Legislator Case Law & Legislation
3-15-1625/19 AI generated

3-15-1625/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-1625/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

vanglateenistuse ametniku korraldusele öelda oma nimi. 18.05.2015. a käskkirjaga nr 6- 2/617 (tl 13-14) tunnistas Tartu Vangla inspektor-kontaktisik seoses 22.04.2015. a

Legislator headnote

AI generated

3-15-1625/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: 18.05.2015. a käskkirjaga nr 6- 2/617 (tl 13-14) tunnistas Tartu Vangla inspektor-kontaktisik seoses 22.04.2015. a

Keywords

AI generated
linguistic discrimination language barriers protection of the name first name linguistic origin analysis Nigerian asylum application
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

29.09.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-1625

Haldusasi

Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla

18.05.2015 käskkirja nr 6-2/617 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 01.07.2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 01.07.2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

22.04.2015 ei allunud määruskaebuse esitaja Tartu Vanglas loenduse ajal

vanglateenistuse ametniku korraldusele öelda oma nimi. 18.05.2015. a käskkirjaga nr 6-

2/617 (tl 13-14) tunnistas Tartu Vangla inspektor-kontaktisik seoses 22.04.2015. a

intsidendiga määruskaebuse esitaja süüdi Tartu Vangla kodukorra p 6.4 nõuete

rikkumises ning karistas teda kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks.

2.

22.06.2015 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2-2p,

tõlge tl 55p) Tartu Vangla 18.05.2015. a käskkirja nr 6-2/617 tühistamiseks. Kaebuse

kohaselt on vangla valvurid määruskaebuse esitajale kui vene keelt kõnelevale

kinnipeetavale andnud teadlikult käske eesti keeles, diskrimineerides teda nii keelelisel

kui rahvuslikul pinnal. Määruskaebuse esitaja sõnul on teda vaidlustatud haldusaktiga

alusetult kartserikaristusega karistatud.

3. Vastuseks kohtu päringule teatas Tartu Vangla 30.06.2015. a kirjas (tl 11), et

määruskaebuse esitaja on esitanud Tartu Vangla 18.05.2015. a käskkirja nr 6-2/617 peale

vaide (tl 15-21), mis on registreeritud 02.06.2015. Kuna tegemist on venekeelse

pöördumisega, on see 10.06.2015 edastatud tõlkimisse. Tõlkimisest ei ole vaie tagasi

tulnud ja vaideotsust koostatud ei ole.

4. Tartu Halduskohus tagastas 01.07.2015. a

määrusega

kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel vangistusseaduse

(VangS) § 11 lg-s 5 ette nähtud kohustusliku kohtueelse läbimata jätmise tõttu.

Kohus selgitab määruses, et tulenevalt VangS § 11 lg-st 7 lahendatakse vaie 30 päeva jooksul,

arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Vangla sisekorraeeskirja

(VSkE) § 491 lg 1 kohaselt edastatakse võõrkeelne vaie enne menetlusse võtmist tõlkijale ja

VSkE § 491 lg 6 järgi edastab tõlkija dokumendid koos eestikeelse tõlkega määratud

menetlejale, kes arvestab menetluse tähtaegasid eestikeelse dokumendi saabumisest. Seega

tuleb vaide lahendamise 30päevast tähtaega hakata arvestama vaide tõlke saabumisest

vanglasse. Halduskohtu määruse tegemise aja seisuga on määruskaebuse esitaja vaie saadetud

tõlkimisse ja tõlget ei ole veel saabunud. Seega ei ole hakanud kulgema ka vaide lahendamise

tähtaeg. Vaie registreeriti vanglas 02.06.2015 ja see edastati tõlkimisse 10.06.2015, mis ei ole

ebamõistlikult pikk ajavahemik. Eeltoodust tulenevalt on määruskaebuse esitaja pöördunud

kohtu poole ennatlikult, ootamata ära vanglapoolset vastust tema vaidele. Kohus ei saa

menetleda vangla haldusakti tühistamise nõuet olukorras, kus vangla ei ole veel vaiet

lahendanud ega ole ka selle lahendamisega viivituses. Juhul, kui Tartu Vangla peaks jätma vaide

rahuldamata, on määruskaebuse esitajal võimalik pöörduda uuesti kohtu poole.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5.

