3-15-1480/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

29.09.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-1480

Haldusasi

Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla

30.04.2013. a käskkirja nr 6-1/186 õigusvastasuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22.06.2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.06.2015. a määruse

resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse

põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juht kohaldas 30.04.2013. a käskkirjaga nr 6-1/186

(tl 34p) kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid.

2.

08.06.2015 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2-2p, tõlge

tl 66p) Tartu Vangla 30.04.2013. a käskkirja nr 6-1/186 õigusvastasuse tuvastamiseks.

Määruskaebuse esitaja on kaebuses seisukohal, et 30.04.2013 tema suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamisega rikuti tema õigusi. Kaebuse kohaselt on see esitatud

preventiivsel eesmärgil, kuna on oht, et kaebaja õigusi rikkuv tegevus kordub. Samuti leiab

määruskaebuse esitaja kaebuses, et vastustajalt rahalise kompensatsiooni väljamõistmine

parandaks tema olukorda ning taastaks tema õigused.

3. Tartu Halduskohus tagastas 22.06.2015. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel.

Halduskohtu määruse kohaselt puudub määruskaebuse esitajal tuvastamiskaebuse esitamiseks

kaebeõigus HKMS § 45 lõike 2 mõttes, kuna tuvastamiskaebus ei aita tema õiguste kaitsele

tulevikus kaasa ning tulevikus on kaebajal võimalik oma õigusi tõhusamalt kaitsta muude

vahenditega. Asjaolust, et kohtupraktikas on põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse

esitamisel aktsepteeritud preventiivset eesmärki, ei tulene, et kohus peab igal juhul, kui

kaebaja väidab, et esitab tuvastamiskaebuse preventiivsel eesmärgil, kaebust menetlema.

Eeskätt peab eksisteerima reaalne võimalus, et kaebaja satub uuesti analoogilisse olukorda.

Määruskaebuse esitaja viibib iseenesest jätkuvalt Tartu Vanglas ning tema suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine tulevikus ei ole seetõttu täielikult välistatud. Samas on

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine võimalik vangistusseaduse § 69 lõikest 1

tulenevalt erisugustel alustel, sealhulgas nii teiste isikute, vangla julgeoleku kui ka isiku enda

kaitsmiseks. 30.04.2013. a käskkirjaga kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses

määruskaebuse esitaja ning teise kinnipeetava väidetava füüsilise konfliktiga. Seejuures on

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine alati prognoosotsus, mida langetades ei pruugi

toimunud sündmuse asjaolud olla veel kaugeltki selged. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks, et

isegi siis, kui tuvastamiskaebus rahuldataks, võiks see aidata kaasa määruskaebuse esitaja

õiguste kaitsele tulevikus, kuivõrd analoogilise füüsilise konflikti tekkides tulevikus tekib

vanglal vältimatult uuesti vajadus kiiresti kaaluda täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist ilma eelnevalt põhjalikku uurimist läbi viimata.

Käesolevas asjas esitatud tuvastamisnõude vähest tähtsust määruskaebuse esitaja õiguste

kaitseks näitab ka asjaolu, et määruskaebuse esitaja on selle esitanud enam kui kaks aastat

pärast 30.04.2013. a käskkirja andmist. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda

haldusakti õigusvastasuses (RKHKm 02.04.2009, nr 3-3-1-100-08, p 36). Halduskohus

märgib, et kui määruskaebuse esitaja suhtes kohaldatakse uuesti täiendavaid

julgeolekuabinõusid, mis on tema hinnangul õigusvastased, on tal võimalik oma õigusi kaitsta

tõhusama vahendiga ehk nõuda haldusakti tühistamist esmalt vaidemenetluses ning seejärel

vajadusel kohtumenetluses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4.

03.07.2015 saabus kohtule määruskaebus (tl 12-16, tõlge tl 17-18p) Tartu Halduskohtu

22.06.2015. a määrusele, milles määruskaebuse esitaja palub halduskohtu määruse tühistada.

Määruskaebuse põhjendused on järgmised.

- Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud Riigikohtu lahendit haldusasjas nr 3-3-1-100-08.

Hageja põhjendatud huviks käesolevas asjas kaebuse esitamisel ei ole mitte üksnes puhtalt

moraalse rahulduse saamine. Määruskaebuse esitaja suhtes täiendavate julgeolekumeetmete

kohaldamisega kaasnesid talle täiendavad piirangud ning temalt võeti ära õigushüved.

Määruskaebuse esitajal esineb põhjendatud huvi ka seetõttu, et eksisteerib reaalne ja tõsiselt

võetav oht, et tema õigusi rikkuv toiming kordub. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse

hindamine saab toimuda ainult kohtuotsuses, aga selleks peab kohus kaebuse läbi vaatama.

- Kohus rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni § 13, mis

kohustab riike võimaldama isikul pöörduda tema õiguste rikkumisel kaitse saamiseks

kohtusse.

- Tuvastamisnõude rahuldamine on otseselt seotud mittevaralise kahju ja määruskaebuse

esitaja tervisele tekitatud kahju hüvitamisega, mis annab talle reaalse eelise tema põhi- ja

võõrandamatute õiguste edasisel teostamisel.

- Antud asjas vaidlustatud käskkirjaga määruskaebuse esitaja suhtes julgeolekumeetmete

kohaldamisel on vangla ületanud seadusest tulenevaid volitusi. Kohus tagastas kaebuse, ilma

selgitamata välja käskkirjaga nr 61/186 seotud faktilisi asjaolusid, kuigi on kohustatud

juhinduma uurimispõhimõttest. Antud juhul puudus erakordsete meetmete kohaldamise alus.

Enne otsuse vastuvõtmist ja määruskaebuse esitaja isoleerimist eraldi suletavasse kambrisse,

oleks vangla pidanud välja uurima ohu- või konfliktiallika. Õigusvastasuse tuvastamine on

vajalik selleks, et võimud tulevikus enne kaaluksid ja mõtleksid järele, kas täiendavate

julgeolekumeetmete kohaldamine on vajalik.

5. Tartu Vangla palub määruskaebusele esitatud vastuses (tl 34) jätta see rahuldamata.

Vangla märgib, et praegu kehtiv HKMS ei kasuta enam tuvastamiskaebusega halduskohtusse

pöördumise õiguse piiritlemiseks põhjendatud huvi kriteeriumit ning HKMS § 45 lg 2 järgi

võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid. Kehtiva HKMS-i järgi oleks preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse esitamiseks

aktsepteeritav pigem erandina ning see eeldaks, et vaidlusaluse olukorra kordumine on

tõenäoline ja see kahjustaks oluliselt isiku õigusi ning ka kaebaja hilisema kohase kaebuse

esitamisega ei ole tal võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Käesoleval juhul ei ole need

tingimused täidetud. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse juhtumipõhiselt, mis ei

ole kunagi täpselt sarnased. Seega puudub tõenäosus täpselt samasuguse tegevuse

kordumiseks. Samuti on määruskaebuse esitajal tulevikus võimalus kaitsta oma õigusi

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise korral haldusakti peale vanglale vaide ning selle

rahuldamata jätmise korral halduskohtule tühistamiskaebuse esitamisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu

22.06.2015. a määruse resolutsiooni tühistamiseks puuduvad alused, kuid määruse põhjendusi

tuleb täiendada käesoleva määruse põhjendustega. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud

määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas määruses täiel määral

korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Täiendavalt ning vastuseks määruskaebuses esitatud

väidetele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

7. Käesolevas määruskaebemenetluses on asjakohatu määruskaebuses esitatud väide selle

kohta, et haldusakti õiguspärasuse hindamine saab toimuda ainult kohtuotsuses ja selleks peab

kohus kaebuse läbi vaatama. Halduskohus ei ole vaidlustatud määruses asunud hindama Tartu

Vangla 30.04.2013. a käskkirja nr 6-1/186 õiguspärasust, vaid on õiguspäraselt selgitanud,

millistel põhjustel ei ole võimalik kohtule esitatud tuvastamiskaebust läbi vaadata.

Halduskohus ei ole eksinud Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-3-1-100-08 tehtud lahendile

viidates. Nimetatud lahendis selgitas Riigikohus, et tuvastamisnõudega soovitud

õigusvastasuse tuvastus peab andma isikule selge eelise ehk õigusliku kasu, ning aitama seda

taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Tulenevalt

HKMS § 38 lgst 4 ja HKMS § 45 lgst 2 on tuvastamiskaebus pigem erandlik nõude liik, mille

läbivaatamiseks peab olema kaebuse esitamise hetkel tuvastatav selle menetlemisest kaebajale

tulenev kasu. Ainuüksi asjaolust, et määruskaebuse esitaja õigusi võidi tema suhtes

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega rikkuda, ei piisa tuvastamiskaebuse esitamisel

kaebeõiguse olemasolu jaatamiseks. Määruskaebuse esitajale ei tulene kaebeõigust

tuvastamisnõude esitamisel ka sellest, et tema suhtes võidakse tulevikus rakendada

julgeolekumeetmeid. Kohtul puudub alus eeldada, et vangla rikub kinnipeetavate suhtes

julgeolekumeetmete kohaldamisel seadusest tulenevaid nõudeid. Samuti on täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine alati prognoosotsus ning see otsustatakse juhtumipõhiselt.

Käesolevas asjas vaidlustatud julgeolekumeetmete kohaldamisest oli halduskohtule kaebuse

esitamise ajaks möödunud enam kui kaks aastat, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus ka

arvata, et vangla teeks tulevikus otsuse määruskaebuse esitaja suhtes julgeolekumeetmete

kohaldamise või nende pikendamise kohta samadel asjaoludel.

8. Kaebuse tagastamisel õiguspäraselt halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud kaebuse

tagastamise alustel ning isikul kaebeõiguse puudumise tõttu, ei ole tegemist halduskohtu poolt

põhjendamatu kohtumõistmisest keeldumisega ega isikult kohtusse pöördumise õiguse

äravõtmisega. Kohtusse pöördumise õigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on

legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise

mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi

ülekoormamise vältimiseks (Riigikohtu 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11;

04.06.2013. a määrus nr 33-1-86-12, p 11). Eeltoodud põhjustel ei pidanud halduskohus

selgitama välja kaebuse sisulisel lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid, vaid on esmalt

õiguspäraselt hinnanud määruskaebuse esitajal kaebuse esitamisel kaebeõiguse olemasolu.

9. Halduskohus on vaidlustatud määruses jätnud seisukoha võtmata selle osas, kas

määruskaebuse esitajale võib tuleneda kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks asjaolust, et

tal on soov esitada hiljem kaebuse asjaoludega seonduvalt kahju hüvitamise nõue. Kahju

hüvitamise nõude esitamise soov nähtub nii kaebusest, milles määruskaebuse esitaja märgib

järgmist: „Reaalse üleoleku tuvastamine võimaldab vastustajalt välja mõista rahalist

kompensatsiooni, mis edaspidisel võõrandamatute põhiõiguste teostamisel parandaks minu

olukorda“, kui määruskaebusest, milles ta väidab, et esitatud tuvastamisnõude rahuldamine on

otseselt seotud mittevaralise kahju ja tema tervisele tekitatud kahju hüvitamisega, mis annab

talle reaalse eelise tema põhi- ja võõrandamatute õiguste edasisel teostamisel.

HKMS § 45 lg 2 ls 3 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Määruskaebuse esitaja ei ole ei kaebuses ega määruskaebuses täpsustavalt selgitanud, millised

kahjulikud tagajärjed talle tema suhtes 30.04.2013. a käskkirjaga nr 6-1/186

julgeolekumeetmete kohaldamisega tekkisid. Erinevalt kaebusest on määruskaebuse esitaja

määruskaebuses küll ära märkinud, et ta soovib esitada mittevaralise kahju ja tema tervisele

tekitatud kahju hüvitamise nõude, kuid on jätnud selgitamata, milles talle tekkinud

mittevaraline ja tervisekahju seisneb. Pelgalt väitest hilisema kahjunõude esitamise soovi

kohta, mida ei ole täiendavalt põhjendatud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik

järeldada, et tegemist oleks perspektiivika kahju hüvitamise nõudega. Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa määruskaebuse esitaja suhtes 30.04.2013. a käskkirjaga tema liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramise, kehakultuuriga tegelemise keelamise, eraldatud lukustatud

kambrisse paigutamise ning teatud juhtudel käeraudade kasutamise kohaldamisega mõne

riigivastutuse seaduse § 9 lgs 1 ammendavalt nimetatud õigushüve kahjustamist ka eeldada.

Seega ei pea kohus vajalikuks paluda määruskaebuse esitajal kaebuses puuduste kõrvaldamise

korras kahju hüvitamise nõude asjaolusid täpsustada. Tulenevalt HKMS § 43 lg-st 2 ei võta

kaebuse tagastamine õigust pöörduda nõuetekohase kaebusega uuesti kohtusse.

10. Eeltoodust tulenevalt jääb Tartu Halduskohtu 22.06.2015. a määruse resolutsioon

muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid määruse põhjendusi tuleb täiendada käesoleva

määruse põhjendustega.

Agu Timmi

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/