3-15-702/38 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-702 Haldusasi AF kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega perioodil 21.07.2010- 19.06.2013 Menetlusosalised Kaebaja – AF Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 2. juuni 2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Vangla määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Vangla määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AF esitas 22.01.2015 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema kinnipidamisega ebapiisava põrandapinnaga kambris.

2. AF esitas 19.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 14 896 eurot seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega perioodil 21.07.2010-19.06.2013.

3. Vastusena kohtunõudele teatas Tallinna Vangla, et AF 22.01.2015 esitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlust ei ole vangla veel lahendanud.

4. Tallinna Vangla palus 12.05.2015 vastuses jätta AF kaebus perioodi 21.07.2010- 19.01.2012 osas läbi vaatamata ning perioodi 20.01.2012-19.06.2013 osas rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohus jättis 02.06.2015 määrusega Tallinna Vangla taotluse kaebetähtaja rikkumise tõttu menetluse lõpetamiseks perioodi 21.07.2010-19.01.2012 osas rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja luges kaebuse tervikuna tähtaegselt esitatuks (resolutsiooni p 2).

3-15-702 2(3) RVastS § 17 lg 3 kohaselt saab isik esitada kahju hüvitamise nõude 3 aasta jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi saama teada talle põhjustatud kahjust. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega alates 21.07.2010 pikema aja jooksul. Tegemist on jätkuva toiminguga (Riigikohtu 06.03.2014 otsus nr 3-3-1-93-13). Kaebajale ei pidanud 21.07.2010- 19.01.2012 perioodi osas varem kui 20.01.2015, mil kaebaja esitas vanglale kahjunõude, olema ilmne, et talle on tekitatud kahju seoses tema kinnipidamistingimustega. Kinnipidamistoiming ei ole lõppenud ja kaebaja on kaebuse esitanud toimingu jätkumise ajal. Sellise pika kinnipidamise tingimustes on väga keeruline tõsikindlalt kindlaks määrata, mil kõigi tingimuste kumuleerudes pidi isik aru saama, et talle on tekitatud kahju. Käesolev kaebus on tervikuna kohtule esitatud tähtaegselt. HKMS § 124 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kaebajal tuleb täpsustada esitatud kahjunõude lõppkuupäeva. Kaebuses kohtule on selleks märgitud 19.06.2013, kuid kahjunõudes vanglale on perioodi lõppkuupäevaks 15.12.2014, sama perioodi osas on tehtud ka vangla 08.04.2015 vastus kahjunõudele. Tallinna Vanglal tuleb esitada kohtule kirjalik seletus kaebuse tervikperioodi kohta.

6. Tallinna Vangla esitas halduskohtu 02.06.2015 määruse peale 12.06.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 30.06.2015 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Tallinna Vangla palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada. Perioodi 21.07.2010-19.01.2012 osas on möödunud kahjunõude esitamise tähtaeg, mistõttu tuleb kaebus selles osas jätta läbi vaatamata. Kaebaja pidi juba 21.07.2010 Tallinna Vanglasse saabudes aru saama võimaliku kahju tekkimisest ja enda inimväärikust alandavast kohtlemisest. Mittevaralise kahju tekkimisest saab isik üldjuhul aru kohe, kuna selline kahju on seotud isiku hingeliste üleelamiste ja sisemise rahuga. Vastustaja ei tea ühtegi mõistlikku põhjust, mis takistas kaebajal pöörduda inimväärikuse alandamise eest kahju hüvitamise nõudega vangla poole varem. Kaebaja hakkas enda ebainimlikku ja alandavat kohtlemist tunnetama ning enesele kahju tekkimist väitma ja hüvitist nõudma alles pärast seda, kui tekkis teoreetiline võimalus Eesti riigilt raha saada. Seetõttu on õigustatud piiritleda kaebetähtaeg rangelt kolme aastaga, nagu näeb ette RVastS § 17 lg 3. Kaebuses väidetud kahju tekkimine ei saa olla tuvastatav teise isiku kaebuses tehtava kohtuotsuse kaudu (Tunis vs Eesti). Kaebaja viibib Tallinna Vanglas alates 2010. aastast ning on selle aja jooksul mitmel korral paigutatud kambritesse, kus ühe isiku kohta oli põrandapinda alla 3 m2. Kaebaja pidi ruumipuudust ja sellega kaasnevat mõju tajuma koheselt.

8. AF palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja sai talle tekitatud kahju ulatusest teada alles siis, kui lõppes talle jätkuva toiminguga kahju tekitamine. Seega hakkab jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg kulgema toimingu lõppemisest. Kaebajal puudus kinnipidamise jooksul tõhus vahend kahju tekkimise ärahoidmiseks või vähendamiseks. Vangla ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kaebaja sai või pidi teada saama kahju lõplikust ulatusest juba Tallinna Vanglas kinnipidamise ajal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-702 3(3)

9. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on võtnud Tallinna Vangla määruskaebuse ebaõigesti menetlusse ning määruskaebus tuleb jätta HKMS § 207 lg 2 alusel läbi vaatamata. Määruskaebuse taotlusest nähtub, et Tallinna Vangla palus 12.05.2015 halduskohtule esitatud vastuses jätta AF kaebuse perioodi 21.07.2010-19.01.2012 osas läbi vaatamata. Tallinna Vanglal puudub nimetatud osas edasikaebeõigus.

11. Kuigi vaidlustatud määrusega jättis halduskohus menetluse lõpetamata, leides, et kaebus on tervikuna esitatud kohtule tähtaegselt, on käesoleval juhul vaidlus mitte kohtusse pöördumise tähtajas, vaid selles, kas kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks on vanglale esitatud 3-aastase perioodi jooksul, arvates päevast, mil kaebaja sai kahjust teada või pidi teada saama. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui kahju hüvitamise taotlus esitati vanglale hilinemisega, tuleb menetlusse võetud kaebus jätta osaliselt või tervikuna HKMS § 151 lg 1 p

1 alusel ja § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud asjaolu ilmnemise tõttu läbi vaatamata.

12. Riigikohus selgitas 15.06.2015 määruses nr 3-3-1-23-15 (p 13), et halduskohtu määrusele või määruse osale, milles kohus leiab, et menetluse lõpetamiseks või kaebuse läbi vaatamata jätmiseks alust ei ole, ei saa määruskaebust esitada. HKMS § 124 lg 4 annab menetlusosalisele, kes taotles menetluse lõpetamist tähtaja rikkumise tõttu, õiguse esitada määruskaebus ka juhul, kui kohus leiab, et tähtaega on järgitud ja kaebust saab menetleda. Perioodi osas, milles kohus kaebust menetles, kuid milles kohustuslik kohtueelne menetlus oli vangla hinnangul korrakohaselt läbimata, saab vangla esitada vastuväited apellatsioonkaebuses. Ka 15.06.2015 määruses asjas nr 3-3-1-20-15 (p 7) selgitas Riigikohus, et kui vangla leiab, et kohus on võtnud menetlusse kaebuse, mille esitamisel oli kohustuslik kohtueelne menetlus korrakohaselt läbimata, võib ta esitada sellekohase vastuväite apellatsioonkaebuses.

13. Vaatamata sellele, et käesolevas asjas on halduskohus tuginenud HKMS §-le 124, on kohus sisuliselt kontrollinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohast läbimist ning otsustanud menetlust kaebuse osas tervikuna jätkata, leides, et kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Kuna Tallinna Vangla ei ole halduskohtult menetluse lõpetamist HKMS § 124 lg 4 alusel taotlenud, ei tulene talle sellest sättest määruskaebuse esitamise õigust. Vaidlustatud määruse p-des 1 ja 2 sisalduv otsustus menetlust mitte lõpetada, vaid seda jätkata, asja edasist menetlust ei takista, mistõttu ei tulene vastustaja määruskaebuse esitamise õigus ka HKMS § 203 lg 1 esimeses lauses sätestatust („kui määrus takistab asja edasist menetlust“). Tallinna Vanglal on õigus esitada vastuväited kaebuse läbivaatamisele perioodi 21.07.2010-19.01.2012 osas apellatsioonkaebuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets