1-15-3590/37 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

1-15-3590

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-3590 Kohtukoosseis

Eesistuja Andres Parmas, liikmed

Pavel Gontšarov ja Ivi Kesküla Kriminaalasi

KE - 215 lg 2 psüüdistuses KarS § 199 lg 2 p de 7 ja 9, §

de 1 ja 2 ning 25 lg 2 järgi; süüdistuses KarS § 199 lg KP

2 p- - de 7 ja 9, § 215 lg 2 p de 1 ja 2 ning § 25 lg 2, samuti

§ 200 lg 2 p de 4 ja 7 järgi; süüdistuses - N.N-i KarS § 200 lg 2 p 7 järgi Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 22. mai 2015. a kohtuotsus,

lühimenetlus

es

Apellatsiooni esitajad de

KE KP KE ja kaitsjad ning tsiviilkostjana ema

ME Kaitsjad

KE KP kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann, kaitsja vandeadvokaadi abi Karine Nersesjan Süüdistatavad

KE XXXXXXXXXXX (isikukood: ); elukoht XXXXXX :

XXXX XXXXXXX XXXX XXXXX XXXX

XXXXXXXX kriminaalkorras varem karistatud 1 kord: ;

Viru Maakohtu 13. juuni 2014. a otsusega KarS § 121,

§ 320 lg 1, § 263 p 4, § 19 p 7 järgi vangistusega

9 lg 2 5 kuud tingimisi KarS § 74 alusel katseajaga 18 kuud; kinni

peetud 23. augustil 2014; t augustil 2014 õkend: 23. kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

KP sikukood XXXXXXXXXXX); elukoht: XXXXXX (i

XX-XXX XXXXXXX kriminaalkorras karistamata ; ;

väärteokaristu 12; kinni peetud 23. augustil 2014, 20. si –

21. oktoobril 2014; vahistatud 22. oktoobrist 2014–

16. 2015; t märtsini õkend: elukohast lahkumise keeld

alates 16. 2015; märtsist

N.N

sikukood XXX); elukoht (i

XXXXXXXXX XXX XX- ; kriminaalkorras XX

karistamata; kinni peetud 22.-24. oktoobril 2014; t : õkend elukohast lahkumise keeld Prokurör

Põhja abiprokurör Ringkonnaprokuratuuri Marika Kreutzberg Tsiviilkostjad

KE ema ja isa ME JE; KP ema ja isa

EP JK

RESOLUTSIOON

2

1. tada Harju Maakohtu 22. mai 2015. a otsus osaliselt, s.o tsiviilhagide katteks Tühis

väljamõistetud summade tingimuslikult KE emalt - ja vanematelt - ME lt KP EP lt lt ja JK-

sissenõudmises ning KE- lt väljamõistetud menetluskulude tingimuslikult tema emalt ME-

lt le siss - enõudmises, samuti KE

mõistetud liitkaristuse individualiseerimise osas.

2. KE-l kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud (s.o teise astme

Välja mõista kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot ja riigi määratud

kaitsja töötasu 408 eurot) KrMS § st 188 lähtudes solidaarselt tema vanematelt - ME- ja lt

JE- . lt

3. Asendada - etud liitkaristus 10 kuud ja 29 KE le KarS § 65 lg 2 alusel mõist päeva vangistust KarS § 69 lg 1 alusel 329 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 18 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. üldkasuliku töö tegemise ajaks oma Allutada KE

alalises elukohas KarS § 75 lg s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele. -

4

. Muus osas jätta Harju Maakohtu 22. mai 2015. a otsus muutmata.

5. kaitsja ja apellatsioonid rahuldada osaliselt. KE ME KP kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

6. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Küünemäe ja

Partnerid kasuks 72 ( ) eu seitsekümmend kaks rot (sh käibemaks) vandeadvokaadi abi

Karine Nersesjani pool -

t KP le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

7 KP lt - riigieelarve tuludesse eelnimetatud kaitsjatasu katteks . Välja mõista

72 ( ) eurot. seitsekümmend kaks

8. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Jugans Grossmann kasuks 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot (sh käibemaks) vandeadvokaat

Jugans Grossmanni poolt -

KE le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

EDASIKAEBE KORD

Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval, kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1.1. KE- esitati Kar - le S § 199 lg 2 p de 7 ja 9 järgi süüdistus selles, et varem varguseid

toimepannud isikuna varastas ta 2 23. augusti varahommikul 2014 koos 2. augusti hilisõhtul –

KP AK ja -ga - JJ le kuuluva mootorratta väärtusega 5700 eurot. Samuti tema varem süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna, varastas 23. augusti 2014 varahommikul koos

KP-ga Tallinnas XXXXX X asuvas E seisnud - OÜ parklas kuuluva sõiduauto TM le

paga eurot. - -de 1 ja 2 25 lg 2 siruumist kõlari väärtusega 300 esitati KarS § 215 lg 2 p – KE le

järgi süüdistus veel ka selles, et ta püüdis 23. augusti 2014. a varahommikul koos , ja KP KK

3

KK- ringis - ga TM le õitmise eesmärgil käivitada kuuluvat sõiduautot ning kui auto ei käivitunud, siis lükkasid seda tagant ca 40 meetrit.

1.2. KP- esitati - 1) 11. augustil 2014 le KarS § 200 lg 2 p de 4 ja 7 järgi süüdistus selles, et

võttis ta vägivalda tarvitades ära kampsuni ja kaarditasku ühes selles olnud esemetega; HK- lt 2) 6. oktoobril 2014 võttis ta koos N.N-iga ja vägivalda tarvitades GT-lt ära mobiiltelefoni, rahakoti ühes selles olnud sularaha ja dokumentidega ning seljakoti ühes selles olnud sülearvuti

ja laadijaga. KarS § 199 lg 2 p de 7 ja 9 järgi esitati talle süüdistus selles, et varem varguseid -

toimepannud isikuna varastas ta 22. 23. augusti varahommikul 2014 koos augusti hilisõhtul –

AK KE ja -ga - JJ le kuuluva mootorratta väärtusega 5700 eurot. Samuti tema varem süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna, varastas 23. augusti 2014 varahommikul koos

KE-ga Tallinnas XXXXX X asuvas E OÜ parklas seisnud kuuluva sõiduauto TM-le

pagasiruumist kõlari väärtusega 300 eurot. KarS § 215 lg 2 p – järgi esitati

-de 1 ja 2 25 lg 2

KP- ti 2014. a varahommikul koos , ja le KE KK süüdistus veel ka selles, et ta püüdis 23. augus

KK- - ku ga ringisõitmise eesmärgil käivitada uluvat sõiduautot ning kui auto ei TM le käivitunud, siis lükkasid seda tagant ca 40 meetrit.

1.3. N.N-ile esitati - selles, et süüdistus KarS § 200 lg 2 p de 4 ja 7 järgi

6. oktoobril 2014 võttis ta koos ga ja vägivalda tarvitades KP- GT- ltära mobiiltelefoni, rahakoti

ühes selles olnud sularaha ja dokumentidega ning seljakoti ühes selles olnud sülearvuti ja laadijaga.

2.1. Harju Maakohtu 22. mai 2015. a otsusega tunnistati

KE -de 7 ja süüdi KarS § 199 lg 2 p

9 järgi ning teda karistati 9 kuu vangistusega. tunnistati süüdi ka KarS § 215 lg 2 p

KE -de 1 ja

2 -

§ 25 lg 2 järgi ning teda karistati 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem

karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg KE- le 2 alusel vähendati seda karistust ühe kolmandiku võrra. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 23. Augustil 2014. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

karistust Harju Maakohtu 13. juuni 2014. a otsusega - KE le mõistetud ja ärakandmata karistuse

– 5 kuud vangistust – võrra, mõistes talle liitkaristuseks 10 kuud ja 29 päeva vangistust.

Karistusaja alguseks loeti

KE poolt karistuse kandmisele asumise päev. Kohus tühistas KE- le kohaldatud tõkendi alates karistuse kandmnisele asumisest.

2.2. KP - tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p de 7 ja 9 järgi ning karistati 9 kuu vangistusega.

Samuti tunnistati

-de 1 ja 2 - KP süüdi § 215 lg 2 p § 25 lg 2 järgi ning karistati 5 kuu

vangistusega.

- g karistati 3 aasta ja 6 kuu KP tunnistati süüdi ka § 200 lg 2 p de 4 ja 7 järgi nin

vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti KP- liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. le

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust ühe kolmandiku võrra. KarS § 68 lg 1 alusel

arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: kokku 4 kuud ja 27 päeva. KarS § 74 lg-te

1 ja 3 alusel jäeti KP- le mõistetud ja ärakandmata vangistus 1 aasta 11 kuud ja 5 päeva täitmisele pööramata tingimusel, et KP ei pane 2 aasta ja 6-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning

täidab KarS § 75 lg s 1 ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p - -de 2, 2 1 ja 4 alusel keelati

KP-l käitumiskontrolli ajal tarvitada alkoholi, omada või tarvitada narkootilisi või

psühhotroopseid aineid. Kohus tühistas õkendi alates ko KP- kohaldatud t le htuotsuse jõustumisest.

2.3. N.N tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja teda karistati 4 aasta vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

karistusaja hulka eelvangistuses viibit

-te 1, 2 ja 3 alusel ud aeg kokku 3 päeva. KarS § 74 lg määrati, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust ning karistuse

4

ülejäänud osa, s.o 2 aastat 6 kuud ja 27 päeva jääb täitmisele pööramata, kui N.N ei pane

3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaja kulgemist arvestati alates 22. maist 2015. Kohus tühistas N.N-ile

kohaldatud t

õkendi alates karistuse kandmisele asumise päevast.

2.4. Maakohus rahuldas GT tsiviilhagi, mõistes KP- ja - lt KE lt solidaarselt tema kasuks välja

3364 eurot ja 86 senti. Kohus rahuldas

JJ KE KP - ja le - solidaarselt tema lt tsiviilhagi, mõistes

kasuks välja 3569 eurot ja 94 senti. Kohus rahuldas tsiviilhagi, mõistes TM KE KP -lt ja - lt

solidaarselt tema kasuks välja 237 eurot ja 69 senti. Samuti rahuldas kohus HK tsiviilhagi,

mõistes tema kasuks välja 28 eurot. Maakohus märkis, et KP- lt KE-l vajalike vahendite puudumisel tuleb tsiviilhagi katteks välja mõistetav summa VÕS § 1053 lg 2 alusel sisse nõuda

tema emalt - - ME lt; KP l vajalike vahendite puudumisel tuleb tsiviilhagi katteks välja mõistetav

summa VÕS § 1053 lg 2 alusel sisse nõuda tema vanematelt EP- ja - . lt JK lt

2.5. Maakohtu otsusega mõisteti udena välja sundraha ja KE- kriminaalmenetluse kul lt

kaitsjatasu. KrMS § 188 alusel määrati, et KE-l vajalike vahendite puudumisel tuleb

menetluskulud sisse nõuda tema emalt aakohtu otsusega mõisteti ka J. ME- . M lt Vaarikult ja

KP- lt kriminaalmenetluse kuludena välja sundraha ja kaitsjatasu. Maakohus märkis, et kriminaalmenetluse kulud kuuluvad KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele ositi 12 kuu jooksul

2.6. Lisaks otsustas maakohus asitõenditega seonduvad küsimused.

3. Maakohus leidis, et süüdistavate süü neile inkrimineeritud kuritegudes on tõendatud.

3.1. KP HK- süü lt kampsuni ja kaarditasku röövimises on tõendatud kannatanu ja tunnistaja

KR ütlustega, samuti kannatanu isiku läbivaatuse protokolli, PERH haigusloo väljavõtte ja süüdistatava ütlustega.

3.2. ja

mootorratta va KE KP JJ süü rguses on tõendatud süüdistatavate ja kannatanu

ütlustega, samuti Facebooki konto vaatlusprotokolli ja valvekaamerate salvestiste AK vaatlusprotokollidega.

3.3. ja

KE KP TM süü auto kasutamise katse ja sellest kõlari varguses on tõendatud

sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabelite, samuti süüdistatavate ja kannatanu ütlustega.

3.4. ja N.N-i KP süü röövimises on tõendatud kannatanu ütlustega, kannatanu isiku GT

läbivaatuse protokolliga ja väljavõttega tema haigusloost, samuti süüdistatavate ütlustega,

turvakaamerate salvestiste vaatlusprotokollide ja neile lisatud fototabelitega, sündmuskoha

vaatlusprotokolli ning tunnistajate , , ning K-

ga. TK TP KL ET ütluste

3.5. ja on varem korduvalt varguste eest karistatud ning Maakohus märkis, et kuna KE KP

nad on taas lühikese ajavahemiku jooksul toime pannud mitu varavastast süütegu, siis võib öelda, et varguste toimepanemine on kujunenud nende elustiiliks. Seetõttu tuleb nende poolt

varguste toimepanemine kvalifitseerida süstemaatilise vargusena KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuna KE ja KP on mitmes süüdistuse episoodis tegutsenud ühiselt ja kooskõlastatult, siis tuleb nende poolt vargust toimepanemine kvalifitseerida ka KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. Grupiviilisine

ja seega kvalifitseeritav KarS § 215 lg 2 p järgi on ka TM- le kuuluva mootorsõiduki omavolilise

kasutamise katse. Samuti tuleb grupiviisilisena KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseerida J.

5

N.N-i ja KP poolt GT röövimine, sest selgi puhul tegutsesid nad kuritegu toime pannes ühiselt

ja koos

kõlastatult.

4.1. Maakohus leidis, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et KE, KP ja N.N on

neile süüks arvatud kuritegudega kannatanutele kahju tekitanud tsiviilhagides näidatud

summades. ja ning nende kaitsjate iteid kannatanute ning

Süüdistatavate vastuvä KE KP JJ GT tsiviilhagidele ei pidanud maakohus põhjendatuks.

4.2. esitatud tsiviilhagi Maakohus ei nõustunud kaitsjate seisukohtadega, nagu oleks JJ

ebamõistlikult suur ja tõendamata, märkides, et hagi aluseks olevad mootorratta remondi hinnapakkumised on teinud ettevõtted, kelle põhiline tegevusvaldkond ongi mootorrataste ja

autode remont ja hooldus ning kes on seetõttu kursis mootorrataste detailide täpse maksumusega. Kohtul ei ole seetõttu alust kahelda, et esitatud hinnapakkumistel olevate

detailide maksumused ei vastaks tegelikkusele. Kohus rõhutab ka asjaolu, et kannatanu on valinud odavaima pakkumise, seega on ka tema jaoks oluline remondi soodsam hind, mitte soov süüdistatavatele esitada üleliia suuri rahalisi nõudeid. Mis puudutab kaitsja väidet nagu ei oleks tõendatud, et vigastused mootorrattale tekkisid just varguse ajal, siis kohtu arvates kinnitavad kriminaalasjas kogutud tõendid just seda, et mootorratas sai kannatada varguse toimepanemise

ajal. Seda on kirjeldanud nii kui ka KE KP, kes on andnud ütlusi, et mootorratas kukkus neil mitu korda külili siis, kui nad seda lükkasid. Ebaõige on ka kaitsja seisukoht, nagu peaks kahju

arvestama mitte remondi hinnapakkumiste, vaid tegelikult mootorratta remondiks kulunud tööde arvete alusel. Remondi hinnapakkumine kajastabki reaalselt remondiks kuluvat summat,

millega hageja peab arvestama. Puutuvalt aga töötundide tasus erinevusse tsiviilhagis ja

hinnapakkumises, leidis kohus, et ka selles osas ei esine vastuolu. Remondi hinnapakkumise

kohaselt mak . Kannatanu

sab töötund 25 eurot on oma ütlustes aga täpsustanud, et JJ mootorratta remondiks kulub u. 1 tööpäev (seega 8 tundi x 25 = 200. – eurot) ning arvestades

mootorratta kahjustuste suurust, väljavahetatavate osade hulka ja selleks kuluvat aega, leiab kohus, et remondiks kuluv tööaeg ja tasu selle eest on mõistlik ja põhjendatud.

4.3. Kannatanu

kaitsja leidnud, et GT KP poolt esitatud tsiviilhagi osas on süüdistatava

kannatanu poolne Itaalia näokirurgi külastus ei ole põhjuslikus seoses temale tekitatud

tervisekahjustustega, lisaks ei kuulu abikaasa lennupiletid Eestisse, kuna hüvitamisele GT tegemist ei ole kannatanul tekkinud kuluga. Põhjendamatu on kaitsja arvates ka saamata jäänud

töötasu nõue. Maakohus ei nõustunud ühegi eeltoodud kaitsja väitega, märkides, et

k ja N.N tekitasid - riminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et le tõsiseid KP GT

kehavigastusi just näo piirkonda, põhjustades muu hulgas kolju temporaalluu murru j teisi a

vigastusi. Seetõttu on ilmne, et kannatanu vajas näokirurgi konsultatsiooni, kuivõrd see on

otseses seoses temale süüdistatavate poolt põhjustatud tervisekahjustuste raviga. Samuti oli

kannatanu, kes on Itaaliast pärit, vaba valima, kas ta pöördub arsti juurde Itaalias või Eestis

ning sellega seotud materiaalsed kulud kuuluvad väljamõistmisele kannatanule

tervisekahjustused tekitanud süüdistatavatelt. Puutuvalt abikaasa lennupileteid Itaaliast GT

Eestisse ning saamata jäänud töötasude eest esitatud nõuet, selgitas § 130 lg 1 kohus, et V

ÕS kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju

puhul isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest

tekkinud kulud ilmne, et

GT ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju. On

vajadused temale tekitatud kehavigastuste tõttu suurenesid ning ta on selgitanud, et vajas

igapäevatoimingutes kõrvalist abi, kuna ei suutnud isegi kõndida. Seetõttu vajas ta abikaasa poolset abi ja hoolt, mistõttu abikaasa pidi tulema Itaaliast Eestisse ega saanud sel ajal tööl käia. GT on kohtule esitanud tööandja poolsed kalkulatsioonid töövõimetuse perioodi ajal saamata

jäänud töötasudest ning kohtul ei ole mingit alust kahelda nende tõepärasuses. Seega on GT

6

tsiviilhagis sisalduvad nõuded, mis puudutavad lennupiletite ja saamata jäänud töötasude

hüvitamist, põhjendatud ning need tuleb süüdistatavatelt kannatanu kasuks välja mõista.

4.4. Maakohus

, ja N.N kannatanutele leidis, et süüdistatavad põhjustasid KE KP

varalise kahju tahtlikult, . Tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju õigusvastaselt ja süüliselt tekkimine on otseselt seotud süüdistatavate toime pandud varguste ja röövimisega. VÕS § 3 p 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene

varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks

tehtavatele mõistli kulutustele. VÕS § 1043 ko kele haselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju

hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust.

4.5. Maakohus märkis, et kuna süüdistatavad KE ja KP tekitasid kannatanutele varalist kahju alaealisena, vastutab tekitatud kahju eest nende seaduslik esindaja. VÕS § 1053 lg 2 sätestab, et vanemad või eestkostjad vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14-18-aastase isiku poolt teisele

isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist.

5.1. KE- le karistust mõistes märkis maakohus, et alaealise süüdlase puhul peab karistuse mõistmine lähtuma eeskätt täideviija isikust, mitte tema toimepandud teost. Seega on alaealisele karistuse mõistmisel esikohal eripreventsioon, kasvatamaks alaealist, hoidmaks ära tema poolt

uute kuritegude toimepanemist ja integreerimaks teda sotsiaalselt. puhul, kes oli alaealine KE

veel ka maakohtu otsuse kuulutamise ajal, märkis maakohus, et ta on korduvalt

seaduserikkumisi toime pannud, lastepsühhiaater kirjeldab teda kui vaba käitumisega ja personali suhtes üleolevat, agressiivset, manipuleerivat ja ähvardavat isikut. Samas on vangla

ja õppeasutuste iseloomustes kirjeldatud kui sõbralikku, viisakat ja hea õppeedukusega KE

noormeest. -l on toetav ja hooliv ema, pere tuleb majanduslikult toime ja kodus on olemas KE

kõik võimalused õppimiseks ja kasvamiseks. KE-l endal puudub aga motivatsioon oma

käitumist korrektsena hoida, hoolimata korduvatest võimalustest, mis talle selleks on antud.

Tema õigusvastane käitumine on aja jooksul üksnes süvenenud. Seetõttu pidas maakohus

kohaseks karistada teda vangistusega. Kuna

datud kuritegude KE roll süüdistuses kirjel toimepanemisel on olnud kaastäideviijatega võrreldes passiivsem, siis pidas kohus võimalikuks mõista talle karistused sanktsiooni alammäära lähedaselt. Maakohus leidis, et ei ole otstarbekas

KE- sendada, sest kohtul puudub veendumus, et le mõistetavat vangistust üldkasuliku tööga a

KE

ei jätkaks vabaduses kuritegude toimepanemist.

5.2. Ka - KP le karistust mõistes lähtus kohus sellest, et tegude toimepanemise ajal oli ta veel

alaealine, mistõttu ka tema karistamisel pidas maakohus oluliseks eeskätt eripreventiivseid

kaalutlusi. Samas, kuna kohtuotsuse kuulutamise ajaks oli

KP saanud juba täisealiseks, siis võttis maakohus samavõrra arvesse toimepandud tegusid. Kohus märkis, et KP-l oli kuritegude toimepanemisel kaastäideviijatega võrreldes aktiivsem roll ja seetõttu ei ole tema süü väike. KP

on varem korduvalt väärteokorras karistatud, talle on kohaldatud mõjutusvahendeid seoses

koolikohustuse täitmata jätmisega, koolist on teda iseloomustades märgitud KP agressiivsust kaasõpilaste suhtes ja koolikorra rikkumist. Samas kriminaalkorras ei ole teda varem karistatud. Kriminaalhooldaja ettekande põhjal ulatuvad tema käitumisprobleemide juured lapsepõlve, mil

teda väärkoheldi ja jäeti hooletusse. Neid asjaolusid arvestades pidas maakohus kohaseks

7

karistada

KP vangistusega, kuid seda sanktsiooni alammäärale lähedases määras. Kohus pidas võimalikuks jätta mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata, andmaks nii talle viimase võimaluse oma käitumise üle järgi mõtlemiseks.

5.3. N.N karistades lähtus kohus esmajoones tema süüst, leides, et süüd suurendab

see, et kannatanut jälitati enne tema ründamist ning lisaks tekitati rünnates talle ohtlikke kehavigastusi. Süüd vähendab aga see, et osa röövitust on kannatanu tagasi saanud ja röövitu väärtus ei olnud kuigi suur. Seega hindas N.N-i süüd keskmisest väiksemaks. Kohus leidis,

et N.N-i suhtes saab karistamise eesmärke saavutada üksnes vangistust kohaldades.

Rahal

puuduvad ise karistuse mõistmise välistas kohus eelkõige seetõttu, et süüdistataval

legaalsed ja regulaarsed sissetulekud, lisaks kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele uued

menetluskulud ja tsiviilhagid. N.N on esmakordselt kuriteo toime

pannud isik, mistõttu

talle otstarbekas. pikemaajalise vanglakaristuse mõistmine ei ole Kohus pidas võimalikuks vabastada N.N osaliselt tingimisi karistuse kandmiselt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Tallinna Ringkonnakohtule

süüdistatavate KE KP ja kaitsjad ja tsiviilkostjana kriminaalmenetlusse kaasatud ema. KE

6.1. ema KE ME apellatsioonis taotletakse, et ka süüdistatava isal JE-l peaks olema kohustus

tasuda kohtuotsusega - KE lt KE-l endal väljamõistetud summasid, mille tasumiseks alaealisel vahendid puuduvad.

6.2.

- KE KE kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann taotleb maakohtu otsuse tühistamist le mõistetud karistuse liigi ja karistuse raskuse ja temalt tsiviilhagi väljamõistmise osas. Kaitsja

taotleb karistuse kergendamist ja selle asendamist üldkasuliku tööga. tleb tsiviilhagi läbi Ta tao vaatamata või rahuldamata jätmist.

6.2.1. Kaitsja hinnangul ei ole - KE le karistuseks vangistuse mõistmine põhjendatud. Kohus ei

ole karistust mõistes arvestanud, et oli talle süüks arvatud tegusid toime pannes alles 14 KE aastane ega olnud seetõttu oma vaimselt ja kõlbeliselt arengutasemelt veel võimeline aru saama oma teo keelatusest ning vastavalt ka käituma. Kaitsja juhtis tähelepanu sellele, et viimase aasta

jooksul pole

KE st vanemate isikute ühtki kuritegu toime pannud. Kuriteod pani ta toime enda mõjul, kellega ta sõbrustas, kuid kohus ei ole seda karistuse mõistmisel arvestanud. Sealjuures oli KE roll kuritegude toimepanemisel kaastäideviijatest passiivsem. Apellandi hinnangul tuleb

kasutada alternatiivseid võimalusi enne, kui panna alaealine reaalselt vangi. Praeguseks on sobiv ja ära kasutamata võimalus just üldkasulik töö. Kaitsja juhib tähelepanu sellelegi, et KE-

le le ja - KP

mõistetud karistused ei ole omavahel proportsioonis, arvestades märksa KP

aktiivsemat rolli kuritegude toimepanemisel. Sellest hoolimata on kohus neile varguste eest mõistnud samasuguse karistuse. Vaatamata sellele, et KP on toime pannud veel ka raske kuriteo

– röövimise – pidas kohus võimalikuks talle mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätta.

Kaitsja arvates on ldkasulikul l palju suurem kasvatuslik el vanglas ü töö mõju kui reaals

viibimisel

, mis võib tulevikus käitumisele avaldada hoopis negatiivsemat mõju. KE

6.2.2. Kaitsja ei ole nõus ka tsiviilhagi väljamõistmisega. KE- kannatanu kasuks lt JJ Tsiviilhagi on esitatud remondi hinnapakkumise alusel, aga tegelikku kahju saab arvestada vaid

reaalsete remondikulude alusel. Neid kannatanu esitanud ei ole. Pealegi ei ole tõendatud, et

kõik mootorrattal olnud vigastused tekkisid varguse tagajärjel. Mootorrattaga seotud

8

süüdistuse osas vaid lükkas seda, mitte ise ei osalenud varguses. Tsiviilhagi on esitatud KE

ligilähedaselt moorratta maksumuse ulatuses. Selletõttu oleks tsiviilhagi tulnud jätta läbi vaatamata ja anda võimalus kannatanule esitada tsiviilhagi tsiviilkohtupidamise korras. Kuna aga kohus vaatas tsiviilhagi läbi, siis oleks see tulnud jätta rahuldamata.

6.2.3. Kaitsja esitas koos apellatsiooniga ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi osutamise

eest tasu itsjal Harju Maakohtu , määramiseks. Taotluse kohaselt kulus ka otsuse analüüsile

Riigikohtu otsustega tutvumiseks apellatsioonkaebuse koostamiseks kokku 6 pooltundi ja ,

mille eest taotleb ta tasu määramist kokku summas eurot, millele lisandub käibemaks. 120

6.3. kaitsja vandeadvokaadi abi Karine Nersesjan taotleb maakohtu otsuse KP tühistamist

GT ja

tsiviilhagi osaliselt ja tsiviilhagi JJ GT JJ

tsiviilhagide osas ning jätta uue otsusega

täielikult rahuldamata. Apellandi arvates on vaidlustatud kohtuotsus tsiviilhagide osas õiguslikult põhistamata.

6.3.1. Kannatanu

GT esitatud tsiviilhagi on põhjendamatu tema abikaasa lennupiletite hinna

osas (204,54 eurot), sest tegemist ei ole kahjustamisest tekkinud kuluga. Samuti on GT

põhjendamatu nõue tema abikaasa saamata jäänud töötasu osas (1 GT 388,21 eurot), sest see

nõue ei ole põhjuslikus seoses le tekitatud tervisekahjustusega. Kahju hüvitamine ei tohi GT- olla kannatanu rikastumise allikas, kuid abikaasa saamata jäänud töötasu nõue on esitatud just

eesmärgiga süüdistatava arvelt rikastuda. Põhjenda nõue reisi eest Itaaliasse matu on ka

GT (497,31 eurot). Selles osas kahju tõendamiseks esitatud itaaliakeelsest paberist oli isegi tõlgi abil raske aru saada.

6.3.2. Kannatanu

JJ tsiviilhagi peab apellant alusetuks ja leiab, et see on tõendamata. Kannatanu ei ole tõendanud, et ta oleks oma mootorratta remondiks midagi kulutanud. Samuti

ei ole ta kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks piisava täpsusega kahju suurus.

Esitatud S - ge kokku tsiviilhagis OÜ e kirjas toodud töö tegemiseks kuluva aja tasu ei lan märgituga, sest tsiviilhagis on tööle kuluvat aega näidatud hinnapakkumises märgitust oluliselt pikemana.

6.3.3. Kaitsja on koos apellatsiooniga esitanud ka taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu kindlaks määramiseks. Taotluse kohaselt on tal kulunud 1 pooltund Harju Maakohtu 22. mai 2015. a kohtuotsusega tutvumiseks ja 2 pooltundi apellatsiooni koostamiseks, mille eest taotleb ta tasuna kokku 72 eurot (sh käibemaks).

6.4. Tallina Ringkonna lmenetlusse kohtu 8. septembri 2015. a määrusega kaasati kriminaa tsiviilkostjana KE isa JE. JE esitas 21. septembril 2015 ringkonnakohtule oma seisukoha, milles palus arvestada tema osa tsiviilhagi ja menetluskulude katteks tasumisele kuuluvast summast

kaetuks igakuiselt

elatisest.

ME KE JE kätte tasutavast juhib tähelepanu sellele, et ta maksab

oma alaealisele pojale - XXXX KE le igakuiselt elatist 195 eurot. Kuna poeg õpib XXXXXXXX, siis on ta riiklikul ülalpidamisel ja temale tehtavad kulutused on minimaalsed. Seetõttu on JE hinnangul võimalik rahuldada tema osa varalisest vastutusest KE tekitatud kahju ja põhjustatud menetluskulude eest igakuiselt tasutava elatise arvelt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

7. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu vaidlustatud otsuse ja selle peale esitatud apellatsioonidega, leiab, et kaitsjate apellatsioonid ei

9

anna alust muuta maakohtu järeldusi puutuvalt tsiviilhagide rahuldamisse. Samas väärivad

tähelepanu tsiviilkostja apellatsioon ja kaitsja apellatsiooni argumendid, millega ME KE

vaidlustatakse - Samuti tuleb KE le maakohtu poolt mõistetud karistuse individualiseerimist. maakohtu otsus apellatsiooni piire laiendades tühistada tsiviilhagi KP vanematelt tingimuslikult väljamõistmise osas.

8. Nii kui ka kaitsjad vaidl kasuks tsiviilhagi KE KP ustavad nimetatud süüdistatavatelt JJ

väljamõistmist. Seejuures leiab kahju tekitamine on üldse tõendamata ja KP kaitsja, et - JJ le

hagi seetõttu alusetu, samas kui kaitsja peab haginõuet ülepaisutatuks. KE

Kriminaalk pella olleegium ei nõustu a ntide eeltoodud seisukohtadega, märkides, et maakohus

on asjakohaselt ja veenvalt põhjendanud, mille alusel loeb ta JJ- kuriteoga tekitatud kahju le

fakti ja selle suuruse tõendatuks. K kolleegium nõustub põhjendustega una maakohtu , ei ole

KrMS § 342 lg vajalik neid alljärgnevalt 3 p-le 1 tuginedes korrata.

8.1. tsjate seisukoht, nagu saaks

JJ Kolleegium märgib siiski täiendavalt, et ekslik on kai nõude mootorratta remondikulu kohta hüvitada vaid juhul, kui remont oleks juba tehtud. VÕS

kahju hüvitamist käsitlevad normid ei sea kahju hüvitamise puhul tingimuseks seda, et kahju

kandnud isik saaks kahjuhüvitist nõuda vaid juhul, kui ta on eelnevalt juba omal kulul kahju likvideerinud. Ebaõige on ka kaitsjate seisukoht, nagu puuduks arutatavas asjas tõendid, millest

nähtuks kahju suurus. tsiviilhagile on lisatud kahe remondiettevõtja kalkulatsioonid JJ

vigastatud detailide ja töö hinna kohta. Selle põhjal on kahju suurus piisava täpsusega tuvastatav.

8.2.

KE kaitsja taotlus jätta tsiviilhagi läbi vaatamata, on aga põhjendamatu. Tsiviilhagi võib

kohus läbi vaatamata jätta üksnes seaduses toodud alustel (eeskätt TsMS § -d 371 ja 423, aga ka

KrMS §-d 260 lg 2, 2631

lg 2, 271 lg 2, 272 lg 2). Ühelegi nimetatud alusele kaitsja

apellatsioonis ei viita ning ükski selline alus ei olegi kolleegiumi hinnangul arutatavas asjas tuvastatav. Seega on kaitsja eelnimetatud taotluse rahuldamine seadusevastasena välistatud.

9. kaitsja on vaidlustanud kannatanu tsiviilhagi rahuldamise tema abikaasa KP GT

lennupiletite hinna osas (204,54 eurot), sest tegemist ei ole kahjustamisest tekkinud kuluga. GT Samuti on kaitsja hinnangul põhjendamatu GT nõue tema abikaasa saamata jäänud töötasu osas

(1 GT-le tekitatud tervisekahjustusega. 388,21 eurot), sest see nõue ei ole põhjuslikus seoses

Kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikas, kuid abikaasa saamata jäänud töötasu nõue on esitatud just eesmärgiga süüdistatava arvelt rikastuda. Põhjendamatu on ka GT

nõue reisi eest Itaaliasse (497,31 eurot). Kaitsja eelrefereeritud seisukohad on ainetud.

Maakohus on põhjalikult selgitanud, miks tuleb le põhjustatud tervisekahjustustest GT-

tekkinud kahju hüvitada ka abikaasa lennupiletite ja saamata jäänud töötasu ning GT GT

reisikulude osas. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega täiel määral ega pea vajalikuks neid alljärgnevalt korrata.

10. ema on arutatavas asjas tsiviilkostjana esitanud apellatsiooni, milles ta KE ME vaidlustab üksnes temalt alaealise süüdistatava tekitatud kahju ja kriminaalmenetluse kulude

väljamõistmist. - on vaidlustatud kohtuotsusega vastu esitatud ME lt KE välja mõistetud nii

tsiviilhagi kui ka menetluskulud (alaealisel -l nende tasumiseks vajalike vahendite KE puudumisel).

10.1. Kolleegium märgib esmalt, et maakohtu otsuse resolutsioon ei ole täidetav osas, millega

tuleb - temal KE lt väljamõistetud tsiviilhagi vajalike vahendite puudumisel VÕS 1053 lg 2

alusel tema emalt - sisse nõuda ning alaealisel süüdistataval vahendite puudumisel tema ME lt

10

emalt - . Selliselt formuleeritud resolutsiooni puhul puudub ME lt sisse nõuda ka menetluskulud

selge al

vastu. us hinnata, millisel hetkel saaks täitemenetluses pöörata sissenõude ME Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p-st 11 tuleb kohtuotsuse tegemisel muu hulgas otsustada, kas ja

mis ulatuses rahuldada tsiviilhagi. Tsiviilhagi rahuldamine tähendab otsuse tegemist selle kohta, kellelt kuulub hagi väljamõistmisele. Kohtu sellekohane lahend ei või olla tingimuslik. Kolleegiumi hinnangul tuleb maakohtu tingimuslikku otsustust tsiviilhagi väljamõistmise kohta lugeda kriminaalmenetluse seadustiku oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis

on kaasa toonud ebaseadusliku kohtuotsuse tegemise. Ainuüksi nimetatud põhjusel tuleb

maakohtu otsus - tsiviilhagi ja menetluskulude ME lt katteks väljamõistetu sissenõudmise osas tühistada.

10.2. Lisaks tuleb märkida, et VÕS § 1053 lg s 2 ei ole vanemate või eestkostja vastutust -

14-18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest seotud sellega, kas alaealisel on vara või mitte. Vanemad vastutavad 14-18-aastase alaealise tekitatud kahju puhul alaealisega solidaarselt v.a juhul, kui nad tõendavad, et on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära

hoida kahju tekitamist. Seega on maakohus ka alaealiste süüdistatavate vanemate varalise vastutuse materiaalõiguslikku alust ebaõigesti käsitlenud.

10.3. ja tsiviilhagid saab Järgnevalt juhib kolleegium aga tähelepanu veel sellele, et JJ TM

lugeda esitatuks üksnes süüdistatavate aga süüdistatava vastu, mitte KE vanema vastu.

ME JJ tsiviilhagis on hageja nõudena märgitud üksnes kostjat konkretiseerimata soov talle tekitatud

kahju hüvitada. tsiviilhagis on hageja nõudena märgitud aga soov, et süüdlaselt mõistetaks TM

välja talle tekitatud kahju nõu est võibki kriminaalmenetluse . Selliselt formuleeritud hageja te et eripära arvesse võttes järeldada üksnes seda, et hageja nõue on suunatud kriminaalasjas vastava

kahju tekitamises süüdistatava isiku vastu. Juhul, kui kannatanu soovib, et lisaks süüdistatavale

vastutaks tekitatud kahju eest veel ka keegi kolmas isik, tuleb tal seda esitatud hagis

selgesõnaliselt väljendada. Kriminaalasja lahendav kohus ei või ise otsustada, kellelt hagis

nõutu välja mõista, vaid TsMS § s 4 väljendatud dispositiivsuse põhimõtte - kohaselt on see hageja õigus. Kohtulahendit, millega mõistetakse ühelt isikult tsiviilhagi katteks välja teatud

vara, ei ole võimalik täita teise isiku vara arvel, kui selle teise isiku vastu ei ole samal või erineval materiaalõiguslikul alusel nõuet esitatud ja seda kohtu poolt rahuldatud. Erandiks on vaid juhtum, kus see teine isik annab ise nõusoleku kohtulahendi täitmiseks enda vara arvel (vt

nt RKKKo asjas nr 3-1-1-43-13, p 43). Eelöeldu kehtib ka tsiviilhagi esitamisel kriminaalmenetluses isegi hoolimata asjaolust, et kannatanu ei pruugi hagi esitades olla kõigist kahju hüvitama kohustatud isikutest teadlik. Nimelt on kannatanul KrMS § 224 lg 2 kohaselt õigus peale kohtueelse menetluse lõpuleviimist kriminaaltoimikuga tutvuda. Selle käigus on tal

võimalik tuvastada ka muud võimalikud isikud lisaks kahtlustatavale või süüdistatavale, kes talle kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavad ning sellest tulenevalt hagi täiendada.

10.4. Kolleegiumi niisugust hinnangut ei mõjuta ka asjaolu, et ME on arutatavasse kriminaalasja kaasatud KrMS § 39 lg 1 alusel tsiviilkostjana. Isiku tsiviilkostjaks tunnistamine

ei ole samastatav tema vastu tsiviilhagi esitamisega. KrMS § 39 lg-st 1 ei tulene menetleja pädevust muuta tsiviilhagi, sh täiendada nende isikute ringi, kelle vastu tsiviilhagi on esitatud (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-1-14, p 33). Olukorras, kus kannatanu pole tsiviilkostja vastu hagi esitanud, saab kohus tema materiaalõiguslikult eksisteeriva nõude kannatanu vastu rahuldada vaid KrMS § 306 lg 1 p 11 teises alternatiivis sätestatud korras, kui on täidetud tingimused, mida käsitletakse Riigikohtu otsuse asjas 3-1-1-105-10 punktides 7.4.1-7.4.3. Arutataval juhul ei ole eelviidatud otsuses märgitud tingimused täidetud, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada

ME- . isa vastu ei ole arutatavas lt KE JE

tingimusliku sissenõudmise osas Kuivõrd ka

11

kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud, puudub alus rahuldada apellatsioonis esitatud taotlust ME

nõuda tsiviilhagi katteks väljamõistetud summad osaliselt sisse JE-

lt.

10.5. Kolleegium selgitab, et ringkonnakohtu tumisel kujuneb olukord, kus

otsuse jõus ME

suhtes ei ole kannatanute ja tsiviilhagidesse puutuvalt kohtulahendit tehtud,

JJ TM mistõttu võib juhul, kui KE ei ole võimeline hagi tasuma, kannatanu esitada VÕS 1053 lg 2 alusel nõude

KE seaduslike esindajate vastu tsiviilkohtumenetluse korras Tulenevalt apellatsioonis . ME

sisalduvast taotlusest nõuda osa tekitatud kahjust sisse KE isalt JE- , selgitab kolleegium veel lt , et kuna 14-18-aastase isiku tekitatud kahju korral vastutavad tema vanemad VÕS § 1053 lg 2

alusel solidaarse , siis sellises vaidluses oleks - lt ME l üksnes tema vastu esitatud nõude korral

võimalik taotleda ka TsMS § 216 sätete alusel JE JE kolmanda isikuna menetlusse kaasamist.

10.6. Maakohus, otsustades, et alaealisel -l vajalike vahendite puudumisel tuleb temalt KE

välja mõistetud isse nõuda tema vanemalt menetluskulud s ME- , rikkus oluliselt lt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes samadel kaalutlustel, nagu märgitud eelpool

p-s 10.1 – ka menetluskulude tingimuslikult alaealise süüdistatava vanemalt sissenõudmine ei ole täidetav ja maakohtu vaidlustatud otsus tuleb ses osas tühistada.

10.7. Puutuvalt - KE lt menetluskulude väljamõistmisse märgib kolleegium tema seadusliku esindaja, arutatavasse kriminaalasja tsiviilkostjana kaasatud ME apellatsiooniga soostuvalt veel

ka alljärgnevat. KrMS § s 188 sätestatakse, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud - hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. KE puhul on eelviidatud sätetele tuginedes menetluskulud ja tekitatud kahju

välja mõistetud tema emalt ME- . Samas on rahvastikuregistri andmetel -l olemas ka isa, lt KE kelle vanemlikud õigused ei ole ära võetud ning kes on seega samavõrra kohustatud osa võtma

enda poja kasvatamisest, sh vastutama seaduse alusel oma alaealise poja kantud

kriminaalmenetluse kulude eest. Seetõttu pidanuks juba kriminaalasja uurimist toimetanud uurija, aga hiljemalt maakohus vastavalt KrMS § 39 lg-le 1 kaasama kriminaalmenetlusse lisaks

ME-le ka isa KE JE t KE alaealisena

, sest need isikud võivad kanda solidaarset vastutus

tekitatud kahju ja kantud kriminaalmenetluse kulude eest. Jättes JE kriminaalmenetlusse

kaasamata, on ema

KE ME pandud ebaseaduslikult olukorda, kus ta peaks üksi hüvitama kogu

KE-

lt väljamõistetava menetluskulu.

10.8. Seetõttu kaasas ringkonnakohus oma 8. septembri 2015. a määrusega

kriminaalmenetlusse tsiviilkostjana ka isa . KE JE JE on ringkonnakohtule esitanud oma

kirjaliku seisukoha, milles ta kokkuvõtlikult leiab, et kuna ta tasub igakuiselt KE- elatist 195 le

eurot ja kuna viibib XXXX XXXXXXXX (XXXXXXXX XXXXXXXXXXX), siis tuleks KE

tema osa varalisest vastutusest -l kriminaalmenetluses tekkinud kulude eest lugedagi KE kantuks tasutud elatise maksete alusel. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga, leides, et KE ülalpidamisega seotud tegelikud kulutused, sh JE proportsionaalne osa nendest ei ole praeguses

menetluses kohtu jaoks kontrollitav. Kui leiab, et ta on lisaks igakuisele elatisrahale JE

täiendavalt ka menetluskulusid tasuma pidades sunnitud kandma ga võrreldes KE ema - ME

põhjendamatult suurt varalist vastutust, võib ta põhjendamatult tasutud summa osas esitada

alusetu rikastumise vastu tsiviilkohtumenetluse korras. nõude ME

10.9. Eeltoodule tuginedes tuleb KE-l kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud (s.o teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot ja riigi määratud kaitsja

töötasu 408 eurot) KrMS § st 188 lähtudes mõista välja solidaarselt tema vanematelt - ME- ja lt

JE- . lt

12

11. Kolleegiumi hinnangul tuleb p-des 10.1.- -lt ja

10.4. märgitut kohaldada ka KP JJ TM

tsiviilhagi katteks väljamõistetud summade tema vanematelt sissenõudmise kohta ja seda

vaatamata asjaolule, et selles osas pole apellatsiooni esitatud. KrMS § 331 lg 3 kohaselt

laiendab ringkonnakohus kriminaalasja arutamise piire kõigile süüdistatavatele, sõltumata nende kohta apellatsiooni esitamisest, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud.

Kuivõrd kolleegiumi hinnangul on maakohus alaealise süüdistatava tekitatud kahju katteks tsiviilhagiga temalt väljamõistetu alaealise vanematelt tingimusliku sissenõudmisega rikkunud

oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes ja kohaldanud ebaõigesti ka

materiaalõigust, siis tuleb apellatsiooni piire laiendada ja maakohtu otsus vanematelt KP tingimuslikult tsiviilhagi sissenõudmise osas tühistada. Kolleegium selgitab, et juhul, kui KP- lt ei õnnestu hagi katteks väljamõistetud summat kätte saada, on kannatanul õigus esitada VÕS

§ 1053 lg 2 alusel hagi vanemate vastu tsiviilkohtumenetluse korras. KP

12. Kaitsja hinnangul on - karistus KE le mõistetud põhjendamatult karm. Samuti tuleks

kaitsja karistus asendada

arvates mõistetud liit üldkasuliku tööga. Kolleegium nõustub kaitsja seisukohaga ja põhjendab seda alljärgnevalt.

12.1. Maakohus on - KE le karistust mõistes toonud välja asjakohased seisukohad ja

põhjendatult märkinud, et kuna oli süüdistuses kirjeldatud tegusid toime pannes ja on ka KE

praegusel ajal alaealine, siis tuleb talle karistuse mõistmisel ja selle individualiseerimisel lähtuda mitte eeskätt tema teosüüst, vaid süüdistatava isikust. Kolleegium nõustub maakohtu

arutluskäiguga sellest, et saanud korduvalt võimalusi näidata enda soovi asuda KE on õiguskuulekale teele ja vältida edasisi õiguserikkumisi, kuid ta ei ole teinud vajalikke järeldusi

isegi kohtuotsusega mõistetud vangistusest, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Ka

maakohtu mõistetud üksikkaristuste liigi ja määra ning KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud

liitkaristuse osas nõustub kolleegium täiel määral maakohtu põhjendustega. Samas ei ole

kolleegium ikkagi päri maakohtu järeldusega, nagu oleks arutatavas kriminaalasjas toime

pandud kuritegude eest mõistetud karistuse puhul ainuvõimalik selle reaalne täitmisele pööramine, leides, et alaealisele karistuse mõistmise erisused nõudnuksid maakohtul suurema tähelepanu pööramist KE isikuga seotud positiivsetele asjaoludele.

12.2. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb - KE le mõistetud vangistus asendada üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö mõistmiseks vajalikud formaalsed eeldused on arutataval juhul täidetud:

KE- le mõistetud liitkaristuse pikkus jääb KarS § 69 lg s 1 märgitud raamidesse. - KE on

kohtuistungil väljendanud oma nõusolekut ja soovi üldkasulikku tööd teha. Seda ei ole tegelikult ka maakohtu otsuses kahtluse alla seatud.

12.3. Erinevalt maakohtust leiab kolleegium aga, et

KE puhul on täidetud ka üldkasuliku töö kohaldamise sisulised eeldused. Kolleegiumi selline veendumus rajaneb esmalt tõdemusel, et

KE KE -l on olemas kodu ja toetav e

ma. Talle koolist antud iseloomustusest nähtuvalt on

võimeline õiguskuulekalt käituma, ehk küll tema mitmed õigus rikkumised näitavad, et e

süüdistataval on raskusi õiguskuuleka motivatsiooni säilitamisega. Seejuures tuleb aga tähelepanu juhtida asjaolule, et KE pani süüdistuses kirjeldatud teod toime enam kui aasta tagasi

ega ole kohtule teadaolevalt hiljem enam uusi kuritegusid toime pannud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on KE talle süüks arvatud teod toime pannud endast vanemate kaaslaste seltskonnas ja pigem kaasajooksikuna kui nende tegude initsiaatorina. Selline käitumine viitab

süüdistatava ebaküpsusele ja räägib samuti selle kasuks, et vältida mõistet KE- le ud vangistuse

reaalselt täitmisele pööramist. Kokkuvõttes asub kolleegium seisukohale, et üldkasuliku öö

13

kohaldamine vangistuse asemel on arutataval juhul põhjendatud ning on kohane anda KE- le viimane võimalus korrigeerida vabaduses oma käitumist ja asuda õiguskuulekale teele.

12.4. - l Neist kaalutlustest lähtuvalt asendab kolleegium iitkaristusena mõistetud KE le

vangistuse 10 kuud ja 29 päeva 329 tunni üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele

vangistuspäevale vastab üks tund üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö

tegemise ajaks allutab

kolleegium -te 4, 6 ja 7 alusel

, et kui ta ei pane KarS § 69 lg käitumiskontrollile ja määrab KE

üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu järgib KarS § 75 lg s 1 ettenähtud ning -

kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud vangistust täitmisele. Kolleegium määrab, et

üldkasulik töö tuleb ära teha 18 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

13. Eeltoodu alusel 331 lg-st 3, 337 lg 1 p-st 4 -dest 2, 3 ja 4 ja juhindudes KrMS § , § 338 p

ning § 339 lg tühistab -st 2 kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 21. mai 2015. a otsuse

osaliselt, s.o tsiviilhagide katteks v emalt ja

äljamõistetud summade tingimuslikult KE KP

vanematelt sissenõudmises ning väljamõistetud menetluskulude tingimuslikult tema KE- lt

emalt sissenõudmises, samuti mõistetud liitkaristuse individualiseerimise osas. KE- le

Kolleegium asendab - liitka KE le ristusena mõistetud vangistuse 10 kuud ja 29 päeva KarS § 69 lg 1 alusel 329 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 18 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Kolleegium rahuldab apellatsiooni ja kaitsja apellatsioonid osaliselt.

ME KE KP kaitsja

apellatsiooni jätab kolleegium rahuldamata.

14. kaitsja on esitanud taotluse KE riigi õigusabi osutamise eest tasu kindlaksmääramiseks.

Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud kokku kuus pooltundi maakohtu vaidlustatud otsuse ja

Riigikohtu praktikaga tutvumiseks ning apellatsiooni koostamiseks. Selle eest taotleb kaitsja

tasu määramist kokku koos käibemaksuga 144 eurot. Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja ka sisuliselt täies ulatuses põhjendatud. Seega, rahuldades kaitsja taotluse täies ulatuses, määrab kolleegium kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks kokku kuue pooltunni eest 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot.

15.

kaitsja on esitanud taotluse KP riigi õigusabi osutamise eest tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud kokku kolm pooltundi maakohtu vaidlustatud otsusega tutvumiseks ning apellatsiooni koostamiseks. Selle eest taotleb kaitsja tasu määramist kokku koos käibemaksuga 72 eurot. Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja ka sisuliselt täies ulatuses põhjendatud. Seega, rahuldades kaitsja taotluse täies ulatuses, määrab kolleegium kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks kokku kuue pooltunni eest 6 eurot, millele lisandub käibemaks 12 eurot.

16. Kuna kolleegium teeb

- KE suhtes KrMS § 337 lg 1 p s 4 nimetatud lahendi, jääb

menetluskulu tema osas riigi kanda. Kuivõrd suhtes teeb kolleegium KrMS § KP 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb tema osas apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause

alusel -

KP lt riigi kasuks välja mõista.