17.07.2015 saabus kohtule määruskaebus (tl 33-35p, tõlge tl 38-39) Tartu

Halduskohtu 01.07.2015. a määrusele. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.

Tartu Vangla personal kohtleb määruskaebuse esitajat ebaseaduslikult, kuna vanglateenistujad

oskavad küll vene keelt ning ka kõnelevad määruskaebuse esitaja kuuldes vene keeles, kuid

korraldusi annavad talle eesti keeles. Selline tegevus on määruskaebuse esitaja hinnangul

kriminaalkorras karistatav karistusseadustiku (KarS) § 324 alusel. Samuti on vanglateenistujad

määruskaebuse esitaja poolt toime pandu suhtes esitanud valeandmeid, mis on käsitletav

valekaebusena KarS § 319 mõttes.

Halduskohus rikkus kaebuse läbi vaatamata jätmisel põhiseaduse § 146, § 14 ja § 13, ega

taganud määruskaebuse esitajale õigust mitte olla koheldud eneseväärikusele alandavalt ning

õigust seaduse kaitsele. Kohus oli kohustatud koheselt tühistama keele ja rahvuse alusel

diskrimineeriva käskkirja nr 6-2/617. Kui tegemist on kohtu poolt põhiseaduse § 12

täitmisega, siis ei ole kohtueelset menetlust ette nähtud.

Kuna võimud aitasid kaasa tema väärikust alandavale kohtlemisele, siis nõuab määruskaebuse

esitaja õigusvastasuse tuvastamist ja mittevaralise kahju hüvitamist diskrimineerimise eest

keele alusel 1000 eurot ja kartseriga karistusmeetmete kohaldamise eest 200 eurot. Tegemist

on ebainimliku kohtlemisega, millega tekitati määruskaebuse esitajale tahtlikult tugevat

füüsilist valu füüsilise karistamisega kartseriga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu

01.07.2015. a määruse tühistamiseks puuduvad alused. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu poolt vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega määruskaebuse esitaja

poolt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise ning kaebuse tagastamise

aluse esinemise kohta, ega pea vajalikuks neid käesolevas määruses korrata (HKMS §

201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.

7. Alusetud on määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et käesolevas asjas

esitatud kaebuse puhul ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust ette nähtud. VangS §

11 g 5 ei erista kohustusliku kohtueelse menetluse sätestamisel erinevaid kaebuse

aluseid. Seega ei saa ka asjaolu, et määruskaebuse esitaja hinnangul on vangla

administratsioon teda keeleliselt ja rahvuslikult diskrimineerinud, välistada käesolevas

asjas HKMS § 47 lg-s 1 ja VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohtueelse menetluse läbimise

kohustuslikkust. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuse esitaja

poolt tehtud erinevad viited karistusseadustiku rikkumistele vangla administratsiooni

poolt. Halduskohtule on esitatud kaebus Tartu Vangla 18.05.2015. a käskkirja

tühistamiseks, millega karistati määruskaebuse esitajat 5päevase kartserikaristusega

selle eest, et määruskaebuse esitaja rikkus kohustust öelda loendust teostava ametniku

korraldusel selgelt oma ees- ja perekonnanimi (Tartu Vangla kodukorra p 6.4). Selle üle

otsustamine, kas mõne vanglaametniku tegevuses võis käskkirja andmise asjaoludel

esineda mõne karistusseadustiku sätte koosseis, ei ole halduskohtu kui haldusasju

lahendava kohtu pädevuses.

8. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuses esitatud uued nõuded –

õigusvastasuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõude. Käesoleva

määruskaebemenetluse esemeks on Tartu Halduskohtu poolt määruskaebuse esitaja

kaebuse tagastamine Tartu Vangla 18.05.2015. a käskkirja nr 62/617 tühistamise nõudes.

Muid nõudeid ei ole määruskaebuse esitaja halduskohtule käesolevas asjas esitanud.

Seega ei saa ka ringkonnakohus teise astme kohtuna võtta seisukohta nõuete osas, mida

ei ole eelnevalt halduskohtule esitatud ning mille osas halduskohtu seisukoht puudub.

Määruskaebuse esitajal on soovi korral õigus pöörduda tulevikus vastavate taotluste või

nõuetega vangla või halduskohtu poole.

9. Eeltoodust tulenevalt jääb Tartu Halduskohtu 01.07.2015. a määrus muutmata ja

selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata.

Einar Vene

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/