3-14-51476/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

29.09.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51476

Haldusasi

OÜ KTM Vara kaebus Keskkonnaameti 13.06.2014. a

otsustuse nr JT 10-5/14/25201-21 „Pikknurme

dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse osas

otsuse tegemise menetlemise peatamine“ tühistamiseks,

alternatiivselt

õigusvastasuse

tuvastamiseks

ja

Keskkonnaameti kohustamiseks kaevandamisluba välja

andma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 08.05.2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ KTM Vara määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja / määruskaebuse esitaja OÜ KTM Vara

Esindajad v. adv. Mirjam Vili ja v. adv. Indrek Leppik

Vastustaja Keskkonnaamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta ringkonnakohtule esitatud menetluse kiirendamise taotlus läbi vaatamata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.05.2015. a määruse

resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1.

02.08.2011 esitas määruskaebuse esitaja Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile

taotluse Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa saamiseks.

09.11.2011 algatas Keskkonnaamet kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju

hindamise ning kiitis 31.08.2012 vastava aruande heaks. 24.09.2012 saatis Keskkonnaamet

määruskaebuse esitajale kirja (tl 12-13p), milles analüüsis riigi huvi esinemist

kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ja jõudis järeldusele, et kaevandamisloa

andmine oleks riiklike huvidega vastuolus. Samale seisukohale jäi Keskkonnaamet ka

määruskaebuse esitajale 15.02.2013 edastatud kirjas (tl 15-16p). 11.10.2013 edastati

määruskaebuse esitajale Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni juhataja korralduse eelnõu

Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldisel maavarade kaevandamise loa andmisest keeldumise

kohta (tl 18-21). Eesti Maavarade Komisjon kooskõlastas korralduse eelnõu 13.05.2014. a

protokollilise otsusega nr 14-84.

2.

06.06.2014 esitas määruskaebuse esitaja Keskkonnaametile taotluse (tl 51-51p)

kaevandamisloa viivitamatuks väljastamiseks või alternatiivselt menetlemise peatamiseks

juhul, kui Keskkonnaamet on seisukohal, et esinevad alused maapõueseaduse

(MaaPS) § 34 lg 1 p-de 8 ja 14 kohaldamiseks.

3.

13.06.2014. a kirjaga nr JT 10-5/14/25201-21 (tl 48-49) teavitas Keskkonnaamet

määruskaebuse esitajat, et peatab määruskaebuse esitaja poolt 02.08.2011 esitatud Pikknurme

dolokivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotluse osas otsuse tegemise kuni

uute asjaolude selgumiseni.

4.

14.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja hiljem täpsustatud

kaebus (tl 3-10, 76-79) Keskkonnaameti 13.06.2014. a otsustuse nr JT 10-5/14/25201-21

„Pikknurme dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse osas otsuse tegemise

menetlemise peatamine“ tühistamiseks, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ja

Keskkonnaameti kohustamiseks kaevandamisluba välja andma.

5.

23.01.2015. a kirjaga nr JT 10-5/15/25201-22 (tl 81, 139) teavitas Keskkonnaamet

määruskaebuse esitajat menetluse jätkamisest kaevandamise loa taotluse menetluses. Koos

kirjaga edastas Keskkonnaamet määruskaebuse esitajale 20.01.2015 koostatud määruskaebuse

esitajale kaevandamisloa andmisest keeldumise korralduse eelnõu (tl 83-87). 10.02.2015. a

kirjaga (tl 12-12p) vastas määruskaebuse esitaja Keskkonnaameti 23.01.2015. a kirjale ning

teatas, et jääb oma 06.06.2014 esitatud taotluse juurde ja tema soov on saada

kaevandamisluba.

6.

23.03.2015. a määrusega (tl 124-124p) võttis Tartu Halduskohus määruskaebuse esitaja

kaebuse menetlusse Keskkonnaameti 13.06.2014. a otsuse nr JT 10-5/14/25201-21

„Pikknurme dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse osas otsuse tegemise

menetlemise peatamine“ tühistamise, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise ja

Keskkonnaameti kaevandamisluba välja andmiseks kohustamise nõuetes.

7.

17.04.2015. a korraldusega nr JT 1-15/15/187 (tl 141-145p) keeldus Keskkonnaamet

määruskaebuse esitajale maavara kaevandamise loa andmisest Pikknurme dolokivikarjääri

mäeeraldisel.

8. Tartu Halduskohus jättis 08.05.2015. a määrusega kaebuse läbi vaatamata.

-

Halduskohtu määruse kohaselt ei ole Keskkonnaameti vaidlustatud otsuse (ega selle otsuse

ühegi osa) näol tegemist eelhaldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2

mõttes, vaid menetlustoiminguga. Keskkonnaameti 13.06.2014. a otsusest ei nähtu, et selles

tuvastatud asjaolud oleksid hilisema lõpliku haldusakti andmisel siduvad. Kohus leiab, et

13.06.2014. a otsuses tuvastatud asjaolud (varustuskindlus, riiklike huvide puudumine) on

tuvastatud määruskaebuse esitaja 06.06.2014. a taotluse lahendamise seisuga ning kuna

varustuskindlus ja riiklikud huvid võivad ajas muutuda, siis ei tuvastatud 13.06.2014. a

otsuses asjaolusid, mis oleksid hilisema lõpliku haldusakti andmisel kindlalt siduvad, sest

lõpliku haldusakti andmise ajaks võib olukord olla muutunud ning välistatud ei oleks olnud

soodsa haldusakti andmine. Ka Keskkonnaameti 17.04.2015. a korralduses nr JT 1-15/15/187,

millega Keskkonnaamet keeldus OÜ-le KTM Vara maavara kaevandamise loa andmisest, ei

ole 13.06.2014. a otsusele kui eelhaldusaktile viidatud ning 17.04.2015. a korralduse andmise

ajal on tuginetud selleks ajaks tuvastatud asjaoludele.

-

Kohtule alternatiivselt esitatud Keskkonnaameti 13.06.2014. a otsuse ehk

menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 45 lg 3 alusel lubatav ning see tuleb HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel koosmõjus

HKMS § 121 lg 2 p-ga 1 jätta läbi vaatamata. Kuivõrd määruskaebuse esitaja ei ole käesoleva

asja raames vaidlustanud haldusmenetlust lõpetavat lahendit (seda ei olnud ka kaebuse

esitamise ajaks tehtud), saab ta 13.06.2014. a otsust eraldiseisvalt vaidlustada vaid juhul, kui

see rikub tema mittemenetluslikke õigusi sõltumata lõpplahendist. Antud juhul ei ole kohtu

hinnangul määruskaebuse esitajal õigust nõuda ka Keskkonnaameti 13.06.2014. a otsuse kui

menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamist hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil,

sest kohtu hinnangul ei oleks hilisemalt esitatav kahju hüvitamise nõue perspektiivikas.

Määruskaebuse esitaja on menetluse peatamist haldusorganilt ise taotlenud, põhjustades seega

ise väidetavalt kahju tekitanud olukorra. Lisaks leiab kohus, et kui määruskaebuse esitajale ka

kahju tekkis, siis ei ole see tekkinud menetluse peatamise tõttu, vaid haldusmenetlust lõpetava

haldusakti ehk kaevandamise loa andmisest keeldumise tagajärjel.

-

Käesolevas haldusasjas esitatud kohustamisnõudega ei ole määruskaebuse esitajal võimalik

saavutada kaebuse eesmärki ehk saada väljastatud kaevandamise luba, ning see nõue tuleb

jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel koosmõjus HKMS § 121 lg 2 p-ga 2.

Kaebuse esitamise ajal ei olnud Keskkonnaamet teinud veel lõplikku otsust määruskaebuse

esitaja kaevandamise loa taotluse menetluses, samuti ei olnud Keskkonnaamet menetluse

peatamise tõttu otsuse tegemisega viivituses. Määruse tegemise ajaks on olemas kehtiv

haldusakt ning kaevandamise loa saamiseks tuleb määruskaebuse esitajal saavutada selle

haldusakti tühistamine või kehtetuks tunnistamine. Kaebuse eesmärgi, so kaevandamisloa

saamiseks tuleb määruskaebuse esitajal tähtaegselt vaidlustada Keskkonnaameti 17.04.2015. a

korraldus nr JT 1-15/15/187, millega Keskkonnaamet keeldus määruskaebuse esitajale

maavara kaevandamise loa andmisest Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldisel. Koos

nimetatud haldusakti tühistamise nõudega on võimalik esitada kohtule kohustamisnõue asja

uueks otsustamiseks.

9.

18.05.2015 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti

17.04.2015. a korralduse nr JT 1-15/15/187 tühistamiseks ja Keskkonnaameti kohustamiseks

kaevandamisluba välja andma. Halduskohus menetleb nimetatud kaebust haldusasjas

nr 3151269).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. 25.05.2015 saabus halduskohtule määruskaebus (tl 161-164p), milles määruskaebuse

esitaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 08.05.2015. a määruse. Määruskaebuse

põhjendused on järgmised.

-

Keskkonnaameti 13.06.2014. a otsus vastab HMS § 51 lg-s 1 nimetatud haldusakti

tunnustele. Vastustaja on nimetatud otsuses asjassepuutuvaid asjaolusid analüüsinud ning

asunud nende pinnalt seisukohale, et esinevad MaaPS § 34 lg 1 p-de 8 ja 14 alused

kaevandamisloa väljastamisest keeldumiseks ning määruskaebuse esitaja poolt esitatud

maavara kaevandamise loa taotluse osas otsuse tegemise menetluse peatamiseks. Otsuse

tulemusel ei ole määruskaebuse esitajal võimalik asuda kaevandama taotletud mäeeraldisel.

Kuivõrd aga riiklik huvi on vastustaja kasutatava juhendi kohaselt ajas muutuv, siis on

vastustaja otsustanud mitte kaevandamisloa väljastamisest keelduda MaaPS § 34 lg 1 p-de 8

ja 14 alusel, vaid samadel alustel menetluse peatada. Määruskaebuse esitaja leiab, et otsust

sellisel kujul võib käsitleda kõrvaltingimusega haldusaktina.

-

Asjaolu, et määruskaebuse esitaja on vaidlustanud vastustaja poolt 17.04.2015 väljastatud

kaevandamisloa andmisest keelduva haldusakti (haldusasi nr 3-15-1269), ei välista käesolevas

vaidluses asja menetlemist. Juhul, kui kohus käesolevas menetluses leiab, et

MaaPS § 34 lg 1 pde 8 ja 14 kohaldamine määruskaebuse esitaja suhtes ei olnud õiguspärane,

on määruskaebuse esitajal õigus esitada kahju hüvitamise nõue. Kuivõrd vastustaja on

tuvastanud, et muud alused kaevandamisloa väljastamisest keeldumiseks puuduvad, oleks

määruskaebuse esitajal olnud õigus saada kaevandamisluba juba otsuse tegemise ajal.

-

Keskkonnaameti 13.06.2014. a otsus võib olla käsitletav ka eelhaldusaktina. Vastustaja on

vaidlustatud otsusega rahuldanud määruskaebuse esitaja taotluse ühe alternatiivi ning

viidanud otsuses selgelt sellele, et ta tuvastab määruskaebuse esitaja suhtes õiguslikult

siduvalt MaaPS § 34 lg 1 p-de 8 ja 14 olemasolu. Seega on vastustaja teinud õiguslikult

siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (HMS § 52 lg 1 p 2) –

MaaPS § 34 lg 1 pde 8 ja 14 kohaldamise. 17.04.2015. a korraldusega ei ole muudetud

13.05.2014. a otsuse resolutiivosa ning see on vastu võetud täpselt samadel õiguslikel alustel

kui 13.05.2014. a otsus. Varustuskindluse arvutuskäigu muutmine ei anna alust väita, et otsus

ei ole eelhaldusakt.

-

Halduskohus tugineb ebaõigesti kohtupraktikale. Antud juhul on otsus regulatiivse sisuga –

vastustaja leiab, et ei ole võimalik kaevandamisluba anda. Sellega on lõplikult otsustatud

määruskaebuse esitaja taotluse lahendamise üle. Otsuses sisalduv haldusakt ja

menetlustoiming on omavahel tihedalt seotud – vastustaja otsustab siduvalt MaaPS § 34 lg 1

p-de 8 ja 14 kohaldamise (haldusakt) ning ühtlasi otsustatakse menetlus peatada

(menetlustoiming). Sellistel juhtumitel on Riigikohus olnud seisukohal, et vaidlustatud akti

tuleb tervikuna käsitleda haldusaktina, mida on võimalik tühistada (3-3-1-52-11 p 22).

Tegemist on keeruka õigusliku vaidlusega, mistõttu tuleks eelistada kaebuse menetlusse

võtmist. Kaebuse tagastamise määruses ei ole õige otsustada selle üle, kas otsus on haldusakt,

eelhaldusakt või menetlustoiming.

-

Isegi kui kohus peaks leidma, et vaidlustatud Keskkonnaameti otsus on menetlustoiming,

ei ole kaebuse läbi vaatamata jätmine tuvastamisnõude osas HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel

õiguspärane. Antud asjas ei ole määruskaebuse esitaja kaevandamisloa puudumise tõttu

saanud alates vaidlustatud haldusakti (või toimingu) hetkest konkreetses kohas

kaevandamisega tegeleda. Sisuliselt on keeldutud temale kaevandamisloa väljastamisest.

Kahju hüvitamise nõude esitamist ei välista asjaolu, et määruskaebuse esitaja on ise taotlenud

otsuse tegemist.

-

Kaebuse läbi vaatamata jätmine kohustamisnõude osas ei ole õiguspärane. Juhul, kui kohus

asub seisukohale, et MaaPS § 34 lg 1 punktide 8 ja 14 kohaldamine ei ole õiguspärane, siis ei

saa välistada võimalust, et on võimalik ka vastustajat kohustada kaevandamisluba väljastama,

sest muud asjaolud kaevandamisloa väljastamisest keeldumiseks puuduvad.

11. Vastustaja palub määruskaebusele esitatud vastuses (tl 171-172p) jätta see rahuldamata.

Keskkonnaamet rõhutab, et halduskohtumenetluse peamine ülesanne on lahendada

põhivaidlus ning menetlusseadustiku normid peavad seda toetama. HKMS § 45 lg 3 näol on

tegemist erandiga, ning määruskaebuse esitaja ei saa eeldada iga tema esitatud kaebuse üle

vaidlemiseks lõpliku haldusakti vaidlusega võrreldavat regulatsiooni ja kaitset. See pikendaks

nii haldusmenetluses taotluse lahendamise aega kui tähendaks menetluslikku koormust nii

osaliste kui ka kohtu jaoks. Seega on kaebeõiguse piiramiseks olemas legitiimne eesmärk.

12. 07.07.2015 esitas määruskaebuse esitaja ringkonnakohtule taotluse määruskaebuse

menetlemise kiirendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

08.05.2015. a määruse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb

täiendada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt esitatud põhjendustega ega pea neid

vajalikuks käesolevas määruses täies ulatuses korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Esmalt

võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse menetlemise kiirendamise taotluse osas ning

vastab seejärel määruskaebuses esitatud väidetele.

14. Kuigi määruskaebuse esitaja ei ole ringkonnakohtule 07.07.2015 esitatud menetluse

kiirendamise taotluses tuginenud ühelegi konkreetsele menetlussättele, reguleerib

kohtumenetluse kiirendamiseks abinõude kasutusele võtmist HKMS § 100. Tulenevalt

HKMS § 185 lg-st 1 ja HKMS § 203 lg-st 2 kohaldub HKMS § 100 iseenesest ka

määruskaebemenetluses ning HKMS §-s 100 sätestatud eelduste olemasolul on

menetlusosalisel õigus taotleda kohtumenetluse kiirendamiseks sobiva abinõu

kasutuselevõtmist. HKMS § 100 lg 1 kohaselt võib pool või kolmas isik juhul, kui haldusasi

on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku

menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse

läbiviimine mõistliku aja jooksul, taotleda kohtult kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks

sobiva abinõu tarvituselevõtmist. Seega on kohtuasja kiirendamise taotluse lahendamise

eeldusteks, et asi oleks kohtu menetluses olnud vähemalt üheksa kuud ja et kohus ei ole

teinud vajalikku menetlustoimingut, omamata selleks mõjuvat põhjust. Halduskohtumenetluse

seadustiku kommentaarides on rõhutatud, et HKMS § 100 lg 1 tuleb mõista nii, et haldusasi

peab olema olnud konkreetse kohtu menetluses üheksa kuud (vt K. Merusk, I. Pilving.

Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 377). Käesoleva

menetluse esemeks olev määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.05.2015. a määrusele on

ringkonnakohtule esitatud 25.05.2015. Seega ei ole selle määruskaebuse menetlus ei

menetluse kiirendamise taotluse esitamise (07.07.2015) ega käesoleva määruse tegemise aja

seisuga ringkonnakohtus kestnud rohkem kui 9 kuud, ning HKMS § 100 kohaldamise

eeldused ei ole täidetud. Eeltoodust tulenevalt jääb menetluse kiirendamise taotlus läbi

vaatamata. Kuivõrd ringkonnakohus lahendab käesoleva määrusega Tartu Halduskohtu

08.05.2015. a määrusele esitatud määruskaebuse, teeb sisuliselt ringkonnakohus samaaegselt

ka kiirendamise taotluses soovitud menetlustoimingu.

15. Määruskaebuses on määruskaebuse esitaja jätkuvalt seisukohal, et Keskkonnaameti

13.06.2014. a otsus Pikknurme dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse osas

otsuse tegemise menetlemise peatamise kohta on käsitletav haldusakti või eelhaldusaktina,

mille tühistamist saab kohtult nõuda. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. HMS § 51 lg 1

kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes

üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või

lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Eelhaldusakti

määratlus on antud HMS § 52 lg-s 1, mille punkti 2 kohaselt võib haldusorgan enne asja

lõplikku lahendamist teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust

omava asjaolu, so anda eelhaldusakti. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

Keskkonnaameti poolt 13.06.2014 määruskaebuse esitajale kaevandamise loa osas otsuse

tegemise menetluse peatamine on oma olemuselt menetlustoiming, kuna see ei ole suunatud

haldusvälise isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele ning

sellega ei tehta õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavaid

asjaolusid. Ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et Keskkonnaamet on 13.06.2014. a

kirjas õiguslikult siduvalt tuvastanud MaaPS § 34 lg 1 p-des 8 ja 14 sätestatud

kaevandamisloa andmisest keeldumise aluste olemasolu ning asunud seisukohale, et

kaevandamisluba ei ole võimalik väljastada. Kaevandamisloa andmisest keeldumise aluste

esinemise või mitte esinemise kohta saab teha õiguslikult siduva otsuse üksnes loa andmisest

keeldumisel MaaPS § 34 alusel. Sellist keelduvat otsustust ei sisaldanud aga ei

Keskkonnaameti 13.06.2014. a otsus ega sellele eelnenud Keskkonnaameti koostatud

kaevandamisloa andmisest keeldumise korralduse eelnõu. Nii 13.06.2014. a kirjast kui sellele

eelnenud kaebaja 06.06.2014. a taotlusest nähtub, et mõlemad menetlusosalised käsitlevad

menetluse peatamist alternatiivina menetluse jätkamisele keelduva otsuse eelnõuga. Seega ei

saa asuda seisukohale, et vastustaja oleks 13.06.2014. a kirjas teinud lõpliku otsuse

kaevandamisloa väljastamisest keeldumise kohta, vaid on üksnes nentinud, et loa menetlust

tuleb jätkata keelduva otsuse eelnõuga. Menetluse sellist hetkeolukorda sedastas

Keskkonnaamet üksnes tingituna määruskaebuse esitaja 06.06.2014. a kirjas esitatud

taotlustest, ning otsustas sellest tulenevalt menetlustoimingu sooritamise, so menetluse

peatamise. Samuti ei teinud vastustaja 13.06.2014. a kirjas kindlaks asja lõplikul lahendamisel

tähtsust omavat asjaolu HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes. 13.06.2014 a kirjas esitatud seisukohti oli

vastustaja väljendanud juba MaaPS § 28 lg 3 alusel koostatud kaevandamisloa andmisest

keeldumise otsuse eelnõus. Nii otsuse eelnõust kui menetluse peatamisest teavitamise kirjast

sai määruskaebuse esitaja teada Keskkonnaameti kavatsustest, kuid lõplikud seisukohad

MaaPS § 34 lg-s 1 sisalduvate keeldumise aluste olemasolu kohta neis puudusid. Kuivõrd

vastustaja 13.06.2014. a kirjas puudub õiguslikult siduv otsustus, mis oleks lõpliku otsuse

tegemisel määrav, ei saa antud asjas kohalduda ka määruskaebuse esitaja poolt viidatud

Riigikohtu seisukohad.

16. Kuigi halduskohus on vaidlustatud määruses õiguspäraselt põhjendanud

tühistamiskaebuse tagastamist, ei ole kohus viidanud selle nõude tagastamise alusele. HKMS

§ 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi

vaatamata, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised

väited on tõendatud. Tulenevalt HKMS § 37 lg 2 p-st 1 võib tühistamiskaebusega nõuda

haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Seega on tühistamiskaebuse esitamise eelduseks

haldusakti olemasolu. Kuivõrd nii halduskohtu määruses kui eelnevalt käesolevas määruses

esitatud põhjendustel ei ole Keskkonnaameti 13.06.2014. a kirja näol tegemist haldusaktiga,

puudub kaebajal käesolevas asjas tühistamiskaebuse esitamisel ilmselgelt kaebeõigus, ning

tema kaebus tuleb selles osas HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel jätta läbi

vaatamata. Vaidlustatud määruse põhjendusi tuleb eeltooduga täiendada.

17. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtul võimalik menetleda kaebust Keskkonnaameti

13.06.2014. a menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et

menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada

kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust

toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva

haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Nimetatud säte on suuresti kantud

Riigikohtu praktikast, mille kohaselt on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva

haldusakti iseseisev vaidlustamine erandina õigustatud üksnes siis, kui tegemist on sedavõrd

olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib antava haldusakti sisulise

õigusvastasuse või muudaks menetluslik rikkumine haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes

hinnangu andmise tagantjärele võimatuks (RKHKo 14.01.2009, nr 3-3-1-62-08, p 9). Enne

haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise

subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (RKHKo 28.02.2007, nr 3-3-1-86-

06, p-d 20 ja 21). Määruskaebuse esitaja põhjendab Keskkonnaameti 13.06.2014 menetluse

peatamise, so menetlustoimingu vaidlustamise soovi sellega, et menetluse peatamisega

keeldus Keskkonnaamet sisuliselt määruskaebuse esitajale kaevandamisloa väljastamisest,

tuvastades õiguslikult siduvalt MaaPS § 34 lg 1 p-de 8 ja 14 aluste esinemise, ja selle tõttu ei

ole määruskaebuse esitaja alates sellest hetkest saanud kaevandamisloa puudumise tõttu

konkreetses kohas kaevandamisega tegeleda. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud väited ei

anna määruskaebuse esitajale õigust Keskkonnaameti 13.06.2014. a menetlustoimingu

iseseisvaks vaidlustamiseks. Nagu ringkonnakohus on eelnevalt selgitanud, ei teinud

Keskkonnaamet 13.06.2014. a kirjas õiguslikult siduvaid otsustusi ning määruskaebuse esitaja

soovil menetluse peatamine ei saanud vältimatu tagajärjena tuua kaasa kaebaja õigusi rikkuva

haldusakti andmise. Menetluse peatamine ei välistanud Keskkonnaametil hiljem

kaevandamisloa andmise menetluses määruskaebuse esitajale positiivse otsuse tegemist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse esitajale õigust tuvastamiskaebuse

esitamiseks ka soov nõuda tulevikus Keskkonnaameti 13.06.2014. a toiminguga talle

väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist. Alusetu on määruskaebuse esitaja väide, et alates

13.06.2014 on tal olnud kaevanduse majandamine õigusvastaselt takistatud. Määruskaebuse

esitajale kaevandamisloa väljastamisest keelduti alles Keskkonnaameti 17.04.2015. a

korraldusega. Faktiliselt ei olnud aga määruskaebuse esitajal võimalust kaevanduse

majandamiseks ka enne Keskkonnaameti poolt loa andmise menetluse peatamist. Seega

puudub menetluse peatamise ja määruskaebuse esitajal kaevandamise võimaluse puudumise

vahel otsene põhjuslik seos, ning kavandatavat kahju hüvitamise nõuet tuleb pidada väheseid

edulootusi omavaks HKMS § 45 lg 2 mõttes.

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus 08.05.2015. a määruses eksinud ka

kohustamisnõude läbi vaatamata jätmisel HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 2

alusel. Määruse lõpus läbi vaatamata jätmise aluse korduval märkimisel on halduskohus

teinud ilmselge vea, märkides aluseks HKMS § 151 lg 2 p 2, ning sellel eksimusel ei pea

ringkonnakohus vajalikuks pikemalt peatuda. Halduskolleegium on oma praktikas selgitanud,

et HKMS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud kaebuse tagastamise alus hõlmab ka olukorda, kus

kohtule on esitatud nõue, mille tagajärjel ei ole esitatud nõudega võimalik kaebuse eesmärki

saavutada (vt RKHKm 22.03.2013, nr 3311113, p 17). HKMS § 121 lg 2 p 2 võimaldab

kohtul tagastada ka ennatlikult esitatud kaebused (vt ka K. Merusk, I. Pilving (koost.).

Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 435).

Määruskaebuses esitatud väidete osas, so MaaPS § 34 lg 1 punktide 8 ja 14 kohaldamise

õiguspärasuse üle ning sellest tuleneva kaevandamisloa väljastamiseks kohustamise

võimalikkuse üle saab kohus võtta seisukoha haldusasjas nr 3-15-1269, milles määruskaebuse

esitaja on esitanud kaebuse Keskkonnaameti 17.04.2015. a korralduse nr JT 1-15/15/187

„Maavara kaevandamise loa andmisest keeldumine Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldisel“

tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks kaevandamisluba välja andma. Seega on

käesolevas asjas enne keelduva haldusakti tegemist kohtule esitatud kohustamisnõude näol

tegemist ennatliku nõudega, millega ei ole võimalik kaebaja soovitud eesmärki –

kaevandamisloa väljastamist – saavutada.

19. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 08.05.2015. a määruse resolutsioon muutmata, kuid määruse põhjendusi tuleb

täiendada käesoleva määruse põhjendustega.

Einar Vene

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/