkt 1.2 alapunkt 1; (tl 119 p)), ning et väljavõtmine ei olnud seotud veokite remon-
diga (Vt KA punkt 1.2 alapunkt 10 (tl 123 p)). MTA tuvastas samuti, et veokite
standardsetest kütusepaakidest väljavõetud kütuse tagasipanemise kohta veokite kütu-
sepaakidesse puuduvad tõendid (Vt KA punkt 10.2 alapunkt j tl 124 p).
14.Halduskohus ei nõustu kaebajaga selles, et maksustamiseks tuleks MTA-l tuvastada
kütuse müük. MTA on kontrolli käigus tuvastanud, et aktsiisivabalt imporditud kütuse
puhul rikkus OÜ Mürin aktsiisivabastuse aluseks olevaid tingimusi ning juba seetõttu
tekkis OÜ-l endal kohustus imporditud kütus deklareerida ning tasuda vastavad mak-
sud. MTA on õigesti leidnud, et lisaks rahvusvaheliste vedude teostamisele tegeles
kaebaja organiseeritud aktsiisivaba kütuse impordiga Vene Föderatsioonist ärilisel ees-
märgil: Näiteks Konstatin Lebedevi tunnistajana ülekuulamise protokollist (vt koh-
tutoimik fail nr 74, tl 237) selgub, et OÜ Mürina autojuhina töötanud isikule andis
korraldusi kütusega seotud toimingute osas OÜ-s Mürin Vitali Burak, Venemaal tangi-
tud kütus eemaldati veokist Eestisse saabumisel paagist ning OÜ-l Mürin oli organi-
seeritud kütusemajandus sellisel viisil, et autojuht nimetas seda lausa tanklaks.
Aleksandr Afanasjevi tunnistajana ülekuulamise protokollist (vt kohtutoimiku fail nr
57, tl 206) selgub täiendavalt, et Vitali Burak on teinud Aleksandr Afanasjevile ette-
paneku ühes sõiduki kütusepaagis bensiini toomiseks (oluline on, et veokid ei sõida
bensiiniga ja seega ei saa import kuidagi olla seotud rahvusvahelise veo teostamisega).
Valeri Kuško tunnistajana ülekuulamise protokollis (vt kohtutoimiku fail nr 80, tl
239) ) täpsustatakse, et bensiini toomine ühes paagis on võimalik seetõttu, et paak on
võimalik kütusesüsteemist eraldada. Sergei Samoženovi OÜ Mürin maksumenetluses
antud suuliste selgituste protokollist (vt kohtutoimik fail nr 60 tl 175) selgub, et Sergei
Samoženov soetas OÜ-lt Mürin kütust ka omatarbeks, seega tegeles OÜ Mürin ka akt-
siisivabalt imporditud kütuse müügiga.
15.Kuna kaebaja ei ole kohtumenetluses suutnud vaidlustatud maksuotsuses tehtud järel-
dusi ümber lükata ega esitada tõendeid, mis kinnitaks kontrollaktis ja maksuotsuses
kajastatust vastupidist, siis halduskohus leiab, et OÜ Mürin kaebus on põhjendamatu.
Vastustaja 17.04.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/012242-24 tühistamiseks ja OÜ Mürin
kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
16.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
(digitaalselt allkirjastatud)
Ülle Polluks
kohtunik