3-15-238/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 29.09.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-238 Haldusasi E.L.i kaebus Harku ja Murru Vangla 21.11.2014 käskkirja nr 335-d tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – E.L. Vastustaja – Harku ja Murru Vangla, volitatud esindaja Merit Jõgi Asja läbivaatamise vorm Kirjalikus menetluses Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (so hiljemalt 29.10.2015) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.L.i suhtes algatati 30.11.2014 distsiplinaarmenetlus seoses 27.10.2014 kella 16.40 paiku vanglateenistuse ametniku korraldusele (minna õhtusöögile) mitteallumisega.

2. Harku ja Murru vangla 21.11.2014 käskkirjaga nr 335-d „Kinnipeetav E.L.’i distsiplinaarkorras karistamine“ (edaspidi käskkiri) tunnistati E.L. süüdi vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 nõude rikkumises ning määrati distsiplinaarkaristuseks 10 ööpäeva kartserit, kuid VangS § 65 lg 2 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata ning määrati katseaeg 6 kuud (tlk 17).

3. Kaebaja esitas 02.12.2014 vaide käskkirja kehtetuks tunnistamiseks (tlk 14, lk 16). Vaide kohaselt ei ole kaebaja karistamine põhjendatud. Vanglateenistuja J. Karii käitus ebakorrektselt kinnipeetavaga, mistõttu keeldus terve kollektiiv protestiks sööma minemisest. Kaebaja

2

otseselt ei eiranud korraldust vaid õiglustundest lähtudes võttis solidaarselt osa terve kollektiivi protestist, kuivõrd kollektiivi eiramise ees võib sattuda põlu alla või saada karistatud. Kaebaja käitumine ei tekitanud raskusi õiguskorra kaitsmisel.

4. Harku ja Murru Vangla 09.01.2015 vaideotsusega nr 5-11/14/40-4 jäeti E.L.i vaie rahuldamata.

5. 30.01.2015 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse käskkirja tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebaja leiab, et kaevatav käskkiri ja sellega määratud karistus on ebahumaanne ning karistus ei ole õiguspärane (proportsionaalne). Kaebaja leiab, et kaevatav käskkiri ja sellega määratud karistus on ebahumaanne ning karistus ei ole õiguspärane (proportsionaalne). 27.10.2014 lõunasöögile minekul nägid kinnipeetavad kuidas J. Karii kinnipeetavaga käitus ning kuidas A. Aak teda selles aitas. Kuna kinnipeetavatel puudus võimalus vanglatöötajate käitumisest vangla juhtkonda teavitada, siis otsustati samalaadsete olukordade vältimiseks kogu kollektiiviga jätta söögikorrad vahele. Jääb arusaamatuks, kuidas saavad A. Aak ja J. Karii väita, et kaebaja keeldus käsule allumast, kui nad ei pöördunud otse kaebaja poole, nad ei tunne kaebajat ja kaebaja ei ole nendega ka suhelnud. Samuti ei saanud kaebaja käitumine olla eeskujuks, mis oleks kedagi ärgitanud sööklasse mitte minema. Sööma minemise käsu eiramiseks oli kaebajal mõjuv põhjus, kuivõrd olukorra, kus 80 kinnipeetavat keeldub sööma minemast, põhjustas vangla töötajate käitumine. Vangla juhtkond ei näinud sündmust ning jäi uskuma A. Aaki ja J. Kariid, mistõttu kõik kinnipeetavad said karistuse.

7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

7.1. Vanglaametnik J. Karii ettekandest nähtuvalt ei allunud 27.10.2014 kella 16.40 paiku kaebaja korraldusele minna sööklasse õhtusöögile. Kõik M-osakonnas viibinud kinnipeetavad peale K. P. keeldusid õhtusöögile minemast ning õhtusöögil käisid lisaks K. P.le veel otse töölt tulnud M-osakonna kinnipeetavad. J. Karii sõnu toetab, inspektor-korrapidaja abi Anti Aaki, samasisuline ettekanne.

7.2. Kaebaja distsipliinirikkumise toimepanek on tõendatud. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et kaebuse esitajale anti seaduslik korraldus minna sööklasse õhtusöögile. Kuna vanglaametniku korraldus ei olnud ilmselgelt tühine, oli see vaide esitajale täitmiseks kohustuslik. Asjaolu, et teised kinnipeetavad ei läinud sööma, ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Kinnipeetav on kohustatud vastuväideteta ja vaidlustamata täitma vanglaametniku seaduslikke korraldusi. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud vaid juhul, kui korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. Kuna korralduse adressaadiks oli kaebaja ja vanglaametniku korraldus ei olnud ilmselgelt tühine, siis oli see kaebuse esitajale täitmiseks kohustuslik.

7.3. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Harku ja Murru Vangla Harku vangistusosakonna kodukorra (edaspidi kodukord) punkt 5.1 kohaselt on päevakava järgimine kinnipeetavale kohustuslik. Kodukorra punkti 9.5 alapunkt 1 kehtestab, et kinnipeetav on kohustatud päevakavas sätestatud söögiaegadel minema sööklasse,

3

välja arvatud meditsiiniosakonna töötaja sellest vabastaval loal. Kaebajal vabastavat luba ei olnud.

7.4. Kaebaja ei eita temale süüks pandud rikkumise toimepanemist, kuid vabandab rikkumist sündmustega, mis temasse tegelikult ei puutu. Ka kohtule esitatud kaebuses on kaebaja seda meelt, et tal oli õigus vanglaametnike korraldusi mitte täita, põhjendades seda asjaoluga, et keegi teine ka ei läinud ning ametnikud ei kõnetanud teda nimepidi. Kaebaja ei olnud esimest päeva vanglas ning kaebaja varasem ja hilisem käitumine annavad tunnistust sellest, et vanglaametnike samal viisil antud korraldused on olnud kaebajale arusaadavad. Kaebaja pole väitnud, et kõnealusel hetkel oleksid ametnikud andnud korraldusi oluliselt erinevalt või arusaamatult. Seega on kaebaja vabandus, et vanglaametnikud ei pöördunud otse tema (nimeliselt) tema poole, otsitud ega vabanda kuidagi rikkumise toimepanemist.

7.5. Kaebaja kirjeldab sündmusi nii, et tema oli passiivne osaleja, kes pidi grupi survele järgi andma. Kinnipeetava suhtes, kes sööma otsustas minna, ei ole kaaskinnipeetavad midagi ettevõtnud ja kaebaja teab seda. Seega on kaebaja väide, et kui ta ei oleks koos teistega allumatu olnud, siis oleks see talle ohtlik olnud, alusetu ja põhjendamata.

7.6. Kaebaja ei ole menetlustoiminguid vaidlustanud, samuti ei ole kaebaja väitnud enda menetluslike õiguste rikkumist. Kaebaja suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetlus oli korrektne ja õiguspärane. Vaidemenetluses kontrollis vangla omaalgatuslikult ka kaebaja ärakuulamisõiguse tagamist ning leidis, et kaebaja menetluslikke õigusi ei ole rikutud.

7.7. Kaebajale määrati distsiplinaarkaristuseks 10 ööpäeva kartserit, kuid VangS § 65 lg 2 alusel ei pööratud seda kohe täitmisele, katseajaks määrati kuus kuud. 30.04.2015 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga nr 101-d pöörati kaebaja distsiplinaarkaristus täitmisele. Kaebaja kandis kartserikaristuse ära perioodil 04.05.2015-14.05.2015.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Pooltel ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: − Kaebaja ei läinud 27.10.2014 vanglaametniku vastava korralduse saamisel õhtust sööma; − Kaebaja on kartserikaristuse ära kandnud Harku ja Murru Vangla 30.04.2015 käskkirja nr 101-d alusel ajavahemikul 04.05.2015 – 14.05.2015. Pooltel ei ole vaidlust kaevatava haldusakti andja pädevuse üle ning kaebaja ei ole toonud välja, et distsiplinaarmenetluses oleks rikutud menetlusnorme.

9. Pooltel on vaidlus selles, kas distsiplinaarkaristuse määramata jätmiseks või vähendamiseks esinesid mõjuvad põhjused või kas sellest lähtuvalt on karistus proportsionaalne. Kaebaja hinnangul oleks tulnud distsiplinaarkaristuse määramisel arvestada, et õhtusöögile mineku korralduse eiramise tingisid vanglaametnike J. Karii ja A. Aasa tegevus 27.10.2014 lõunal ning sellest tingitud protestis osales kogu sektsioon. Samas nimetatud vanglatöötajad kaebajaga üldse ei rääkinud, kuid arusaamatult süüdistavad mitteallumises.

10. Kohus märgib, et kaebaja on käskkirja alusel määratud kartserikaristuse ära kandud. Haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega on vangla otsuse kehtivus kaebuse esitamise ajaks lõppenud. Riigikohtu halduskolleegium on pidanud tühistamiskaebust võimalikuks ja tõhusaks vahendiks nende

4

kehtivuse kaotanud haldusaktide puhul, millel võib olenemata kehtivuse lõppemisest olla isiku õigustele jätkuv negatiivne mõju (Riigikohtu 08.05.2014 määrus nr 3-3-1-12-14, punkt 9). Kui haldusakti mõju ei ole täielikult realiseerunud, on kohtul võimalik haldusakti tühistada, st ka tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada, kuigi edasiulatuvalt võis kehtivus olla HMS § 61 lg 2 järgi lõppenud (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-89-13, punkt 19). Kuivõrd distsiplinaarkaristuse määramisel on kaebaja suhtes ka edasiulatuv mõju, siis ka peale kartserikaristuse kandmist on tühistamisnõude lahendamine jätkuvalt lubatav ja võimalik.

11. VangS § 63 lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo ning kas vastava teokoosseis on täidetud (Riigikohtu 07.11.2011 otsus nr 3-3-1-51-11, punkt 10). Selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus.

Kooskõlas justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 10 lg-ga 1 on Harku ja Murru Vangla kodukord kehtestatud Harku ja Murru Vangla direktori 14.02.2013 käskkirjaga nr 15 ning selle punkti 5.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud järgima osakonna päevakava. Meeskinnipeetavate päevakava eluosakonnas on kehtestatud kodukorra lisas 1 (viimati muudetud 20.01.2014) ning selle kohaselt on õhtusöök ajavahemikul 16.45 – 17.10. Kodukorra punkti 9.5 alapunkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud päevakavas sätestatud söögiaegadel minema sööklasse, v.a meditsiiniosakonna töötaja sellest vabastaval loal. Lisaks näeb kodukorra punkt 9.7 ette, et toidust loobumiseks esitab kinnipeetav vangla direktorile kirjaliku taotluse. Kui kinnipeetav teavitab toidust loobumisest suuliselt, siis fikseeritakse see vanglateenistuja ettekandega. Toidust loobumise lõpetamiseks esitab kinnipeetav taotluse. Kinnipeetavale võimaldatakse vangla toitu uuesti alates taotluse esitamisele järgnevast toidukorrast.

12. Praeguses asjas oli vaidlustatud käskkirjaga kaebajat karistatud VangS § 67 punkti 1 rikkumise, s.o vanglateenistuse ametniku seadusliku korralduse täitmata jätmise eest. Kaebaja möönab kaebuses, et vanglatöötajad käisid uksel ja õhtusöögile minemata jätmine oli kollektiivne otsus. Samas väidab kaebaja, et ei saa aru, kuidas teda sai süüdistada allumatuses, kui ta istus oma voodil ja kõnealused vanglatöötajad üldse ei tunnegi teda.

13. Kohus on seisukohal, et allumatusena tuleb käsitleda nii aktiivset kui passiivset keeldumist vanglaametniku korralduse täitmisest. Asjaolu, et kaebaja ei öelnud korralduse saamisel, et ei kavatse seda täita ning jättis lihtsalt sööma minemata, ei tähenda, et kaebaja oleks korralduse täitnud. Korralduse täitmiseks oleks kaebaja pidanud minema sööma, mida ta ei teinud. Kaebaja ei väida, et ta ei kuulnud vanglaametnike korraldust või et korraldust ei antud. Järelikult jättis kaebaja vanglaametnike korralduse tahtlikult täitmata.

14. Kaebaja ei väida seda, et sööma mineku korraldus oli ilmselgelt ebaseaduslik, vaid väidab, et tal oli õigustus korralduse täitmata jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kõik sööma minemata jätmise põhjendused, mis on välja toodud kaebuses ei puutu käesoleva vaidluse õiguslikul lahendamisel asjasse. VangS § 67 punkt 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla

5

õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus ilmselgelt vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele (vt Riigikohtu 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-21-03, punkt 13; 01.03.2007 otsus nr 3-3-1-103-06, punkt 14; 14.11.2012 otsus nr 3-3-1-44-12, punkt 17; 22.01.2015 otsus nr 3-3-1-53-14, punkt 13). Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Kaebaja on meelevaldselt toonud keeldumise õigustuseks lõuna ajal toimunud sündmuse, kus vanglaametnikud väidetavalt käitusid ebakorrektselt teise kinnipeetavaga. Kohus märgib, et kui kinnipeetav soovib anda vangla juhtkonnale teada vanglaametnike ebasobivast käitumisest või ülemäärasest jõu kasutamisest siis on kaebajal selleks muud võimalused kui vanglaametniku korralduse eiramine. Nii võib kinnipeetav esitada vangla direktorile vastavasisulise märgukirja või taotleda direktori vastuvõtule pääsemist. Samuti saab esitada kaebuse kohtule kinnipeetav, kelle suhtes õigusvastaselt käituti, kuid vangla 26.05.2015 vastuse kohaselt kõnealuse sündmuse kohta kaebust ei laekunud.

Asjaolu, et teised kinnipeetavad samuti korraldust ei täitnud ei ole seadusliku korralduse täitmata jätmise õigustuseks ning see ei vabasta kaebajat vastutusest oma teo eest. Teisisõnu, teo õigusvastasuse seisukohast ei ole oluline, kas allumatu ollakse üksinda või toimub see kollektiivselt. Vangla ei saa jätta distsipliinirikkumisele reageerimata. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Isegi nendel juhtudel, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust.

Seega tuli kaebajal vanglaametnike korraldus täita; korraldus oli seaduslik ning puudusid õiguslikult tähtsust omavad asjaolud, mis oleksid õigustanud korralduse mittetäitmist.

15. Kinnipeetavale kohaldatavate distsiplinaarkaristuste loetelu on sätestatud VangS § 63 lg-s 1. Määratav karistus peab olema proportsionaalne. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Vangistusseadus ei reguleeri täpsemalt, milliseid asjaolusid võib arvesse võtta distsiplinaarkaristuse määramisel. VangS § 64 lg 4 lause 1 alusel tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja põhjendada. VangS § 63 lg 1 p 4 võimaldab kinnipeetava kartserisse paigutada kuni neljakümne viieks ööpäevaks. Distsiplinaarkaristus peab olema kinnipeetavale vahetult tunnetatav ning selle eesmärgiks on suunata kinnipeetavat tulevikus õigusrikkumisi vältima, s.t karistuse peab olema reaalne eripreventiivne mõju. Kuigi käskkirjast ja distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et kaebajal puudusid varasemad karistused, siis ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Olukorras, kus suur hulk kinnipeetavaid otsustab ühiselt vangla seaduslikku korraldust eirata, on 10- päevane karsterikaristus ning selle sidumine 6 kuulise katseajaga proportsionaalne. Kaebajale määratud karistuse täideviimine sõltus kaebajast endast ning oli välditav katseajal distsiplinaarrikkumiste toimepanemata jätmisega.

16. Kohus leiab, et käskkiri on õiguspärane ning kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks.

17. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja tasutud riigilõiv jääb kaebaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann