3-14-402/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-402 Haldusasi AS Jahipaun kaebus Tarbijakaitseameti 1. aprilli 2014. a ettekirjutuse nr 6-25/14-002269-005 tühistamiseks või selle tühisuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 14. novembri 2014. a otsus Menetlusosalised Kaebaja – AS Jahipaun, esindaja adv Sirle Kalma Vastustaja – Tarbijakaitseamet, esindaja Katrin Malm Menetluse alus ringkonnakohtus Tarbijakaitseameti apellatsioonkaebus ja AS Jahipaun vastuapellatsioonkaebus Asja läbivaatamine

19. august 2015

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tarbijakaitseameti apellatsioonkaebus. 2. Jätta AS Jahipaun vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. 3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. novembri 2014. a otsus haldusasjas nr 3-14-

402 ja teha asjas uus otsus, millega jätta AS Jahipaun kaebus rahuldamata. 4. Menetlusosaliste menetluskulud esimese ja teise astme kohtus jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. oktoobril 2015 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

3-14-402 2(9) (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tarbijakaitseamet (TKA) juhtis 01.04.2014 ettekirjutusega nr 6-25/14-002269-005 reklaamiseaduse (RekS) § 31 lg 1 p 5 alusel AS Jahipaun tähelepanu õigusrikkumisele, mis seisnes RekS § 19 lg-st 1 tulenevalt keelatud relvareklaamide avalikustamises ning kohustas RekS § 31 lg 1 p 6 alusel hiljemalt 07.04.2014 lõpetama veebilehel www.jahipaun.ee avalikustatavate relvareklaamide avalikustamise. Kuna AS Jahipaun veebileht ei ole ega saa seadusest tulenevalt olla relvade, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona müügikohaks, siis ei kohaldu RekS § 2 lg 2 p-s 1 ja § 19 lg-s 1 toodud välistused, st nende kaupade puhul ei ole tegemist teabe avalikustamisega müügivõi tegevuskohas. AS Jahipaun avalikustab oma veebilehel relvade kohta teavet müügikäibe suurendamise eesmärgil (RekS § 2 lg 1 p 3). Veebilehte saab pidada käibe suurendamisele suunatud müügimeetodiks, mis on võrdsustatav reklaami mõistega (vt Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-1-1-21-12). Kahtlemata on veebilehe eesmärk anda teavet ettevõtja toodete-teenuste kohta, kuid sellise teabe lõppeesmärk on suunata kliente ostma veebilehel eksponeeritavaid tooteid-teenuseid just konkreetse ettevõtja kauplusest, mille läbi suureneb ka ettevõtja müügikäive. RekS § 2 lg 1 p 3 alusel teabe reklaamiks klassifitseerimisel ei ole vajalik tingimata tuvastada üleskutset kauba või teenuse ostmiseks. Hoolimata reklaami sisust, on ka konkreetse tootja või tema kaubamärgiga seostatava toote näitamine suunatud kauba müügi suurendamisele. Kuna AS Jahipaun avaldab oma veebilehel ka teavet relvade erija sooduspakkumiste kohta, rikub ta teabe avalikustamisega lisaks RekS § 19 lg 2 p 1. Relvade ja laskemoona reklaami käsitlevad reeglid ei ole Euroopa Liidus ühtlustatud, seega on vastavate reeglite kehtestamine jäetud liikmesriikide otsustada. Relvareklaami avalikustamise keeld Eestis kehtib nii Eesti kui teiste liikmesriikide ettevõtjate suhtes.

