3-15-1349/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

29.09.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-1349

Haldusasi

Miras Tomuski (Tomusk) kaebus Tallinna Vangla vastu

kahju hüvitamise nõudes summas 300 eurot iga Tallinna

Vanglas viibitud kuu eest seoses ebapiisava põrandapinna

tagamisega

Tallinna

Vanglas

ajavahemikul

05.04.201203.09.2012 ja 19.11.2013-18.03.2014

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 07.08.2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Miras Tomuski määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Miras Tomusk

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.08.2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

25.03.2015 esitas määruskaebuse esitaja Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse

(tl 17-18p) seoses väärikust alandavate kinnipidamistingimustega.

2. Tallinna Vangla jättis 25.05.2015. a otsusega nr 5-37/15/98-2 (tl 20-22p) määruskaebuse

esitaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3.

27.05.2015 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja poolt 25.05.2015

vanglateenistusele üle antud kaebus (tl 1-4) Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes

summas 300 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud kuu eest seoses ebapiisava põrandapinna

tagamisega Tallinna Vanglas ajavahemikul 05.04.201203.09.2012 ja 19.11.2013-18.03.2014.

Kaebusele on lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks (tl 5), mille

kohaselt on määruskaebuse esitaja püsivalt maksejõuetu isik, kellel puudub vara, mida

realiseerida.

4. Tartu Halduskohus vabastas 07.08.2015. a määrusega (tl 25-26) määruskaebuse esitaja

käesolevas asjas esitatud kaebuselt riigilõivu tasumisest osaliselt, so 61 euro osas, jättis

kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale riigilõivu summas 20 euro tasumiseks

aega 15 päeva määruse jõustumisest.

Kahju hüvitamise nõudelt summas 2700 eurot (9x300 eurot) kuulub riigilõivuseaduse

(RLS) § 60 lg 2 järgi tasumisele riigilõiv 81 eurot. Määruskaebuse esitaja isikuarve

väljavõttelt (tl 12-12p) nähtub, et kaebuse esitamise hetkel oli tema isikuarvel vaba jääk 0,04

eurot. Lisaks nähtub isikuarve väljavõttelt, et ajavahemikul 25.01.2015-24.05.2015 on

määruskaebuse esitaja arvele laekunud kokku 287,04 eurot, millest on tehtud kinnipidamisi

nõuete fondi ja vabanemisfondi kokku summas 200,92 eurot. Arvestades

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 sätestatut, on määruskaebuse esitaja

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek seega 43,06 eurot, s.o ((287,04200,92)/4x2).

Käesoleva asja menetluskulud piirduvad määruskaebuse esitaja jaoks eeldatavasti riigilõivuga

81 eurot. Menetluskulu s.o. riigilõiv summas 81 eurot ületab küll määruskaebuse esitaja

kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, ent halduskohtu hinnangul ei ole määruskaebuse

esitaja täielik vabastamine riigilõivu tasumisest siiski põhjendatud. Kinnipeetavana on

määruskaebuse esitajale tagatud eluase, toit ja riided. Tulenevalt eeltoodust tuleb

määruskaebuse esitaja vabastada riigilõivu 81 euro tasumisest osaliselt, s.o 61 euro osas.

Määruskaebuse esitaja sissetulekuid arvestades ei ole kohtu arvates ülejäänud riigilõivu

tasumine summas 20 eurot talle ebamõistlikult suur kohustus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5.

19.08.2015 saabus halduskohtule määruskaebuse esitaja 16.08.2015. a taotlus (tl 30-30p)

pealkirjastatuna taotlusena riigi õigusabi saamiseks. Määruskaebuse esitaja märgib taotluses,

et kuna temal ei olnud võimalik tasuda õiguste kaitsmiseks riigilõivu, taotles ta kaebuse

esitamisel enda vabastamist riigilõivu tasumisest. Ühtlasi märgib ta, et Tartu Halduskohtu

07.08.2015. a määrusega vabastati ta osaliselt riigilõivu tasumisest, jäeti kaebus käiguta ning

anti talle tähtaeg riigilõivu 20 euro tasumiseks. Samuti viitab määruskaebuse esitaja, et

määruses märgitult on see vaidlustatav. Lähtuvalt Euroopa vanglareeglistiku punktis 23.1

kinnipeetavatele sätestatud õigusest õigusabile ja sellest, et ta ei ole võimeline iseseisvalt oma

õigusi kaitsma, k.a nimetatud summat tasuma, palub määruskaebuse esitaja määrata talle

käesolevas haldusasjas riigi õigusabi. Tegemist on kaebusega riigi vastu, mistõttu esineb asjas

avalik huvi. Vahendite puudumise tõttu pole määruskaebuse esitajal endal võimalik õigusabi

palgata.

6. Tartu Halduskohus jättis 26.08.2015. a määrusega 16.08.2015. a määruskaebuse

rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruses selgitab kohus, et

kuigi määruskaebuse esitaja poolt 16.08.2015 kohtule esitatud taotlus on pealkirjastatud riigi

õigusabi taotlusena, nähtub taotluse sisust, et taotleja tegelik tahe on soov vaidlustada Tartu

Halduskohtu 07.08.2015. a määruse punkti 1. Ka taotluse esitaja kinnitab, et ta ei ole

võimeline kohtu poolt märgitud summat tasuma. Seega tuleb määruskaebuse esitaja taotlust

käsitleda määruskaebusena Tartu Halduskohtu 07.08.2015. a kohtumäärusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu

07.08.2015. a määruse tühistamiseks puuduvad alused.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu käsitlusega sellest, et määruskaebuse esitaja

16.08.2015. a taotluses sisaldub soov vaidlustada Tartu Halduskohtu 07.08.2015. a määrust, ja

tulenevalt sellest saab seda taotlust käsitleda määruskaebusena nimetatud halduskohtu

määrusele. Kuigi määruskaebuse esitaja väitest, et tal endal ei ole võimalik õigusabi palgata,

on võimalik järeldada ka määruskaebuse esitaja soovi, et talle määrataks riigi õigusabi korras

esindaja, on ringkonnakohtu hinnangul tulenevalt menetlusökonoomiast (HKMS § 2 lg 2)

antud juhul põhjendatud käsitleda taotlust tervikuna määruskaebusena. Samuti oleks

tulenevalt riigi õigusabi seadusest (RÕS) määruskaebuse esitamise eesmärgil esitatud riigi

õigusabi taotluse rahuldamine ebatõenäoline, kuivõrd tulenevalt asjaoludest on

määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). Juhul,

kui määruskaebuse esitaja peaks pärast käesoleva asja menetluse jätkamist halduskohtus

soovima talle riigi õigusabi korras esindaja määramist, on tal võimalus seda halduskohtult

taotleda.

9. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad alused määruskaebuse esitajale menetlusabi

andmise küsimuse osas halduskohtuga erinevale seisukohale asumiseks. Määruskaebuse

esitaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt on määruskaebuse esitajal olemas

igakuine sissetulek, ning halduskohus ei ole eksinud HKMS §des 110-112 sätestatu vastu,

vabastades määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest üksnes osaliselt ja kohustades teda

tasuma riigilõivu summas 20 eurot. Võttes arvesse, et HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek oli määruskaebuse esitajal kaebuse esitamisele

eelneva neljakuise perioodi lõikes 43,06 eurot, ei saa määruskaebuse esitajale 20 euro suuruse

riigilõivu tasumine olla talle ülemäära koormav. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt

vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas määruses

korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

10. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.08.2015. a

määrus muutmata.

Tiina Pappel

Agu Timmi

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/