3-15-1159/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1159 Haldusasi AE keelamiskaebus (vanglas lubatud asjade kauplusest ostmise mittevõimaldamine ja tellimislehtedelt kaubanimetuste mahakriipsutamine) Menetlusosalised Kaebaja – AE Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11.05.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AE määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AE määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.05.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-1159 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvate (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AE esitas 05.05.2015 halduskohtule kaebuse, milles palus keelata Tallinna Vanglat, et too jätaks edaspidi sooritamata ebaseaduslikud toimingud, mille kohaselt vangla ei luba kauplusest osta asju, millised on vanglas lubatud ja lõpetaks tellimislehtedelt kaubanimetuste mahakriipsutamise. Kaebaja pöördus 29.12.2014 samasisulise taotlusega vangla poole, kuid vangla jättis 27.01.2015 taotluse rahuldamata. Kaebaja 20.02.2015 vaide jättis vangla 28.04.2015 vaideotsusega rahuldamata.

Vangla tegevus, kus ta keelab osta vanglas lubatud asju, millised ei ole märgitud kauba nimekirjas, on ebaseaduslik.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 11.05.2015 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse, leides, et keelamiskaebus ei ole lubatav.

Vangla on kaebaja poelehtedelt maha tõmmanud kaupu, mida kaupluse müüginimekirjas ei sisaldu. Seda tehes on vastustaja lähtunud vangla kodukorrast. Keelamiskaebus ei ole

3-15-1159

2(3) menetlusseadustikus ette nähtud selleks, et asendada preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebust. HKMS § 45 lg-st 1 tulenevalt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Antud juhul ei ole kaebaja tühistamiskaebusega vaidlustanud toimingute sooritamise eeldatavaks õiguslikuks aluseks olevat vangla kodukorda. Kohtumenetluses tühistamiskaebust esitada ei saa, sest see eeldab kohustusliku kohtuvälise menetluse läbimist. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja 29.12.2014, s.o enne Tallinna Vangla kodukorra uue punkti 16.3.1 jõustumist 01.04.2015 esitanud vanglale taotluse kodukorra vaidlustamiseks, ning ei nähtu, et kaebaja oleks kodukorda vaidlustanud tühistamiskaebusega. Kaebaja on 06.04.2015 esitanud vaide alates 01.04.2015 jõustunud kodukorra p 16.3.1 suhtes. Seega on kaebaja teadlik efektiivse õiguskaitsevahendi olemasolust ning saab vaideotsuse saamisel pöörduda kohase kaebusega kohtusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. AE palub määruskaebuses halduskohtu 11.05.2015 määrus tühistada ning saata kaebus halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 sätestab selgelt ja üheselt mõistetavalt, et kinnipeetav võib oma raha eest osta asju, mille omamine on vanglas lubatav. Kuna vangla kaupluseteenust ei osuta, puudub tal õigus sekkuda ostja ja müüja vahelisse tehingusse, kui ostetavad kaubad on vanglas lubatud.

Kaebaja vaidlustas kodukorra p 16.3 enne p 16.3.1 kehtestamist. Justiitsministeerium tagastas 03.11.2014 vaideotsusega vaide, sest nimetatud punkt ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Sellele vaatamata leidis ringkonnakohus, et kaebajal (MS) tuleb ikkagi vaidlustada p-i 16.3. Kaebaja seda tegigi, kuid vangla tagastas vaide.

Vanglale keelamistaotluse esitamise ajal (29.12.2014) ja enne seda ei kehtinud kodukorra p

16.3.1. Nimetatud punktile esitas kaebaja vaide alles 06.04.2015, mis vangla sõnul on lahendamisel ministeeriumis. Millal vaideotsus saabub, ei ole teada. See pole ka oluline, sest vangla piiras kauplusest ostetavate asjade saamist ka ilma p-ta 16.3.1.

Kui keelamiskaebus ei ole lubatud, oleks kohus pidanud selgitama tuvastamiskaebusele ülemineku võimalust. Ei ole otstarbeks vaielda iga üksiku asja ostmise lubatavuse üle.

4. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, leides, et kaebajal puudub kaebeõigus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ning HKMS § 201 lg 4 ning § 203 lg 2 kohaselt halduskohtu põhjendusi ei korda. Määruskaebus jääb rahuldamata.

6. Keelamiskaebuse puhul on oluline silmas pidada, et tehtav kohtuotsus peab olema täidetav, mistõttu tuleb lähtuda otsuse tegemise ajal kehtivast regulatsioonist. Seega ei ole enam asjakohane lähtuda kuni 31.03.2015 kehtinud kodukorra p-st 16.3.

3-15-1159

3(3)

Alates 01.04.2015 kehtib kodukorra p 16.3.1, mille kohaselt on kinnipeetaval võimalik soetada hinnakirjas märgitud kaupu ning eritellimusega kaupu on võimalik soetada vaid põhjendatud vajadusel. Kaebaja on nimetatud punkti vaidekorras vaidlustanud ning kohtute infosüsteemi kohaselt esitanud ka kaebuse (haldusasi nr 3-15-1315). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kodukorra p 16.3.1 tühistamise nõue on sobiv vahend kaebaja õiguste kaitseks.

7. Kaebaja on keelamiskaebuse esitamisel tuginenud VangS § 48 lg-le 1, mis sätestab, et kinnipeetav võib sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid jm asju, mille omamine on vanglas lubatud. Kaebaja leiab, et tal on luba küsimata õigus soetada kõiki kaupu, mida ei ole keelatud asjade nimekirjas.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetset kauba sortimenti vangla kaupluses ning vanglal puudub kohustus tagada kõigi kinnipeetavate subjektiivsetele eelistustele vastav kaubavalik. Seega, sõltumata kodukorra p

16.3.1 kehtivusest, ei saa kohus teha vastustajale abstraktset ettekirjutust, et vangla võimaldaks kaebajal tellimislehtedele märkida kaupu sõltumata sellest, milline on vangla kaupluse tegelik sortiment. Ringkonnakohus möönab, et võib esineda olukordi, kus konkreetsel kinnipeetaval võib esineda subjektiivne õigus saada just mingit konkreetset kaupa, kuid see küsimus tuleb lahendada kitsalt vastava vaidluse raames.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets