2-13-48050/54 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohus 14.10.2014 otsusega rahuldas hagi osaliselt ning jättis menetluskulud 99% kanda. Tallinna Ringkonnakohus 29.04.2015 otsusega jättis 14.10.2014 maakohtu otsuse
Legislator headnote
AI generated2-13-48050/54 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Tallinna Ringkonnakohus 29.04.2015 otsusega jättis 14.10.2014 maakohtu otsuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Piret Rõuk
Kohtujurist
Evelin Neltsas
Määruse tegemise aeg ja koht
30. september 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-48050
Tsiviilasi
osaühingu XXX hagi aktsiaseltsi XXX vastu võla nõudes
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja:
osaühing
XXX(registrikood,
asukoht
XXX);
lepinguline
esindaja
Kuldar
Kirt
(e-post:
kuldar@vkpartnerid.ee);
Kostja aktsiaselts XXX (registrikood XXX, asukoht XXX, e-
post: XXX); lepinguline esindaja advokaat Andreas Veeret
(e-post: andreas.veeret@nordeus.ee).
Resolutsioon
1. Rahuldada osaühingu XXX avaldus menetluskulude
kindlaksmääramiseks osaliselt.
2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline
suurus ning mõista aktsiaseltsilt XXX välja osaühingu
XXX kasuks menetluskuluna riigilõiv 643,50 eurot ja
lepingulise esindaja kulu 2619,45 eurot, kokku 3262,95
eurot (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks eurot ja
95 senti).
3. Jätta rahuldamata osaühingu XXX avaldus summas 6,50
eurot (kuus eurot ja 50 senti).
4. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline
suurus ning mõista osaühingult XXX välja aktsiaseltsi
XXX kasuks menetluskuluna lepingulise esindaja kulu
35,36 eurot (kolmkümmend viis eurot ja 36 senti).
5. Tasaarvestada osaühingu XXX ja aktsiaseltsi XXX
vastastikused
kohtumäärusega
väljamõistetavad
menetluskulud ning mõista aktsiaseltsilt XXX välja
osaühingu XXX kasuks menetluskulud 3 227,59 eurot
(kolm tuhat kakssada kakskümmend seitse eurot ja 59
senti).
6. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb
aktsiaseltsil XXX tasuda hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt (3262,95 eurot) osaühingule XXX
viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul
alates määruse ärakirja kättesaamisest
Menetluse käik
1. Harju Maakohus 14.10.2014 otsusega rahuldas hagi osaliselt ning jättis menetluskulud 99%
ulatuses kostja aktsiaseltsi XXX osaühingu kanda ja 1% ulatuses hageja osaühingu XXX
kanda. Tallinna Ringkonnakohus 29.04.2015 otsusega jättis 14.10.2014 maakohtu otsuse
muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Kohtulahend jõustus 30.05.2015.
2. Hageja esitas 09.06.2015 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mille
kohaselt on hageja menetluskulud kokku 3287 eurot, millest 650 eurot on riigilõiv ja 2637
eurot õigusabikulud. Hageja palub mõista kostajalt hageja kasuks välja menetluskulud
summas 3269,45 eurot ja alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivis.
3. Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja 16.06.2015, mille kohaselt on kostja maakohtu
menetluses kantud esindajakulud summas 3536,25 eurot. Hageja palub mõista kostja kasuks
välja kostja poolt maakohtu menetluses kantud menetluskuludest 35,36 eurot (s.o 1%).
Hageja vastuväited ja seisukoht kostja vastuväidetele
4. Kuigi hageja ei nõustu kostja menetluskulude suurusega, kuna kostja menetluskulud
koosnevad toimingutest, mida on võimatu kontrollida (näiteks nõupidamine jms.) ning
toiminguteks on hageja hinnangul kulunud liialt palju aega, siis arvestades proportsiooni ja
taotlust 35,36 euro välja mõistmiseks, siis ei vaidlusta hageja kostja menetluskulusid.
5. Hageja ei nõustu, et puuduste kõrvaldamisega seotud kulu ei tuleks arvestada. Kuna puuduste
kõrvaldamiseks kulus sama aeg, mis oleks kulunud nimetatud andmete märkimiseks
hagiavaldusse, siis on hageja hinnangul tegemist põhjendatud kuluga.
Hageja ei nõustu, et 06.04.2015 kantud istungi protokolliga ja helisalvestisega tutvumise kulu
summas 135 eurot oleks põhjendamatu. Vaidlust ei saa olla selles, et protokolliga tutvumine
on vajalik. Seega on ka sellega seoses kantud kulu põhjendatud. Samuti on vajalik ka
helisalvestisega tutvumine, et läbi selle kontrollida protokolli vastavust tegelikule olukorrale.
