3-14-50626/68 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-50626 Haldusasi Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ kaebus Eesti Haigekassa juhatuse 27. märtsi 2014. a otsuse nr 139 osaliseks tühistamiseks ja Eesti Haigekassa kohustamiseks vaadata Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ 26. veebruari 2014. a taotlus uuesti läbi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 24. novembri 2014. a otsus Menetlusosalised Kaebaja – Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ, esindaja v.adv Margus Lentsius Vastustaja – Eesti Haigekassa, esindajad v.adv Ants Nõmper ja adv Maria Teder Kolmandad isikud – Maxilla AS, esindaja v.adv Rene Varul Dental Art OÜ Kaarli Hambapolikliinik OÜ Menetluse alus ringkonnakohtus Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine

2. september 2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24. novembri 2014. a otsus haldusasjas nr 3-14-50626 muutmata. 2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. oktoobril 2015 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

3-14-50626 2(12) menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Haigekassa nõukogu kehtestas 01.11.2013 otsusega nr 20 ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks tervishoiuteenuse osutajate valiku väljakuulutamise põhimõtted, ravi rahastamise lepingu sõlmimise asjaolude hindamise alused ja lepingu tähtaja üle otsustamise tingimused.

2. Eesti Haigekassa juhatus kuulutas 08.01.2014 otsusega nr 24 välja valiku Vabariigi Valitsuse 02.04.2003 määruses nr „Haiglavõrgu arengukava“ nimetamata tervishoiuteenuse osutajatega ravi rahastamise lepingute sõlmimiseks eriarstiabi osutamiseks ajavahemikul 01.04.2014–30.06.2018 (p 1). Otsuse p-ga 2 kinnitati valikule kuuluvad eriarstiabi ja haiguste ennetuse teenuste osutamise kohad ja teenuse vajadus (ravijuhud) perioodil 01.04.2014–31.03.2015 piirkondlike osakondade kaupa (lisad 2-4). Otsuse lisa 1 „Ravi rahastamise lepingute sõlmimise ja valiku piirkondade määramise alused“ p-st 1.3 nähtuvalt hinnati Harju maakonnas näoja lõualuukirurgia erialal ambulatoorse raviteenuse nõudluse mahuks 6200 ravijuhtu aastas, millest 3090 ravijuhtu katavad ära haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad. Sellest tulenevalt kuulutati Harju maakonnas näoja lõualuukirurgia erialal ambulatoorse raviteenuse osas valik välja 3110 ravijuhu mahus.

3. Eesti Haigekassa juhatus kinnitas 27.03.2014 otsusega nr 139 Harju osakonna läbiviidud eriarstiabi tervishoiuteenuse osutajate valiku tulemused ravi rahastamise lepingute sõlmimiseks eriarstiabis (p 1; lisa 1) ning samuti kinnitati valiku hindamistabelid (p 2; lisad 2- 4). Otsuse lisa 1 p-st 2.15 nähtuvalt esitati Harju maakonnas näoja lõualuukirurgia erialal ambulatoorse ravi osas ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks kokku viis taotlust: Dental Art OÜ (1969 ravijuhu mahus), Maxilla AS (1000 ravijuhu mahus), Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ (2700 ravijuhu mahus), OÜ Ortodontiakeskus (2000 ravijuhu mahus) ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ (970 ravijuhu mahus). Ravi rahastamise lepingud perioodiks 01.04.2014–31.03.2015 otsustati sõlmida Dental Art OÜ-ga (1969 ravijuhu osas), Maxilla AS-ga (1000 ravijuhu osas) ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ-ga (141 ravijuhu osas). Otsuse kohaselt sai hindamisel enim punkte Dental Art OÜ (68 punkti). Taotlejad Maxilla AS, Näolõualuukirurgia keskus OÜ ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ said hindamisel ühetaoliselt 53 punkti, kuid Maxilla AS pakkus kõige madalamat hinda. Dental Art OÜ ja Maxilla AS taotletud ravijuhtudest ülejäänud osas (141 ravijuhtu) korraldati algselt võrdset hinda pakkunud Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ vahel aluste p-st

12.5.1 lähtudes hinnapakkumisvoor, kus Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ pakkus hinnakoefitsienti 1 ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ pakkus hinnakoefitsienti 0,85. Sellest lähtuvalt sõlmiti ülejäänud ravijuhtude osas leping Kaarli Hambapolikliinik OÜ-ga. Kuna Dental Art OÜ, Maxilla AS ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ katavad ära väljakuulutatud

3-14-50626 3(12) vajaduse ambulatoorse raviteenuse järele näoja lõualuukirurgia erialal, keelduti ravi rahastamise lepingu sõlmimisest Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ-ga ja hindamisel vähim punkte saanud OÜ-ga Ortodontiakeskus (48 punkti).

4. Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ esitas 25.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Haigekassa juhatuse 27.03.2014 otsuse nr 139 tühistamiseks osas, millega otsustati Harju piirkonnas sõlmida ravi rahastamise lepingud näoja lõualuukirurgia erialal ambulatoorse raviteenuse osas Dental Art OÜ-ga, Maxilla AS-ga ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ-ga ning keelduti lepingu sõlmimisest kaebajaga. Kaebaja palus kohustada vastustajat lahendama tema taotlus uuesti. Kaebaja vaidlustas otsuse ka osas, milles temale anti aluste p

2.1.2 eest 5 hindepunkti ja aluste p 3.1.d eest 0 hindepunkti ning ei antud hindepunkte aluste p-de 3.1.b ja 3.1.1 eest, samuti anti Dental Art OÜ-le aluste p 2.1.2 eest 10 hindepunkti, Maxilla AS-le aluste p 2.1.2 eest 5 hindepunkti ning Kaarli Hambapolikliinik OÜ-le aluste p

2.1.2 eest 10 hindepunkti.

5. Tallinna Halduskohus jättis 24.11.2014 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ-lt Maxilla AS kasuks välja menetluskulu 1272 eurot.

5.1. Aluste p 2.1.2 järgi hinnati, kas vastustaja oli esitanud tervishoiuteenuse osutajale korduvalt kahju hüvitamise nõudeid või ühe vähemalt 100-eurose kahju hüvitamise nõude lepingutingimuste rikkumise kohta (sh retseptinõuded) tervishoiuteenuse osutamisel ja/või kas tervishoiuteenuse osutaja suhtes oli rakendatud leppetrahvi valiku väljakuulutamise otsuse tegemise ajal kehtival lepinguperioodil valiku väljakuulutamise otsuse tegemise päeva seisuga. Leppetrahvi ja nõuete mitteesinemise korral saadi 10 punkti, nõuete esinemise korral

5 punkti ja leppetrahvi esinemise korral 0 punkti. Uutele taotlejatele anti selle hindamiskriteeriumi eest teenuse osutamise kohas teenuse osutamise taotluse esitanud kehtivat lepingut omavate teenuseosutajate keskmised punktid.

Dental Art OÜ ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ said nimetatud hindamiskriteeriumi eest 10 punkti ning Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ ja Maxilla AS 5 punkti, kusjuures viimatinimetatutele anti vähem punkte põhjusel, et nad ei ole varasemaid ravi rahastamise lepinguid või sellesarnaseid lepinguid täitnud nõuetekohaselt. Maxilla AS-le on vastustaja esitanud kokku kolm nõudeavaldust (kokku 26 raviarvet kogusummas 375,36 eurot) ja kaebajale kaks nõudeavaldust (kokku 4 raviarvet kogusummas 15,42 eurot), kuid Dental Art OÜ-le ega Kaarli Hambapolikliinik OÜ-le ei ole nõudeavaldusi esitatud. Põhjendatud ei ole seisukoht, et kuna kaebaja väljastas teistest oluliselt rohkem soodusretsepte, siis oli temale lubatud suurem eksimisvõimalus. Haigekassa retseptikeskuse ja lepingute täitmise jälgimise andmebaasid ei kinnita kaebaja väidet, et tema on suurim raviarvete ja soodusretseptide väljastaja. Tervishoiuteenuse osutaja tegevuses avastatud vigade arvestamine tema taotluse hindamisel on lubatav ning üksik väikesemahuline rikkumine ei välistanuks maksimumpunktide andmist. Korduvate rikkumiste puhul ei olnud aluste p 2.1.2 järgi nõude suurus (s.o kaebaja ja Maxilla AS tekitatud kahjusummade võrdlus) oluline. Nõude suurusega arvestamine korduvate rikkumiste puhul tähendanuks seda, et mingis ulatuses oleksid rikkumised aktsepteeritavad. Igale pakkujale antakse hindepunkte iseseisvalt, mitte võrdluses teiste taotlejatega. Kuna tegemist on piiratud avaliku ressursiga, siis ei ole rikkumised lubatavad, olenemata tekitatud kahju suurusest, ning väiksema kahju tekitamine ei muuda rikkumiste toimepanemist ja hooletust oma lepinguliste kohustuste täitmisel olematuks ega vabandatavaks. Ravi rahastamise lepingu üldtingimuste p 15.5 kohaselt ei loeta korduva lepingurikkumise korral tagajärgede kiiret kõrvaldamist enam rikkumist välistavaks asjaoluks. Korduv lepingurikkumine näitab, et lepingupartner ei ole korraldanud oma tööd piisavalt hoolikalt ja nõuetekohaselt, mistõttu ei saa välistada ka tulevikus toimepandavaid rikkumisi.

3-14-50626 4(12) Selline käitumine võib varem või hiljem tuua kaasa rasked tagajärjed. Kuna ravi rahastamise lepinguga antakse lepingupartnerite käsutusse avalikud rahalised vahendid, siis peab vastustajal olema usaldus oma lepingupartneri vastu. Esinenud rikkumiste tõttu hindepunktide vähendamine 10-lt 5-le ei ole ebaproportsionaalne.

5.2. Aluste p 3.1.d järgi hinnati, milline oli ravikindlustuse andmekogu andmetel tervishoiuteenuse osutaja ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 30 lg 1 alusel kehtestatud haigekassa tervishoiuteenuste loetelu 4. peatükis nimetatud uuringute ja protseduuride osakaal taotletaval erialal tervishoiuteenuse osutaja kõigist pakutavatest teenustest väljakuulutatud erialal valiku väljakuulutamise otsuse kuule eelneva 12 kalendrikuu andmetel. Kui taotleja uuringute ja protseduuride osakaal teenuste mahust oli võrdne või suurem kui kõigi vastava eriala tervishoiuteenuse osutajate uuringute ja protseduuride osakaal kõigist teenustest väljakuulutatud erialal valiku väljakuulutamise otsuse kuule eelneva 12 kalendrikuu andmetel, saadi 10 punkti. Kui taotleja uuringute ja protseduuride osakaal teenuste mahust oli alla kõigi vastava eriala tervishoiuteenuse osutajate uuringute ja protseduuride osakaalu kõigist teenustest väljakuulutatud erialal valiku väljakuulutamise otsuse kuule eelneva 12 kalendrikuu andmetel, saadi 0 punkti. Uuele taotlejale anti selle hindamiskriteeriumi eest teenuse osutamise kohas teenuse osutamiseks taotluse esitanud kehtivat lepingut omavate teenuseosutajate keskmised punktid.

Keskmine uuringute ja protseduuride osakaal kõigist pakutavatest teenustest (arvestades ka haiglavõrgu arengukava haiglate näitajaid) oli 14,6%. Dental Art OÜ vastav näitaja oli 4,0%, Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ-l 0,8%, Kaarli Hambapolikliinik OÜ-l 0,5% ning Maxilla AS ja OÜ Ortodontiakeskus olid uued taotlejad. Kuna kõigi taotlejate näitajad jäid alla keskmise, said nad aluste p 3.1.d järgi 0 punkti, ning taotlejate keskmist arvestades said ka uued taotlejad 0 punkti. Vastav hindamiskriteerium ei ole õigusvastane, sest uuringute ja protseduuride tegemine võimaldab osutatavat raviteenust läbimõeldumalt osutada ja tõstab seeläbi raviteenuse kvaliteeti. Hindamisel võeti aluseks just kõigi haigekassa lepingupartnerite ambulatoorse raviteenuse osutamisega seotud keskmine näitaja, et tagada teenuse ühtlane kvaliteet. Vastustajal puuduvad andmed tema lepingupartneriteks mitteolevate tervishoiuteenuse osutajate näitajate kohta ning selliste andmete kogumine ei oleks ka põhjendatud. Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet, et kõik tema juurde suunatud patsiendid olid juba uuritud, mistõttu puudus täiendavate protseduuride ja uuringute järele vajadus. Samuti pole alust arvata, et haiglavõrgu arengukava haiglad tegid avalikke ressursse ja oma töötajate tööaega raisates suurel hulgal põhjendamatuid uuringuid. Kuivõrd kõik taotlejad said vaidlusaluse hindamiskriteeriumi eest ühtmoodi 0 punkti ning kõigi näitajad jäid keskmisest oluliselt allapoole, siis ei saanud selle hindamiskriteeriumi eest kaebajale antud hindepunktid lõpptulemust mõjutada.

5.3. Aluste p 3.1.1 järgi hinnati ortopeedia, otolarüngoloogia, gastroenteroloogia, kardioloogia ja veresoontekirurgia erialadel teenuse osutamise kvaliteedi ja tingimustena (RaKS § 36 lg 4 p 2) seda, kas arstid olid taotluse esitamise tähtpäevale eelneva aasta jooksul ravikindlustuse andmekogu andmetel osutanud nimetatud tervishoiuteenuseid statsionaarselt. Kui 90% kuni 100% arstidest olid osutanud statsionaarseid tervishoiuteenuseid, saadi 10 punkti, kui 50% kuni alla 90% arstidest olid osutanud statsionaarseid tervishoiuteenuseid, saadi 5 punkti, kui alla pooled arstidest olid osutanud statsionaarseid tervishoiuteenuseid, saadi 0 punkti.

Aluste p-st 3.1.1 nähtub selgelt, et seda hindamiskriteeriumi näoja lõualuukirurgia erialal ei kasutatud. Kõigi kirurgiliste erialade puhul arvestati aluste p 3.1.c järgi küll seda, kui suur hulk taotleja arstidest oli teinud 2013. a operatsioone, kuid oluline ei olnud, kas operatsioonid

3-14-50626 5(12) tehti statsionaarse, ambulatoorse või päevaravi teenusena. Näoja lõuakuukirurgia erialal jäeti statsionaarse teenuse osutamine hindamiskriteeriumina arvestamata Eesti Näo- Lõualuukirurgia Seltsi 26.04.2013 arvamuse tõttu, kes ei pidanud ambulatoorse raviteenuse korral seotust statsionaarse tööga oluliseks, vaid leidis, et pädevuse tagamiseks peab arst tegema vähemalt 200 operatsiooni aastas ja töötama aastas vähemalt 440 erialalist töötundi. Kuna erialaselts ei pidanud statsionaarse töö tegemist oluliseks, jättis vastustaja näoja lõualuukirurgia eriala aluste p-st 3.1.1 põhjendatult välja, pidades piisavaks arvestamist üksnes operatsioonide tegemisega. Tähtsust ei oma, et Eesti Näo-Lõualuukirurgia Seltsi 05.09.2014 kirjast nähtuvalt on erialaselts jõudnud hiljem järeldusele, et statsionaarse töö tegemine on oluline kvalifikatsioonikriteerium, sest vastustajal puudus aluste kehtestamisel ja taotlejate hindamisel võimalus sellega arvestada. Kuna aluste p-s 3.1.1 toodud hindamiskriteeriumi ei kasutatud näoja lõualuukirurgia erialal ühegi taotluse hindamisel, siis koheldi kõiki taotlejaid võrdselt.

5.4. Aluste p 3.1.b järgi hinnati, kas taotluse andmetel oli teenuse osutaja teenuse osutamise kohas taotlenud samal erialal päevaravi või statsionaarse teenuse osutamiseks lepingu sõlmimist. Hindamise alust ei rakendatud, kui päevaravi või statsionaarse teenuse osutamiseks selles teenuse osutamise kohas ei olnud valikut välja kuulutatud. Kui oli esitatud taotlus samal erialal päevaravi või statsionaarse teenuse osutamiseks, saadi 10 punkti, kui sellist taotlust esitatud ei olnud, saadi 0 punkti. Eesti Haigekassa juhatuse 08.01.2014 otsusest nr 24 nähtuvalt kuulutati näoja lõualuukirurgia erialal valik välja üksnes ambulatoorse raviteenuse osas, mistõttu tuli aluste p-s 3.1.b sätestatud hindamiskriteerium jätta arvestamata. Kuna nimetatud kriteerium jäeti tähelepanuta kõigi näoja lõualuukirurgia erialal esitatud taotluste hindamisel, siis koheldi kõiki taotlejaid võrdselt.

5.5. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema juures töötavad arstid on pädevamad kui Dental Art OÜ-s töötavad arstid. Mõlemad taotlejad said aluste p-s 3.1.a (pädevushindamise läbinud arstide arv) ja p-s 3.1.c (operatsioonide tegemine) toodud hindamiskriteeriumite eest võrdselt punkte. Kuna Dental Art OÜ sai hindamisel enim punkte, siis tehti aluste p 12.4 järgi õiguspäraselt ettepanek ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks eelisjärjekorras temale. Näolõualuukirurgia keskus OÜ sai aluste p-s 3.1.a toodud pädevuskriteeriumi järgi küll rohkem punkte kui Maxilla AS ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ, kuid sellest ei järeldu, et teised taotlejad oleksid ebapädevad või osutaksid ebakvaliteetset raviteenust. Kaebaja, Maxilla AS ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ kogusid võrdsel arvul hindepunkte ning ravi rahastamise lepingu sõlmimise ettepaneku tegemisel sai aluste p-de 12.5 ja 12.5.1 järgi määravaks pakutud hind. Kaebaja ei ole aluste neid punkte käesolevas asjas vaidlustanud, mistõttu ei kontrolli kohus nimetatud kriteeriumi asjakohasust. Eesti Haigekassa juhatuse 27.03.2014 otsus nr 139 on koostoimes hindamise aluste ja vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohtadega piisavalt põhjendatud. Taotlejate hindamine on toimunud õiguspäraselt, mistõttu puudub vaidlusaluse otsuse tühistamiseks ja taotluste uueks läbivaatamiseks kohustamiseks alus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

6.1. Varasemate lepingute täitmine. Halduskohus ei ole sisuliselt põhjendanud seisukohta, et kuigi apellant väljastas teistest taotlejatest oluliselt rohkem soodusretsepte, ei olnud talle lubatud suuremat eksimisvõimalust. Taotlejate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb arvestada rikkumiste suhet taotlejate poolt väljastatud soodusretseptide koguarvu. Seda põhjusel, et

3-14-50626 6(12) taotlejad on soodusretsepte väljastanud väga erinevas ulatuses ja mida rohkem retsepte on väljastatud, seda suurem on ka eksimisvõimalus (nt eelmisel lepinguperioodil väljastas Dental Art OÜ 1315 soodusretsepti, Maxilla AS 1655 soodusretsepti ja Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ 2855 soodusretsepti). Apellandi näitajad ei ole ka võrreldavad Kaarli Hambapolikliinik OÜ näitajatega, kes väljastas eelmisel lepinguperioodil küll 3670 soodusretsepti, kuid neist realiseeriti kõigest 2873 retsepti. Apellandi väljastatud 2855 soodusretseptist realiseeriti aga 2818.

Seega on Kaarli Hambapolikliinik OÜ puhul jäänud kontrollimata 979 soodusretsepti, kuid apellandi puhul üksnes 37 retsepti, mistõttu ei ole vigade esinemise andmed võrreldavad. Kohtuotsus on lisaks vastuoluline, sest leides esmalt, et tekitatud kahju suurus ei ole korduvate rikkumiste puhul oluline, märkis kohus samas, et võimalikud ebaõigesti väljastatud, kuid realiseerimata jäänud retseptid ei oma tähtsust, sest need ei tekita vastustajale kahju. Sellise lähenemise puhul sõltub taotlejale varasemate lepingute täitmise eest aluste p 2.1.2 järgi antav punktisumma seega mitte lepingu rikkumise faktist, vaid asjaolust, kas patsient on ebaõigesti väljastatud soodusretsepti apteegis realiseerinud.

Rikkumiste arvust lähtumine eeldab, et vastustaja kontrollisüsteem suudaks avastada kõik rikkumised, kuid praegu suudetakse seda teha üksnes osaliselt (Kaarli Hambapolikliinik OÜ puhul jäi eelmisel perioodil realiseerimata ja seega kontrollimata 979 soodusretsepti, Maxilla AS puhul 270, Dental Art OÜ puhul 219 ja Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ puhul 37 soodusretsepti). Järelikult puudub vastustajal tegelik ülevaade taotlejate poolt eelmisel lepinguperioodil toime pandud rikkumistest ning olemasolevaid andmeid ei saa ravi rahastamise lepingu sõlmimisel aluseks võtta.

Ebaõige on seegi halduskohtu seisukoht, et tähtsust ei oma apellandi rikkumiste arv (kokku 4 rikkumist) ja tekitatud kahju suurus (kogusummas 15,42 eurot) võrrelduna sama palju hindepunkte saanud Maxilla AS rikkumistega (kokku 26 rikkumist kogusummas 375,36 eurot). Haigekassa ei tohtinud lähtuda jäigalt aluste p-s 2.1.2 sätestatust, vaid pidanuks täiendavalt arvestama kaalutlusõiguse eesmärgiga. Tähelepanuväärne on seegi, et aluste p 2.1.2 kohaselt hinnataks üksnes ühe rikkumise toime pannud taotlejat 10 punkti vääriliseks ka juhul, kui tema tekitatud kahju suurus on 99,99 eurot.

6.2. Teenuse hinna eelistamine teenuse kvaliteedile. Halduskohus on jätnud käsitlemata küsimuse, kas vastustaja on lepingupartneri valikul õiguspäraselt lähtunud pakutud hinnast, mitte aga taotleja pädevusest. Ekslik on seisukoht, et kuivõrd kaebaja ei vaidlustanud aluste p

12.5 ja 12.5.1, siis ei pidanudki kohus hinnast lähtumise põhjendatust analüüsima. RaKS § 2 lg-s 2 sätestatud ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõttega ei ole kooskõlas ravi rahastamise lepingu sõlmimine soodsaima teenuseosutajaga ebakvaliteetse raviteenuse hinnaga, nagu see on toimunud käesoleval juhul. Tagajärjeks on see, et haigekassa lepingupartnerid ei suuda teenust kvaliteetselt osutada, mistõttu on patsiendid sunnitud omal kulul pöörduma apellandi poole.

6.3. Statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise arvestamata jätmine. Taotleja arstide poolt statsionaarses ravis tehtava töö arvestamine on teenuse kvaliteedi seisukohalt oluline ka ambulatoorse raviviisi puhul. Apellant nõustub, et kõige paremini tunneb erialalist tööd ning oskab erialalise pädevuse ja kvalifikatsiooni tingimusi kirjeldada erialaselts. Eesti Näolõualuukirurgia Seltsi 05.09.2014 kirjast nähtuvalt on statsionaarse töö tegemine oluline kvalifikatsioonikriteerium ka ambulatoorse raviviisi korral, kuid kohus on jätnud selle seisukoha arvestamata. Halduskohus on Eesti Näo-lõualuukirurgia Seltsi 25.06.2013 kirjale andnud ebaõige tähenduse. Ka nimetatud vastusest tuleneb, et töö statsionaaris annab arstile suurema kogemuse ja pädevuse. Isegi juhul, kui selline seisukoht pole kirjast üheselt arusaadav, ei saanud halduskohus jätta jõusse vastustaja otsust, mis ei arvestanud statsionaarse töö tegemise kui olulise kvalifikatsioonikriteeriumiga. Kuna nimetatud kriteeriumi järgi on kõik taotlejad saanud 0 punkti, kuigi apellant oleks pidanud saama 5

3-14-50626 7(12) punkti, sest viis tema kuuest arstist tegid operatsioone ka statsionaarses raviviisis, on viga ilmselgelt mõjutanud asja otsustamist.

6.4. Uuringute ja protseduuride osakaal. Uuringute ja protseduuride hindamisel ei olnud põhjendatud lähtumine üksnes Eesti keskmisest näitajast. Antud juhul tuleb olulise asjaoluna arvestada ka seda, milline on teistest raviasutustest taotleja juurde suunatud ja eelnevalt uuritud patsientide hulk. Apellandi puhul on selliste patsientide osakaal 70–80%, mistõttu oli temale 0 hindepunkti andmine põhjendamatu. Kuivõrd erinevalt teistest lepingupartneritest osutavad haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad näo-lõualuukirurgia erialal ambulatoorset ravi ka erakorralise meditsiini osakonna kaudu, kuhu jõuavad patsiendid, kes vajavad sageli mitmesuguste uuringute tegemist (seoses haigusloo ja varasemate uuringute puudumisega), siis on nende näitajad tavapärasest kõrgemad. Halduskohtu otsus on kõnealuses osas oletuslik. Asjaolu, et kõigile taotlejatele anti ühetaoliselt 0 punkti, ei tähenda asja otsustamise mittemõjutamist, vaid selline olukord muutis aluste p 3.1.d sisutuks ega võimaldanud selgitada välja taotlejate tegelikku paremusjärjestust. Apellant on olnud läbivalt seisukohal, et tema juures töötavad arstid on teinud kõik vajalikud uuringud ja protseduurid ning enamate uuringute tegemine oleks olnud põhjendamatu.

6.5. Apellandi arstide suurem pädevus võrreldes kolmandate isikute arstidega. Halduskohtule esitatud Dental Art OÜ 06.10.2014 saatekiri tõendab üheselt apellandi arstide suuremat pädevust, sest vastasel korral ei oleks dr Valdur Viikmann suunanud oma patsienti just apellandi juurde olukorras, kus ravi rahastamise lepingud on sõlmitud Dental Art OÜ-ga, Maxilla AS-ga ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ-ga. Lubamatu on olukord, kus haigekassa lepingupartnerid näo-lõualuukirurgia erialal ei suuda ettenähtud raviteenuseid osutada ning patsient on seetõttu sunnitud teenuse saamiseks pöörduma apellandi poole. Asjaolu, et ravi rahastamise lepingu üldtingimuste järgi tuleb tervishoiuteenuse osutajal vastavalt kindlustatud isiku vajadustele osutada iga raskusastmega ja igat liiki raviteenuseid oma erialal, kinnitab üheselt, et vastustaja lepingupartner peab oma erialal olema piisavalt pädev, et tagada patsiendile kvaliteetne ravi. Käesoleval hetkel see kahetsusväärselt nii ei ole.

7. Eesti Haigekassa vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

7.1. Varasemate lepingute täitmine (RaKS § 36 lg 4 p 8; aluste p 2.1.2). Kõnealune kriteerium on asjakohane ning tervishoiuteenuse osutajate võrdseks kohtlemiseks ei ole põhjendatud lähtumine mingist lubatavast veamäärast. Soodusretseptide kõrval võetakse lisaks arvesse võimalikke rikkumisi raviarvete, töövõimetuslehtede ja meditsiiniseadmete kaartide väljastamisel. Kontrollitud ja realiseeritud retseptide puhul on olemasolevad andmed võrreldavad ning neist lähtumine oli õiguspärane ja tagas taotlejate võrdse kohtlemise. Põhjendamatu on seisukoht, et suuremamahulise tegutsemise korral tuleb lubada ka rohkem eksimusi. Korduvrikkumise esinemise fakti ei mõjuta asjaolu, mitut soodusretsepti on kontrollitud või kui suur osa on jäänud kontrollimata. Teoreetiline võimalus, et osa vigadest on jäänud avastamata, ei saa olla aluseks avastatud vigade arvestamata jätmiseks. Oluline (korduv) lepingurikkumine on mõistlik alus taotleja punktisumma vähendamiseks. Halduskohus on õigesti märkinud, et ühetaolise ja läbipaistva menetluse tagamiseks ei saa haigekassa asuda erinevate taotlejate rikkumisi omavahel veel täiendavalt võrdlema.

7.2. Teenuse kvaliteet (RaKS § 36 lg 4 p 2; aluste p-d 3.1.b, 3.1.1 ja 3.1.d). Apellant on jätkuvalt üksnes abstraktselt ja paljasõnaliselt väitnud, et tema arstidel on teiste taotlejatega võrreldes suurem pädevus, sidumata oma seisukohta asjakohaste kriteeriumitega. Pelgalt saatekiri apellandi juures töötava arsti juurde ei tõenda kõrgemat kvaliteeti või suuremat

3-14-50626 8(12) pädevust. Halduskohus ei pidanud hakkama hindama tervishoiuteenuse osutajate kvaliteeti olukorras, kus apellant esitas vastuväited üksnes aluste p-de 3.1.b ja 3.1.1 arvestamata jätmise ning p-s 3.1.d nimetatud uuringute ja protseduuride hindamisel aluseks võetud võrdlusandmete suhtes. Apellant ei vaidlustanud halduskohtus teadlikult ka aluste p 12.5 ja

12.5.1. Halduskohus on õigesti märkinud, et aluste p-st 3.1.c lähtuvalt hinnati mh näolõualuukirurgia erialal seda, kas arstid on eelneval kalendriaastal teinud operatsioone täisvarustusega operatsioonitoa tingimustes. Kuna operatsioone tehakse nii ambulatoorse, päevaravi kui ka statsionaarse teenusena, siis on taotluste hindamisel muu hulgas arvesse võetud ka statsionaarses raviviisis tehtud tööd. Eesti Näo-lõualuukirurgia Seltsi 25.06.2013 kirja ei ole võimalik tõlgendada teistmoodi, kui seda on mõistnud halduskohus ning erialaseltsi arvamusest lähtudes ei saanud vastustaja pidada tingimata vajalikuks ambulatoorse töö sidumist statsionaarse tööga. Kuivõrd näoja lõualuukirurgia erialal ei kuulutatud paralleelselt välja valikut statsionaarse teenuse osutamiseks, ei hinnatud taotlejate puhul põhjendatult ka aluste p 3.1.b. Uuringute ja protseduuride osakaaluga seoses rõhutab vastustaja, et isegi kui haiglavõrgu arengukava haiglate profiil oleks teistsugune, siis vaidlusalune otsus hõlmab üksnes haiglavõrgu arengukavas nimetamata tervishoiuteenuse osutajaid, kelle andmed on omavahel igal juhul võrreldavad.

8. Kolmandad isikud Maxilla AS, Dental Art OÜ ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ nõustuvad vastustaja seisukohtadega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.

10. Eesti Haigekassa juhatuse 27.03.2014 otsuse nr 139 lisa 1 p-st 2.15 (I kd, tl 38p-40p; II kd, tl 70p-72p) ja lisast 2 (I kd, tl 42 pöördel; II kd, tl 92 pöördel) nähtuvalt on Dental Art OÜ saanud teistest taotlejatest oluliselt rohkem hindepunkte (68 punkti), kuid Maxilla AS, Näolõualuukirurgia keskus OÜ ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ said kõik 53 hindepunkti. Seega juhul, kui asjas peaks leidma kinnitust, et apellandile on mõnes aspektis antud põhjendamatult vähe hindepunkte ning samal ajal on kolmandatele isikutele antud hindepunkte õigesti, muudaks see taotlejate pingerida oluliselt.

11. Varasemate lepingute täitmine (RaKS § 36 lg 4 p 8; aluste p 2.1.2). Vaidlust ei ole selles, et Dental Art OÜ-le ega Kaarli Hambapolikliinik OÜ-le ei ole haigekassa nõudeavaldusi esitanud, mistõttu anti neile vastava hindamiskriteeriumi järgi igal juhul põhjendatult maksimumpunktid (10 punkti). Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ ja Maxilla AS said selle kriteeriumi järgi 5 punkti, sest haigekassa on neile nõudeavaldusi esitanud vastavalt kaks (kokku 4 raviarvet kogusummas 15,42 eurot – I kd, tl 166-169) ja kolm (kokku 26 raviarvet kogusummas 375,36 eurot – I kd, tl 160-165). Seejuures tuleb märkida, et kui apellandi puhul seonduvad kõik eksimused üksnes soodusretseptide väljastamisega, siis Maxilla AS puhul seonduvad kõik eksimused omakorda põhjendamatult tasumiseks esitatud teenusearvetega. Apellant leiab, et kuna tema väljastas teistest oluliselt rohkem soodusretsepte, siis pidi talle olema lubatud ka suurem eksimisvõimalus. Halduskohus on haigekassa retseptikeskuse (I kd, tl 156-157) ja lepingute täitmise jälgimise andmebaasi (I kd, tl 159) päringute tulemuste alusel õigesti tuvastanud, et apellandi väide teiste taotlejatega

3-14-50626 9(12) võrreldes oluliselt suurematest mahtudest ei pea paika. Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ on küll väljastanud märkimisväärselt rohkem soodusretsepte kui Dental Art OÜ ja Maxilla AS, kuid Kaarli Hambapolikliinik OÜ-ga võrreldes on apellandi mahud olnud sama suured või isegi pisut väiksemad. Raviarveid on Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ seevastu väljastanud kõigist teistest taotlejatest kordades vähem.

Ringkonnakohus nõustub iseenesest apellandiga selles, et taotlejate võrdlemisel annaks nende tegevuse korrektsusest üldjuhul adekvaatsema ülevaate raviteenuse osutamise käigus esinenud eksimuste osakaal (sarnaselt teostatud uuringute ja protseduuridega), mitte vigade absoluutarv. Käesoleval juhul ei saa teistsugune lähenemine aga olla viinud ebaõigele tulemusele, sest Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ ja Maxilla AS eksimused on protsentuaalselt väga lähedased, mistõttu tuleks neile ikkagi anda sama suur arv hindepunkte. Näolõualuukirurgia keskus OÜ väljastatud ja realiseeritud soodusretsepte oli 2818, millest eksimusi sisaldasid 4 tk ehk 0,142%. Maxilla AS on esitanud 21 267 raviarvet, millest alusetuid 26 tk ehk 0,122%. Kui võtta mõlema taotleja puhul arvesse avastatud eksimuste osakaalu kõigi soodusretseptide ja raviarvete summast, ei oleks tulemused oluliselt erinevad (vastavalt 0,104% ja 0,115%). Apellandi arutlus realiseerimata ja seega kontrollimata soodusretseptides tõenäoliselt esinevatest puudustest ei ole põhjendatud, sest vigade esinemist ei ole mingit alust eeldada. Realiseeritud retseptide ja esitatud raviarvete andmed on taotlejate võrdluse läbiviimiseks asjakohased ja piisavad. Vastustaja kontrollisüsteem toimib kõigi taotlejate puhul ühetaoliselt, mistõttu ei esine kellegi ebavõrdset kohtlemist.

Aluste p-st 2.1.2 nähtuvalt on varasemate ravi rahastamise lepingute või sellesarnaste lepingute nõuetekohase täitmise (RaKS § 36 lg 4 p 8) kontekstis peetud vabandatavaks (s.o maksimaalsete hindepunktide andmist mittevälistavaks) tervishoiuteenuse osutaja poolt ühekordse väheolulise ulatusega (alla 100 euro) rikkumise esinemist. Kui taotlejale on kahju hüvitamise nõudeid esitatud korduvalt (summast olenemata) või vähemalt 100 euro suuruses summas, siis on alustest tulenevalt tegemist juba olulise rikkumisega, mis tingib maksimaalse

10 punkti asemel taotlejale 5 punkti andmise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudub põhjus asuda seisukohale, et haigekassa oleks hindepunktide vähendamise aluseks olevat olulist rikkumist sisustanud ilmselgelt ebamõistlikult (s.o korduv või suuremahuline eksimus).

12. Teenuse hinna eelistamine teenuse kvaliteedile ja apellandi arstide suurem pädevus võrreldes kolmandate isikute arstidega (RaKS § 36 lg 4 p 2; aluste p-d 3.1.a ja 3.1.c). Apellant väidab jätkuvalt, et tema juures töötavad arstid on suurema pädevusega, mida tõendab tema hinnangul Dental Art OÜ 06.10.2014 saatekiri (I kd, tl 182 ja pöördel), millega patsient suunati komplikatsioonide ilmnemisel ravile just Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ-sse. Olenemata sellest, kas saatekiri võiks tõepoolest osutada vähemasti teatud küsimustes apellandi arstide suuremale pädevusele või ulatuslikumale kogemusele, ei saa viidatud saatekirjast siiski järeldada, et kolmas isik osutaks mittenõuetekohase kvaliteediga raviteenust. Valikumenetluse seisukohalt omab tähtsust eelkõige see, et haigekassa teeks ettepaneku ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks taotlejale, kellel on olemas nõutav pädevus kvaliteetse raviteenuse osutamiseks, jätmata samas tähelepanuta ka muid kriteeriume. Nii aluste p 12.5 (I kd, tl 28 pöördel) kui ka Eesti Haigekassa juhatuse 08.01.2014 otsuse nr 24 lisa 5 „Taotluse esitamise nõuded“ p 12 (I kd, tl 20 pöördel) näevad ette, et kui enam punkte saanud taotlejaid on rohkem, kui vajadus teenuse järele (väljakuulutatud ravijuhtude arv) antud erialal ja kohas tingib, tehakse ettepanek lepingu sõlmimiseks taotlejale või taotlejatele, kes pakkusid madalamat hinda.

3-14-50626 10(12) Eesti Haigekassa juhatuse 27.03.2014 otsuse nr 139 lisas 2 toodud tabelist nähtuvalt hindas vastustaja näoja lõualuukirurgia erialal ambulatoorses ravis järgmisi kriteeriume: 1) hinnakoefitsient (RaKS § 36 lg 4 p 3; aluste p 2.1.1; maksimaalselt 10 punkti); 2) varasemate lepingute täitmine (RaKS § 36 lg 4 p 8; aluste p 2.1.2; maksimaalselt 10 punkti); 3) maksuvõla olemasolu või puudumine (RaKS § 36 lg 4 p 9; aluste p 2.1.3; maksimaalselt

10 punkti); 4) ravikindlustust ja tervishoidu reguleerivate õigusaktide täitmine, kaebuste esitamine, liidestatus e-tervisega (RaKS § 36 lg 4 p 10; aluste p 2.1.4; maksimaalselt 10 punkti); 5) arstide pädevushindamise läbimine või residentuuri lõpetamine viimase 5 aasta jooksul (RaKS § 36 lg 4 p 2; aluste p 3.1.a; maksimaalselt 10 punkti); 6) täisvarustusega operatsioonitoa tingimustes operatsioonide tegemine eelneval aastal (RaKS § 36 lg 4 p 2; aluste p 3.1.c; maksimaalselt 10 punkti); 7) teostatud uuringute ja protseduuride osakaal (RaKS § 36 lg 4 p 2; aluste p 3.1.d; maksimaalselt 10 punkti); 8) teenust pakkuvate arstide optimaalse koormuse näitajad (RaKS § 36 lg 4 p 6; aluste p

3.2 ja lisa 1; maksimaalselt 10 punkti).

Hindamine ei olnud objektiivselt võimalik aluste p 3.1.b järgi, sest näoja lõualuukirurgia erialal päevaravi ega statsionaarse ravi osas valikut välja ei kuulutatud. Samuti ei toimunud hindamist aluste p-de 3.1.1–3.1.9 järgi, sest need kriteeriumid vastavale erialale ei laienenud. Seejuures tingis aluste p 3.1.1 mittekohaldamise erialaseltsi arvamus, et näoja lõualuukirurgia erialal ei ole pädevuse omandamiseks ja säilitamiseks töö statsionaarses ravivormis tingimata vajalik (vt selle kriteeriumi kohta käesoleva otsuse p 13). Sellele vaatamata nähtub rakendatud kriteeriumitest, et raviteenuse osutamise kvaliteedi ja tingimustega (RaKS § 36 lg 4 p 2) seonduvate näitajate eest oli võimalik saada maksimaalselt

30 punkti, samas kui hinnakoefitsient (RaKS § 36 lg 4 p 3) andis maksimaalselt vaid 10 punkti. Ülejäänud kriteeriumid, mille eest võis kokku saada maksimaalselt 40 punkti, iseloomustasid omakorda taotleja senise tegevuse korrektsust ja arstide töö optimeeritust. Olukorras, kus madalat teenuse hinda pakkudes võis saada üksnes kuni 12,5% kõigist hindepunktidest, ei ole alust väita, et teenuse hinnale oleks muude hindamiskriteeriumite seas omistatud ebaproportsionaalselt suurt tähtsust. Võrdsete punktisummade korral on lähtumine pakutud hinnast põhjendatud, sest võrdsete hindamistulemuste põhjal tuleb eeldada ka taotlejate sisulist võrdsust ja asjakohane on lähtuda eesmärgist kasutada ravikindlustusraha kui piiratud avalikku ressurssi otstarbekalt (RaKS § 2 lg 2). Vaidlust ei ole selles, et Näolõualuukirurgia keskus OÜ pakkus nii 23.01.2014 taotluses (I kd, tl 30-32p) kui ka 10.03.2014 hinnapakkumisvoorus (I kd, tl 111-112) hinnakoefitsienti 1,0 ning Maxilla AS pakkus koefitsienti 0,9 ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ hinnapakkumisvoorus koefitsienti 0,85. Seega oli ravikindlustusraha eeldatav kokkuhoid märkimisväärse suurusega. Apellant on sisuliselt soovinud praeguses vaidluses omistada RaKS § 36 lg 4 p-s 2 sätestatud hindamiskriteeriumile ainumäärava tähenduse, mis oleks aga vastuolus RaKS § 36 lg-s 4 sätestatuga, sest haigekassal on kohustus võtta taotlejate hindamisel arvesse kõiki nimetatud sättes loetletud asjaolusid. Halduskohus on õigesti rõhutanud, et kõik raviteenuse osutajad peavad tagama osutatava teenuse kvaliteedi.

13. Statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise arvestamata jätmine (RaKS § 36 lg 4 p 2; aluste p-d 3.1.c ja 3.1.1). Vaidlust ei ole selles, et näoja lõualuukirurgia erialal hinnati küll taotleja arstide poolt varem täisvarustusega operatsioonitoa tingimustes operatsioonide tegemist (aluste p 3.1.c), kuid nimetatud erialal ei antud siiski eraldi hindepunkte eelneval aastal teenuse statsionaarse osutamise eest (aluste p 3.1.1). Statsionaarse töö mittearvestamise aluseks oli erialaseltsi vastavasisuline arvamus. Eesti Näo-lõualuukirurgia Seltsi 25.06.2013

3-14-50626 11(12) vastusest (I kd, tl 113-115) Eesti Haigekassa 25.04.2013 pöördumisele (I kd, tl 104-104p) saab järeldada üksnes seda, et vajaliku erialase pädevuse annavad residentuuri lõpetamine ja vähemalt 440 erialast töötundi aastas (sh vähemalt 200 operatsiooni) ning kvalifikatsiooni säilitamiseks on piisav ka töötamine üksnes ambulatoorses ravivormis (sh kirurgiline tegevus vähemalt 60 tundi kuus). Arvamuses on lisaks selgesõnaliselt märgitud, et „seotus statsionaarse tööga ei ole oluline“. Kohtumenetluse käigus täiendavalt esitatud Eesti Näolõualuukirurgia Seltsi 05.09.2014 pöördumine (I kd, tl 180) haigekassa poole ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuv, sest vastustajal ei olnud 01.11.2013 otsuse nr 20 (alused) ega 27.03.2014 otsuse nr 139 andmisel võimalik sellest lähtuda. Erialaseltsi muudetud arvamus võib olla asjakohane üksnes järgnevate perioodide osas läbiviidavate valikumenetluste puhul, millele Eesti Haigekassa on 08.10.2014 vastuses erialaseltsi pöördumisele ka õigesti viidanud (I kd, tl 189 ja pöördel).

14. Uuringute ja protseduuride osakaal (RaKS § 36 lg 4 p 2; aluste p 3.1.d). Ravikindlustuse andmekogu 2013. aasta andmetest ambulatoorse näoja lõualuukirurgia raviteenuse osutamise raames tehtud uuringute ja protseduuride osakaalu kohta (I kd, tl 201) ilmneb selgelt, et Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ see näitaja (1724 raviteenuse osutamise juhtu ning

14 uuringut või protseduuri ehk viimaste osakaal 0,8%) jäi kõigi vastava eriala tervishoiuteenuse osutajate keskmisest osakaalust (14,6% – vt Eesti Haigekassa juhatuse 22.01.2014 otsuse nr 40 lisa 1 – I kd, tl 202-203) oluliselt madalamale ning seda ka juhul, kui jätta võrdlusest välja teistest oluliselt kõrgemate uuringumahtudega haiglavõrgu arengukava haiglad (Eesti keskmine koos haiglavõrgu arengukava haiglatega 14,56% ning ilma nendeta 3,14%). Apellant ei ole esitanud mingeid tõendeid ega ka veenvat põhistust, mille alusel oleks põhjust asuda seisukohale, et just Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ puhul esineb kõigist teistest taotlejatest erinevalt olukord, kus raviteenusele suunatakse juba põhjalikult läbiuuritud patsiendid. Nagu märgitud, jäi apellandi tehtud uuringute ja protseduuride osakaal märkimisväärselt alla ka haiglavõrgu arengukavasse mittekuuluvate tervishoiuteenuse osutajate keskmisele. Igal juhul ei ole apellant toonud esile mõistlikke põhjuseid, miks pidanuks tema saama antud hindamiskriteeriumi all teistest taotlejatest rohkem hindepunkte (nt Dental Art OÜ-l oli nimetatud näitaja 4,0%, Kaarli Hambapolikliinik OÜ-l 0,5% ning Maxilla AS ja OÜ Ortodontiakeskus olid uued taotlejad, kellele tuli aluste kohaselt anda taotlejate keskmine punktisumma). Olukorras, kus aluste p 3.1.d järgi said kõik taotlejad võrdselt 0 punkti ja nende omavahelises võrdluses puudub põhjus kedagi eriliselt esile tõsta, ei saanud vastava hindamiskriteeriumi rakendamine lõpptulemust kuidagi mõjutada.

15. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.11.2014 otsus muutmata.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 näeb ette, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele ning kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ on käesolevas asjas tasunud esimese astme kohtus riigilõivu 30 eurot (I kd, tl 57) ja kandnud õigusabikulusid 6084 eurot (II kd, tl 2-8). Apellatsioonimenetluses on Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ tasunud riigilõivu

15 eurot (II kd, tl 127) ning kandnud õigusabikulusid 1419 eurot. Seega on kaebaja menetluskulud kahes kohtuastmes kokku olnud 7548 eurot. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning ringkonnakohus jätab muutmata halduskohtu otsuse, millega jäeti Näo-

3-14-50626 12(12) lõualuukirurgia keskus OÜ kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi enda kanda.

Eesti Haigekassa ei ole esimese ega teise astme kohtus menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kolmas isik Maxilla AS on kandnud õigusabikulusid esimese astme kohtus 1272 eurot (II kd, tl 9-12; II kd, tl 24-26p), kuid apellatsioonimenetluses pole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Kolmandad isikud Dental Art OÜ ja Kaarli Hambapolikliinik OÜ pole esimese ega teise astme kohtus menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Seega jäävad kõigi kolmandate isikute võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets