Legislator Case Law & Legislation
2-13-48050/54 AI generated

2-13-48050/54 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-13-48050/54
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohus 14.10.2014 otsusega rahuldas hagi osaliselt ning jättis menetluskulud 99% kanda. Tallinna Ringkonnakohus 29.04.2015 otsusega jättis 14.10.2014 maakohtu otsuse

Legislator headnote

AI generated

2-13-48050/54 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Tallinna Ringkonnakohus 29.04.2015 otsusega jättis 14.10.2014 maakohtu otsuse

Keywords

AI generated
calculation and rates of reimbursement goodwill indemnity proportional deduction surplus-sharing minimum maintenance calculation party costs of attorney allocation of costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-48050

Tsiviilasi

osaühingu XXX hagi aktsiaseltsi XXX vastu võla nõudes

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

osaühing

XXX(registrikood,

asukoht

XXX);

lepinguline

esindaja

Kuldar

Kirt

(e-post:

kuldar@vkpartnerid.ee);

Kostja aktsiaselts XXX (registrikood XXX, asukoht XXX, e-

post: XXX); lepinguline esindaja advokaat Andreas Veeret

(e-post: andreas.veeret@nordeus.ee).

Resolutsioon

1. Rahuldada osaühingu XXX avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista aktsiaseltsilt XXX välja osaühingu

XXX kasuks menetluskuluna riigilõiv 643,50 eurot ja

lepingulise esindaja kulu 2619,45 eurot, kokku 3262,95

eurot (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks eurot ja

95 senti).

3. Jätta rahuldamata osaühingu XXX avaldus summas 6,50

eurot (kuus eurot ja 50 senti).

4. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista osaühingult XXX välja aktsiaseltsi

XXX kasuks menetluskuluna lepingulise esindaja kulu

35,36 eurot (kolmkümmend viis eurot ja 36 senti).

5. Tasaarvestada osaühingu XXX ja aktsiaseltsi XXX

vastastikused

kohtumäärusega

väljamõistetavad

menetluskulud ning mõista aktsiaseltsilt XXX välja

osaühingu XXX kasuks menetluskulud 3 227,59 eurot

(kolm tuhat kakssada kakskümmend seitse eurot ja 59

senti).

6. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

aktsiaseltsil XXX tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (3262,95 eurot) osaühingule XXX

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse ärakirja kättesaamisest

Menetluse käik

1. Harju Maakohus 14.10.2014 otsusega rahuldas hagi osaliselt ning jättis menetluskulud 99%

ulatuses kostja aktsiaseltsi XXX osaühingu kanda ja 1% ulatuses hageja osaühingu XXX

kanda. Tallinna Ringkonnakohus 29.04.2015 otsusega jättis 14.10.2014 maakohtu otsuse

muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Kohtulahend jõustus 30.05.2015.

2. Hageja esitas 09.06.2015 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mille

kohaselt on hageja menetluskulud kokku 3287 eurot, millest 650 eurot on riigilõiv ja 2637

eurot õigusabikulud. Hageja palub mõista kostajalt hageja kasuks välja menetluskulud

summas 3269,45 eurot ja alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivis.

3. Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja 16.06.2015, mille kohaselt on kostja maakohtu

menetluses kantud esindajakulud summas 3536,25 eurot. Hageja palub mõista kostja kasuks

välja kostja poolt maakohtu menetluses kantud menetluskuludest 35,36 eurot (s.o 1%).

Hageja vastuväited ja seisukoht kostja vastuväidetele

4. Kuigi hageja ei nõustu kostja menetluskulude suurusega, kuna kostja menetluskulud

koosnevad toimingutest, mida on võimatu kontrollida (näiteks nõupidamine jms.) ning

toiminguteks on hageja hinnangul kulunud liialt palju aega, siis arvestades proportsiooni ja

taotlust 35,36 euro välja mõistmiseks, siis ei vaidlusta hageja kostja menetluskulusid.

5. Hageja ei nõustu, et puuduste kõrvaldamisega seotud kulu ei tuleks arvestada. Kuna puuduste

kõrvaldamiseks kulus sama aeg, mis oleks kulunud nimetatud andmete märkimiseks

hagiavaldusse, siis on hageja hinnangul tegemist põhjendatud kuluga.

Hageja ei nõustu, et 06.04.2015 kantud istungi protokolliga ja helisalvestisega tutvumise kulu

summas 135 eurot oleks põhjendamatu. Vaidlust ei saa olla selles, et protokolliga tutvumine

on vajalik. Seega on ka sellega seoses kantud kulu põhjendatud. Samuti on vajalik ka

helisalvestisega tutvumine, et läbi selle kontrollida protokolli vastavust tegelikule olukorrale.

Kostja vastuväited

6. Kostja leiab, et hageja poolt maakohtu menetluses kantud lepingulise esinduse kulu tuleb

vähendada 36 euro võrra, s.o arvel nr 17/K (17.10.2013) kajastatud kirje „Määrusega

tutvumine ja puuduste kõrvaldamine” (0,40 tundi) võrra. Maakohus jättis hagi käiguta, kuna

hageja ei toonud hagis välja viivise arvestamise perioodi. Kostja ei pea kandma puuduste

kõrvaldamise kui hageja enda tegemata jätmisest tuleneva tagajärjega seotud kulusid. Seega ei

saa hageja poolt maakohtu menetluses kantud kulud ühelgi juhul olla põhjendatud suuremas

summas kui 2369 eurot.

7. Kostja leiab, et apellatsioonimenetluse kulu tuleb vähendada 135 euro võrra, kuna arvel nr

06/K (06.04.2015) kajastatud kirjes märgitud töö „Istungi protokolliga ja helisalvestisega

tutvumine” järele puudus vajadus (vähemalt 1,5 tunni ulatuses) - tunnistajate ütluste

parandamist/täiendamist pärast kohtuistungit enam taotleda ei saa, mistõttu ei ole 01.04.2015

kohtuistungi salvestisega tutvumise kulu põhjendatud. Seega ei saa hagejapoolt

apellatsioonimenetluses kantud kulud olla ühelgi juhul põhjendatud suuremas summas kui 747

eurot.

Kohtumääruse põhjendused

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8

sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.

9. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning

menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. TsMS § 175 lg 1 sätestab,

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja menetluskulud

10. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 650 eurot ja lepingulise esindaja kulud

2637 eurot.

11. Toimiku materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivu 650 eurot (kd I lk 23). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 650 euro ulatuses,

mistõttu tuleb see kostjal vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile hüvitada.

12. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt koosnevad õigusabikulud 2637 eurot

maakohtus kantud kuludest 1755 ja ringkonnakohtus kantud kuludest 882 eurot. Lepingulise

esindaja tunnihind on 90 eurot, mis on kohtu hinnangul mõistlik ja ei ületa keskmisi

turuhindasid.

13. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kostja ei peaks käesolevas tsiviilasjas kandma

hagiavalduse puudustest tulenevat kulu. Kohus tutvunud hagiavalduse ja hagiavalduse käiguta

jätmisega, leiab, et esile toodud puudused on täpsustavat laadi ning eesmärgiga anda kohtule

ja kostjale parem ülevaade viivise arvestusest. Kohus nõustub hagejaga, et nende andmete

märkimisel hagiavaldusse, oleks kulunud sama aeg. Kulu ja sellele toimingule kulunud aeg on

mõistlik ja põhjendatud.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et protokolli ja helisalvestisega tutvumise toiming on

põhjendatud ja vajalik kulu.

14. Kohus märgib, et hageja on proportsiooni võtnud ainult õigusabikuludelt. Maakohtus kantud

kulu on ka riigilõiv, millelt samuti tuleb proportsioon võtta.

Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud ja vajalik menetluskulu 650 eurot riigilõivu ja 2637

eurot lepingulise esindaja kulu, kokku 3287 eurot. Esindaja kulu jaguneb omakorda maakohtu

kantud kuluks summas 1755 eurot ja ringkonnakohtus kantud kuluks summas 882 eurot.

Arvestades Harju Maakohus 14.10.2014 otsuses märgitud proportsiooni jääb kostja kanda

riigilõivust 643,50 (650*99%) eurot ja lepingulise esindaja kulust 1737,45 (1755*99%) eurot,

kokku 2380,95 eurot. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2015 otsusest jäävad hageja

ringkonnakohtus kantud õigusabikulud täielikult kostja kanda summas 882 eurot.

Seega rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt

summas 3262,95 (2380,95+882) eurot, jättes taotluse rahuldamata summas 6,50 (3269,45-

3262,95) eurot.

Kostja menetluskulud

15. Kostja palub välja mõista maakohtu menetluses kantud kulust 1%, mis on 35,36 eurot. Hageja

kostja menetluskulusid ei vaidlusta ja kohtu hinnangul ei ole kostja toimingud ja neile

toimingutele kulunud aeg selgelt põhjendamatu. Esindaja tunnihind 115 eurot ei ületa

keskmisi turuhindasid.

Tasaarvestus

16. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte

nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse

kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

Lähtudes eeltoodust kohus tasaarvestab hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja

mõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistetakse kostjatelt hageja kasuks välja

menetluskulud 3 227,59 (3262,95-35,36) eurot.

17. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

18. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

kohtunik