Kostja vastuväited
6. Kostja leiab, et hageja poolt maakohtu menetluses kantud lepingulise esinduse kulu tuleb
vähendada 36 euro võrra, s.o arvel nr 17/K (17.10.2013) kajastatud kirje „Määrusega
tutvumine ja puuduste kõrvaldamine” (0,40 tundi) võrra. Maakohus jättis hagi käiguta, kuna
hageja ei toonud hagis välja viivise arvestamise perioodi. Kostja ei pea kandma puuduste
kõrvaldamise kui hageja enda tegemata jätmisest tuleneva tagajärjega seotud kulusid. Seega ei
saa hageja poolt maakohtu menetluses kantud kulud ühelgi juhul olla põhjendatud suuremas
summas kui 2369 eurot.
7. Kostja leiab, et apellatsioonimenetluse kulu tuleb vähendada 135 euro võrra, kuna arvel nr
06/K (06.04.2015) kajastatud kirjes märgitud töö „Istungi protokolliga ja helisalvestisega
tutvumine” järele puudus vajadus (vähemalt 1,5 tunni ulatuses) - tunnistajate ütluste
parandamist/täiendamist pärast kohtuistungit enam taotleda ei saa, mistõttu ei ole 01.04.2015
kohtuistungi salvestisega tutvumise kulu põhjendatud. Seega ei saa hagejapoolt
apellatsioonimenetluses kantud kulud olla ühelgi juhul põhjendatud suuremas summas kui 747
eurot.
Kohtumääruse põhjendused
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise
kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8
sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete
kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
9. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3
kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning
menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. TsMS § 175 lg 1 sätestab,
kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja
põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav
advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
Hageja menetluskulud
10. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 650 eurot ja lepingulise esindaja kulud
2637 eurot.
11. Toimiku materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel tasutud
riigilõivu 650 eurot (kd I lk 23). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 650 euro ulatuses,
mistõttu tuleb see kostjal vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile hüvitada.
12. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt koosnevad õigusabikulud 2637 eurot
maakohtus kantud kuludest 1755 ja ringkonnakohtus kantud kuludest 882 eurot. Lepingulise
esindaja tunnihind on 90 eurot, mis on kohtu hinnangul mõistlik ja ei ületa keskmisi
turuhindasid.
13. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kostja ei peaks käesolevas tsiviilasjas kandma
hagiavalduse puudustest tulenevat kulu. Kohus tutvunud hagiavalduse ja hagiavalduse käiguta
jätmisega, leiab, et esile toodud puudused on täpsustavat laadi ning eesmärgiga anda kohtule
ja kostjale parem ülevaade viivise arvestusest. Kohus nõustub hagejaga, et nende andmete
märkimisel hagiavaldusse, oleks kulunud sama aeg. Kulu ja sellele toimingule kulunud aeg on
mõistlik ja põhjendatud.
Kohus nõustub hageja seisukohaga, et protokolli ja helisalvestisega tutvumise toiming on
põhjendatud ja vajalik kulu.
14. Kohus märgib, et hageja on proportsiooni võtnud ainult õigusabikuludelt. Maakohtus kantud
kulu on ka riigilõiv, millelt samuti tuleb proportsioon võtta.
Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud ja vajalik menetluskulu 650 eurot riigilõivu ja 2637
eurot lepingulise esindaja kulu, kokku 3287 eurot. Esindaja kulu jaguneb omakorda maakohtu
kantud kuluks summas 1755 eurot ja ringkonnakohtus kantud kuluks summas 882 eurot.
Arvestades Harju Maakohus 14.10.2014 otsuses märgitud proportsiooni jääb kostja kanda
riigilõivust 643,50 (650*99%) eurot ja lepingulise esindaja kulust 1737,45 (1755*99%) eurot,
kokku 2380,95 eurot. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2015 otsusest jäävad hageja
ringkonnakohtus kantud õigusabikulud täielikult kostja kanda summas 882 eurot.
Seega rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt
summas 3262,95 (2380,95+882) eurot, jättes taotluse rahuldamata summas 6,50 (3269,45-
3262,95) eurot.
Kostja menetluskulud
15. Kostja palub välja mõista maakohtu menetluses kantud kulust 1%, mis on 35,36 eurot. Hageja
kostja menetluskulusid ei vaidlusta ja kohtu hinnangul ei ole kostja toimingud ja neile
toimingutele kulunud aeg selgelt põhjendamatu. Esindaja tunnihind 115 eurot ei ületa
keskmisi turuhindasid.
Tasaarvestus
16. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte
nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse
kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.
Lähtudes eeltoodust kohus tasaarvestab hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja
mõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistetakse kostjatelt hageja kasuks välja
menetluskulud 3 227,59 (3262,95-35,36) eurot.
17. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse
kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
18. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise
kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude
kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200
eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS
§ 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/
Piret Rõuk
kohtunik