2. AS Jahipaun esitas 30.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse TKA 01.04.2014 ettekirjutuse tühistamiseks või alternatiivselt selle tühisuse tuvastamiseks. Kaebaja tegevuskohaks e-kaubanduse korral on tema veebileht ning toodete tutvustus (tootekataloog) tegevuskohas ei ole reklaam. Piiratud käibega relvi on võimalik tellida ja nende eest tasuda ekeskkonnas, toote üleandmine ja soetusloa vormistamine peab toimuma relvaseaduses (RelvS) ettenähtud korras koos ostjaga. Relvade müük e-kaubanduses on lubatav ja võimalik. Ka enne TKA poolt haldusmenetluse algatamist oli AS Jahipaun veebipoest võimalik pärast isiku digitaalset tuvastamist osta relvi ja laskemoona. Kaebaja eemaldas ostuvõimaluse veebilehelt, kuid on selle nüüdseks taastanud. Politseija Piirivalveametil ei ole olnud kaebaja relvade ja laskemoona müügi korralduse osas pretensioone. Isegi kui veebilehe kaudu ei saa müüa relvi, on veebileht www.jahipaun.ee ikkagi kaebaja tegevuskohaks. Ettekirjutus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 4 järgi tühine, sest sellega kohustatakse ilma seadusliku aluseta piirama tarbijate põhiseaduse (PS) §-s 19 sätestatud õiguste realiseerimist. PS §-ga 19 on vastuolus ka RekS § 19 lg 1, mis piirab võimalust saada informatsiooni, mis on tarvilik viidatud põhiõiguse realiseerimiseks. Ettekirjutus on vastuolus Euroopa Liidu teenuste direktiivi 2006/123/EÜ art-ga 20, sest diskrimineeritakse Eesti elanikke, kellele keelatakse

3-14-402 3(9) jagada emakeelset teavet. Vastustaja ei suuda keelata kõikide (sh välismaiste) relvareklaamide avalikustamist Eestis, mistõttu rikub ettekirjutus võrdse kohtlemise põhimõtet ja on ebaproportsionaalne.

3. Tarbijakaitseamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Vastustaja on kohelnud isikuid võrdselt. Piiratud ressursside tõttu ei ole olnud võimalik kõigi ettevõtjate suhtes üheaegselt menetlust alustada, vaid ettevõtjaid kontrollitakse järgemööda. Kaebaja juhtus olema esimeste seas. Kuivõrd veebileht www.jahipaun.ee ei ole relvade ega laskemoona müügikoht, on tegemist keelatud relvareklaamiga RekS § 19 lg 1 mõttes. Kaebaja poolt internetis avalikustatud teabe ilmne eesmärk on müügikäibe suurendamine ehk nimetatud teavet tuleb käsitada reklaamina (vt lahend nr 3-1-1-21-12, samuti Euroopa Kohtu kohtujurist P. Mengozzi analüüs kohtuasjas C-657/11). RekS § 3 lg-s 2 toodud välistused ei kohaldu, sest kuivõrd veebilehelt www.jahipaun.ee ei ole võimalik relvi ja laskemoona osta, siis ei saa seda pidada AS Jahipaun majandusvõi kutsetegevuse kohaks RekS § 2 lg 2 p 1 tähenduses. Veebikeskkond võib küll olla muude toodete müügikohaks, kuid relvade, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona osas see nii ei ole. E-kaubanduses ei saa relvaettevõtja täita RelvS § 74 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust kontrollida isikusamasust ja soetusloa olemasolu.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 14.11.2014 otsusega AS Jahipaun kaebuse, tühistas TKA 01.04.2014 ettekirjutuse ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 3030 eurot. Vaidlus on selles, kas AS Jahipaun veebilehel www.jahipaun.ee avaldatud teave kaebaja müüdavate relvade ja nende hindade kohta on reklaam RekS tähenduses või üksnes kauba ja selle müügitingimuste tutvustus. Kohus hindab vaidlustatud ettekirjutust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Nimetatud ajahetkel (01.04.2014) avaldas kaebaja oma veebilehel infot tema müüdavate relvade ja nende hindade kohta, kuid ei müünud neid veebilehe kaudu, mida ta hakkas tegema alles kohtumenetluse kestel. Ettekirjutusega kohustati kaebajat lõpetama oma veebilehel relvade reklaami avalikustamise, mitte ei kohustatud teda lõpetama veebilehe kaudu relvade müüki. Seetõttu ei analüüsi kohus praeguse vaidluse raames küsimust, kas kaebaja saab oma veebilehe kaudu õiguspäraselt relvi müüa või mitte.

Pakutavate kaupade kohta teabe avaldamine veebilehel teenib muu hulgas ettevõtja müügi suurendamise eesmärki. Samas ei käsitata RekS § 2 lg 2 p 1 järgi reklaamina majandusvõi kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa, antavat teavet kauba või selle müügitingimuste kohta. Vaidlust ei ole, et kaebaja müüs ettekirjutuse tegemise hetkel kaupu (v.a relvi ja laskemoona) ka oma veebilehel. Seega oli veebileht kaebaja majandustegevuse kohaks kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 14 lg 11 tähenduses. Kuigi kaebaja ei müünud veebilehe kaudu relvi ja laskemoona, ei tähendada see, et veebileht ei oleks tema majandustegevuse kohaks ka relvade osas. RekS § 2 lg 2 p 1 ei nõua, et majandusvõi kutsetegevuse koht tuleb tuvastada iga kauba osas eraldi ning sellisel nõudel puuduks ka mõistlik eesmärk. Ettevõtja veebileht täidab lisaks müügifunktsioonile ka ettevõtja pakutava kaubaja teenusevaliku tutvustamise ja hindade avalikustamise funktsiooni, mis mahub samuti majandustegevuse alla ja on tarbijate huvides. Kuna kaebaja ei müünud veebilehel kaudu relvi, siis ei saanud relvade kohta veebilehel info avaldamine aidata kaasa sellele, et relvad võivad sattuda õigustamata isikute kätte. Veebilehel oli neutraalne info kaubavaliku, hindade ja müügitingimuste kohta, samuti oli lisatud märkus, et relvi müüakse vaid kaupluses kohapeal. Sellise info avaldamine veebilehel ei saanud rikkuda kellegi õigusi ega avalikke huve.

3-14-402 4(9) RekS § 2 lg 2 p-st 1 ja § 19 lg-st 1 nende koostoimes nähtub, et pelgalt kauba ja selle müügitingimuste kohta teabe avaldamine majandusja kutsetegevuse kohas ei ole reklaam. Reklaam on üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahendid nr 3-12-2162, p 20; 3-09-1702, p 9; 3-11- 1062, p 9; 3-11-386; 3-11-463, p 12; 3-11-377, p 12; 3-11-361, p 10). Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-82-04 ja nr 3-1-1-21-12 toodud seisukohad ei ole praegusele vaidlusele ülekantavad ning viited Euroopa Liidu õigusaktidele ja Euroopa Kohtu lahenditele ei ole asjakohased. Kohtule esitatud LP 01.05.2014 arvamust ja MK 22.05.2014 arvamust ei saa käsitada ekspertarvamustena ja need tuleb jätta tähelepanuta, sest reklaami mõiste sisustamine RekS tähenduses on õiguslik küsimus, mille üle saab ja peab otsustama kohus. Kuna vastustajal puudus seadusest tulenev alus keelata kaebajal avaldada veebilehel www.jahipaun.ee teavet tema müüdavate relvade kohta, mis ei ole reklaam ega ammugi mitte keelatud reklaam RekS § 19 lg 1 tähenduses, siis on TKA 01.04.2014 ettekirjutus õigusvastane ja tuleb tühistada. Tühistamisnõude rahuldamise tõttu puudub vajadus lahendada alternatiivset taotlust ettekirjutuse tühisuse tuvastamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Tarbijakaitseamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta AS Jahipaun kaebus rahuldamata. Halduskohtu tõlgendus ei ole kooskõlas RekS mõtte ja eesmärgiga ning see on vastuolus ka senise kohtupraktikaga (vt Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-1-1-21-12). Ettekirjutuse tegemise hetkel AS Jahipaun veebilehel käimas olnud sooduskampaania raames avaldatud värviliselt esile tõstetud hinnamuutuse ja pildimaterjaliga iseloomustatud teave ei olnud neutraalne müügiinfo, vaid reklaam. RekS § 2 lg 2 p 1 kohaselt ei ole reklaamiga tegemist üksnes siis, kui on täidetud kõik järgmised eeldused: – tegemist on majandusja kutsetegevuse kohaga; – selles majandusja kutsetegevuse kohas müüakse seda toodet või teenust, mille kohta seal teavet avalikustatakse; – teavet antakse kauba või selle müügitingimuste kohta. Veebileht www.jahipaun.ee on KaubTS § 14 lg 11 kohaselt käsitatav tegevuskohana üksnes nende toodete osas, mida vastava veebilehe kaudu müüakse (KaubTS § 2 p 7). Veebilehe www.jahipaun.ee kaudu ei müüdud ettekirjutuse tegemise ajal relvi ega laskemoona, mistõttu ei ole RekS § 2 lg 2 p 1 antud juhul kohaldatav.

Avaldatud teabe reklaamina määratlemisel on oluline selle teabe avalikustamise eesmärk (RekS § 2 lg 1 p 3). Veebilehel www.jahipaun.ee avalikustatud teave relvade kohta on avalikustatud müügi suurendamise eesmärgil. Kodulehekülge saab juba iseenesest pidada käibe suurendamisele suunatud müügimeetodiks ehk reklaamiks (vt lahend nr 3-1-1-21-12). Ebaõige on halduskohtu väide, et reklaam peab sisaldama konkreetset üleskutset kauba soetamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2013 otsus nr 3-12-1932, p 14) ning seadusandja ei ole soovinud seda seada üheks tingimuseks või eelduseks RekS § 2 lg 1 p 3 sisustamisel. Reklaamina käsitatav teave võib sisaldada üleskutset, kuid ei pruugi seda teha. Teistsuguse lähenemise korral oleksid sisutud ka RekS-s eraldi sätestatud keelud kasutada teatud reklaamides üleskutset teenust tarbida või kaupa osta (nt RekS § 19 lg 2 p 1, § 20 lg 2 p 1, § 21 lg 3). Kokkuvõtlikult oli veebilehel www.jahipaun.ee avalikustatud teave relvade ja laskemoona kohta keelatud relvareklaam RekS tähenduses. Seda ei mõjuta ka veebilehele täiendavalt lisatud märkus, et tegemist on toodete tutvustustega. Reklaami mõistet aitavad avada ka direktiivi 84/450/EMÜ art 2 lg 1 ja direktiivi 2006/114/EÜ art 2 punkt a, mis

3-14-402 5(9) määratlevad reklaami kui „kaubanduse, äri, käsitöö või kutsealaga seotud teabe, mis on esitatud mis tahes vormis selleks, et edendada kaupade või teenuste müüki“ (vt lisaks Euroopa Kohtu kohtujurist P. Mengozzi 21.03.2013 ettepanek kohtuasjas C-657/11).

Relvade müük e-kaubanduses ei ole võimalik ning seda on kinnitanud ka Politseija Piirivalveamet (relvakaupmehel puudub elektroonilisel teel võimalus nõuda relva ostjalt isikut tõendava dokumendi ja relva soetamisloa esitamist ning laskemoona ostjalt isikut tõendava dokumendi ja relvaloa esitamist, millise nõude täitmata jätmisel on relvade ja laskemoona müük isikutele keelatud; piiramata käibega relvade puhul peab võõrandaja veenduma, et soetaja on täisealine isik). Seega veebileht www.jahipaun.ee ei olnud ega saanudki olla relvade müügikohaks ning RekS § 2 lg 2 p 1 ja § 19 lg 1 ei ole kohaldatavad. Kuna AS Jahipaun avalikustas oma veebilehel keelatud relvareklaami, on TKA 01.04.2014 ettekirjutus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudus alus.

6. AS Jahipaun vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta läbi vaatamata või alternatiivselt jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus Tarbijakaitseameti vaidlustatud ulatuses muutmata. Apellandil ei ole võimalik saavutada oma eesmärki, sest isegi juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et veebilehel www.jahipaun.ee sisalduvad tootetutvustused on käsitatavad (keelatud) reklaamina, ei tooks see AS-le Jahipaun kaasa kohustust eemaldada oma veebilehelt vastavat teavet, sest praegusel hetkel müüb kaebaja oma veebilehe kaudu relvi ja laskemoona ning seega on veebileht ettevõtte tegevuskoht vastavalt KaubTS § 2 p-le 7 ja RekS § 19 lg 1 alusel on müügikohas relvareklaam lubatud. Relvade ja laskemoona müük e-kaubanduses on õiguspäraselt võimalik.

Pärast TKA poolt haldusmenetluse alustamist lõpetas AS Jahipaun tähtaegselt relvade sooduspakkumiste märkimise veebilehel, mistõttu on TKA viide aktiivse müügikampaania läbiviimisele asjakohatu. Kuna kaebaja müüb oma veebilehe kaudu relvi ja laskemoona, on tema veebilehe aadress KaubTS § 2 p 7 järgi ettevõtte tegevuskoht, kus relvade ja laskemoona reklaam on RekS § 2 lg 2 p 1 järgi lubatud. Lisaks tuleb tarbija veebilehele juba ise ettevõtja toodete ja teenuste kohta teavet otsima, mistõttu ei ole veebilehel info avaldamine võrreldav näiteks välireklaamiga. Kauplejal on kohustus anda ostjale enne ostu sooritamist kauba ja teenuse kohta informatsiooni ning seadus ei keela selle kohustuse täiendavat täitmist ettevõtja veebilehe kaudu. Tootetutvustust ei saa käsitada reklaamina.

7. AS Jahipaun palub vastuapellatsioonkaebuses halduskohtu otsust muuta menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas (mõistes vastustajalt kaebaja kasuks täiendavalt välja 1638,36 eurot) ning täiendada halduskohtu põhjendusi seoses veebilehe kaudu relvamüügi õiguspärasusega ja LP arvamusega.

AS Jahipaun esitas 23.10.2014 taotluse menetluskulu väljamõistmiseks 4668,36 euro ulatuses (sh riigilõiv 30 eurot). Halduskohus arvas nimetatud summast välja tõlkekulud 69,12 eurot ja haldusmenetluses kantud õigusabikulu 338,52 eurot. Samuti vähendas halduskohus 4230,72 euro suurust esindajakulu kohtumenetluses 3000 euroni, leides, et haldusasi ei olnud keskmisest keerukam ning menetlusdokumendid olid ülepaisutatud ja menetlusosaliste seisukohad kordusid. AS-le Jahipaun ei saa kohtusse pöördumist ette heita, sest see oli tema õiguste kaitseks vältimatult vajalik. Kõik õigusabikulud on kantud ja nende osaliselt välja mõistmata jätmine oli ebaõiglane. Kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavad materjalid olid mahukad ja tegemist on keskmisest keerukama õigusvaidlusega. Halduskohus ei ole toonud välja, millised kaebaja kogutud tõendid olid asjakohatud. Samuti puudus võimalus esitada kohtule võõrkeelset tõendit (Soome tolli veebilehel toodud info keelatud esemete kohta, mis oli vaidluse seisukohalt oluline). Tõlkekulu kajastus advokaadibüroo arvel, mis oli

3-14-402 6(9) tasutud. Kui kohus leidis, et see ei ole piisav, tulnuks anda kaebajale võimalus puudus kõrvaldada. Kaebaja esitab ringkonnakohtule täiendavalt Eurest Tõlketeenused OÜ 28.04.2014 arve nr 230805.

Halduskohus jättis põhjendamatult hindamata AS Jahipaun veebilehe kaudu relvade ja laskemoona müügi õiguspärasuse. Kaebaja püüab halduskohtu otsuse põhjenduste vaidlustamise abil vältida uut samasisulist kohtuvaidlust, sest hetkel müüb AS Jahipaun oma veebilehe kaudu ka relvi ja laskemoona ning kuivõrd pooled on eri meelt sellise tegevuse lubatavuse osas, siis tooks kohtu poolt selles küsimuses seisukoha võtmata jätmine kaasa uue kohtuvaidluse. AS Jahipaun õigused jääksid kaitseta, kui ringkonnakohus peaks apellatsioonkaebuse rahuldama ja leidma, et relvareklaam on lubatud ainult müügikohas, võtmata samas seisukohta, kas www.jahipaun.ee on praegu kaebaja müügikohaks. AS Jahipaun veebipoest oli võimalik relvi ja laskemoona osta enne TKA haldusmenetluse alustamist (kuni 20.03.2014), kuid tootetutvustuste säilitamise tagamiseks nõustus kaebaja ostuvõimaluse eemaldama. AS Jahipaun taastas veebilehe kaudu ostude sooritamise võimaluse 13.10.2014 ja see on olemas tänaseni. Seega on veebilehe kaudu relvade ja laskemoona müügi näol tegemist ettekirjutuse andmisele eelnenud asjaoluga, mille osas pidanuks kohus seisukoha võtma. Halduskohus jättis lisaks põhjendamatult tõendina arvestamata reklaamiala spetsialisti LP eksperthinnangu, millega kaebaja on tõendanud, et veebilehel www.jahipaun.ee olevad tootetutvustused ei ole reklaam.

8. Tarbijakaitseamet vaidleb kirjalikus vastuses vastuapellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse AS Jahipaun vaidlustatud osas muutmata. Halduskohtumenetluses ei saa mõista välja haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (vt lahend nr 3-3-1-60-13, p 17). Tõlkekulud ei seondu ühegi kohtuasjas tõendina esitatud dokumendi tõlkimisega. Tarbijakaitseametil on ka kahtlus, kas arve nr 1002 kajastab ikka tervikuna haldusasjas nr 3-14-402 osutatud teenuseid. Kaebaja väited kohtumenetluses on olnud suuresti asjakohatud (nt otsingumootori väljavõtted, televisioonisaadete ülesvõtted, enampakkumisteadete väljavõtted, veebilehtede väljavõtted ja nende tõlked jmt) ja kunstlikult asja mahtu suurendanud, mistõttu on menetluskulud põhjendatud üksnes osaliselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et Tarbijakaitseameti apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning AS Jahipaun vastuapellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

10. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuivõrd käesolevas asjas on vaidlustatud TKA 01.04.2014 ettekirjutus (I kd, tl 24-31), millega kaebajat kohustati lõpetama relvareklaamide avalikustamine oma veebilehel olukorras, kus AS Jahipaun veebilehe kaudu relvi, tulirelva lisaseadiseid ja laskemoona ei müünud (kaebaja on ise kinnitanud, et ajavahemikul 20.03.2014–13.10.2014 avaldati veebilehel www.jahipaun.ee üksnes tootetutvustusi), siis ei võta ringkonnakohus seisukohta, kas nimetatud kaupade müük veebilehe kaudu on üldse õiguspäraselt võimalik või mitte, sest see väljuks vaidluse piiridest, nagu on vaidlustatud otsuse põhjenduste p-s 9 õigesti viidanud ka halduskohus. Seejuures ei oma vaidluse ulatuse piiritlemisel tähtsust, et vastustaja on vaidlusaluse ettekirjutuse põhjendustes viidanud täiendavalt ka seisukohale, et veebileht ei saagi seadusest tulenevalt olla relvade, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona müügikohaks, sest haldusakti resolutsioon nimetatud olukorda siiski ei reguleeri.

3-14-402 7(9) 11. Halduskohus rahuldas AS Jahipaun kaebuse põhjusel, et kuivõrd kaebaja oma veebilehe kaudu igal juhul teatud kaupu müüs (kuigi mitte relvi ja laskemoona), siis tuleb veebilehte www.jahipaun.ee pidada kaebaja majandusvõi kutsetegevuse kohaks ning reklaamiks ei saa pidada sellises kohas neutraalse info avalikustamist kaubavaliku, hindade ja müügitingimuste kohta (sh relvade ja laskemoona osas). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et AS Jahipaun esitatud LP 01.05.2014 arvamus (I kd, tl 60 ja pöördel) ja TKA esitatud MK 22.05.2014 arvamus (I kd, tl 153-154) ei ole käsitatavad eksperdiarvamustena, sest tegemist on õiguse tõlgendamise küsimusega, mitte faktiliste asjaolude selgitamisega. Seetõttu jätab ka ringkonnakohus viidatud arvamused ja nendega seotud menetlusosaliste väited tähelepanuta.

12. RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. RekS § 2 lg 2 p 1 näeb samas ette, et reklaamina ei käsitata majandusvõi kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta. RekS §

19 lg 1 kohaselt on relva, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona reklaam keelatud, välja arvatud müügikohas, erialasel näitusel, messil ja erialases trükises. Täiendavalt näeb RekS § 19 lg 2 p

1 ette, et relvareklaam ei tohi sisaldada üleskutset relvade, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona ostmiseks ega kasutamiseks. KaubTS § 2 p 6 järgi on müügikohaks koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust, KaubTS § 2 p 7 defineerib ekaubandusena kauba või teenuse müügiks pakkumist ja müüki Internetis ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohalolekuta ning KaubTS § 14 lg-test 1 ja 11 tulenevalt loetakse ekaubanduse korral tegevuskohaks kaupleja müügikohaks olev veebilehe aadress.

Viidatud sätetest tulenevalt on relvareklaam üldjuhul keelatud ning väga piiratud ulatuses lubatud üksnes relvakaupleja majandusvõi kutsetegevuse kohas. Praeguse vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt hinnata, kas veebilehel www.jahipaun.ee avalikustatud teave relvade, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona kohta oli üldse reklaam RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses. Kui tegemist ei olnud reklaamiga, siis puudub edasiseks analüüsiks vajadus. Kui tegemist oli RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses reklaamiga, siis tuleb hinnata, kas selle suhtes esineb RekS § 2 lg 2 p-s 1 sätestatud välistus ehk kas veebileht www.jahipaun.ee oli AS Jahipaun majandusvõi kutsetegevuse kohaks (s.o relvade, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona müügikohaks). Kui tegemist ei olnud kaebaja majandusvõi kutsetegevuse kohaga, siis oli nimetatud veebilehel relvareklaam keelatud. Kui tegemist oli AS Jahipaun majandusvõi kutsetegevuse kohaga, kus relvareklaam on teatud kujul lubatud, tuleb täiendavalt kontrollida, kas täidetud olid RekS § 19 lg 2 nõuded.

13. Avalikustatud teabe reklaamina määratlemisel on oluline sellise teabe avalikustamise eesmärk (mh kauba müügi suurendamiseks). Ringkonnakohus on varasemas pikaajalises praktikas korduvalt leidnud, et reklaam on üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2015 otsus nr 3-14- 50912, p 8; 22.03.2012 otsus nr 3-11-377, p 12; 12.12.2005 otsus nr 2-3/382/05, p-d 10-12). Sellest ei saa siiski järeldada, et iga reklaam peab tingimata sisaldama selget üleskutset osta reklaamitavat kaupa, vaid eelkõige tuleb hinnata seda, kas vastava teabe avalikustamisel saab olla muu eesmärk peale isikute käitumise suunamise. Seejuures ilmneb RekS § 2 lg 1 p 3 ja §

2 lg 2 p 1 koostoimest, et üldjuhul tuleb ka teave kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta (sh tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4 lg 2 alusel tarbijale avalikustamisele kuuluv teave või KaubTS § 10 lg 1 p-s 1 sätestatud kaubanduslik teave) lugeda reklaamiks, sest vastasel korral puuduks majandusvõi kutsetegevuse kohaga seotud eriregulatsiooni järele üldse vajadus. Vastav regulatsioon lähtub seisukohast, et kaupleja poolt väljaspool oma majandus-

3-14-402 8(9) või kutsetegevuse kohta sellise teabe eksponeerimiseks pole mõistlikku põhjust eeldada muu eesmärgi olemasolu peale soovi suurendada vastava kauba müüki (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2013 otsus nr 3-12-182, p 13). Seega, isegi kui veebilehel www.jahipaun.ee avalikustatud teave sarnanes vähemasti põhiosas tõepoolest üksnes kaubakataloogile (st jättes kõrvale relvade sooduspakkumiste väljatoomise, mille osas kaebaja on selgitanud, et nende eemaldamine viibis objektiivsetel põhjustel) ja sisuliselt võib olla tegemist TKS § 4 lg-s 2 nõutud teabega, on alust käsitada selle avalikustamise peamise eesmärgina kauba müügi suurendamise soovi, mistõttu oli tegemist reklaamiga RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses. TKS § 4 lg-s 2 ja KaubTS § 10 lg 1 p-s 1 sätestatud informeerimiskohustust on mõistlikult võimalik täita ka muul viisil peale vastava teabe kaupleja veebilehel avalikustamise.

14. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et kuigi kaebaja veebilehe www.jahipaun.ee kaudu 01.04.2014 ettekirjutuse andmise ajal relvi, tulirelva lisaseadiseid ega laskemoona ei müünud, tuleb nimetatud veebilehe aadressi siiski pidada AS Jahipaun majandusvõi kutsetegevuse kohaks, sest ta müüs selle kaudu muid kaupu. Majandusvõi kutsetegevuse koha määratlemisel on oluline hinnata muu hulgas ettevõtja tegevusvaldkonda (vt Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2014 otsus nr 3-12-1466, p 13). Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus õigusaktides on sätestatud piirangud teatud kaupade reklaamile, saab kaupleja majandusvõi kutsetegevuse kohaga seotud erand üldisest reklaamikeelust laieneda üksnes sellisele müügikohale, kus tõepoolest toimub kõnealuste kaupade vahetu pakkumine ja müük. Teistsugune tõlgendus oleks põhjendamatult laiendav ega arvestaks reklaamikeelu ja sellest tehtud erandite eesmärki. Seadusandja on soovinud välistada igasuguse intensiivsusega relvareklaami avalikustamise kõigis muudes kohtades peale müügikoha, erialase näituse, messi ja trükise ning ei ole põhjust väita, et sellisel piirangul puuduks mõistlik eesmärk. Reklaamiseaduse eelnõu (XI Riigikogu 135 SE) seletuskirja kohaselt on relvareklaami reguleerimise lähtekohaks olnud eesmärk mitte toetada või soodustada avalikku korda või riigi julgeolekut ohustavat tegevust ning vägivalla kasutamist. Tegemist on ilmselgelt legitiimse eesmärgiga, mille saavutamisele relvade, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona reklaamile seatud piirangud kaasa aitavad, raskendades nimetatud kaupade kättesaadavust.

15. Kuivõrd ringkonnakohus asus eespool seisukohale, et veebileht www.jahipaun.ee ei olnud vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajal AS Jahipaun relvade, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona müügikohaks, siis oli nimetatud veebilehel relvareklaam RekS § 19 lg-st 1 tulenevalt keelatud ning puudub vajadus täiendavalt hinnata, kas avalikustatud teave vastas RekS § 19 lg 2 nõuetele (mh ei sisaldanud üleskutset relvade, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona ostmiseks ega kasutamiseks).

16. TKA 01.04.2014 ettekirjutus ei kohusta kaebajat panema toime õiguserikkumist, vaid kohustab teda hoopis õiguserikkumist lõpetama. Nagu eelnevalt märgitud, on TKS § 4 lg-s 2 ja KaubTS § 10 lg 1 p-s 1 toodud informatsiooni tarbijatele edastamine mõistlikult võimalik ka muul viisil peale vastava teabe veebilehel avalikustamise (st eelkõige müügikohas antavate selgitustega). Kuigi selline teavitamine võib olla ettevõtja jaoks ebamugavam ja kulukam, ei ole tegemist ebaproportsionaalselt intensiivse piiranguga, sest selle ettenägemiseks esineb ülekaalukas põhjus. AS Jahipaun väited, mis seonduvad tarbijate õiguste kaitsega (s.o TKA 01.04.2014 ettekirjutuse ja selle aluseks oleva RekS § 19 lg 1 väidetav vastuolu PS §-s 19 sätestatud üldise vabadusõigusega ja Euroopa Liidu teenuste direktiivi 2006/123/EÜ art-ga 20), ei ole asjassepuutuvad, sest kaebaja saab kohtus kaitsta üksnes oma subjektiivseid õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlustatud ettekirjutusega rikutud ka võrdse kohtlemise põhimõtet, sest puuduvad igasugused andmed, et vastustaja oleks jätnud reageerimata teiste

3-14-402 9(9) Eesti tarbijatele suunatud relvareklaamide avalikustamisele (vt TKA 18.12.2013 kiri nr 6- 5/13-11695-001 turuosalistele – I kd, tl 31-34p; I kd, tl 118-119p). Väljaspool Eesti Vabariiki tegutsevate kauplejate kontrollimiseks puudub TKA-l pädevus.

17. AS Jahipaun on vastuapellatsioonkaebuses vaidlustanud menetluskulude jaotust. Kuivõrd ringkonnakohus asus eespool seisukohale, et TKA apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja uue otsusega jätta AS Jahipaun kaebus rahuldamata, siis pole vastuapellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust ning kaebaja menetluskulud jäävad HKMS §

108 lg 1 alusel igal juhul tema enda kanda. Ringkonnakohus märgib siiski täiendavalt, et haldusmenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmist HKMS ette ei näe (nt Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 26). Samas on õige, et olukorras, kus kohus on võtnud vastu kaebaja esitatud võõrkeelse dokumendi (olenemata selle sisulisest asjakohasusest), siis on kaebajal õigus taotleda ka selle tõlkimise kulude hüvitamist ning kui kohus ei pea vastava menetluskulu advokaadibüroo arvel kajastamist piisavaks, siis tuleks anda isikule võimalus esitada täiendavad tõendid (vrd Riigikohtu 31.07.2014 otsus nr 3-3-1-28-14, p 18).

18. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb Tarbijakaitseameti apellatsioonkaebus rahuldada ja AS Jahipaun vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 14.11.2014 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab AS Jahipaun kaebuse rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et AS Jahipaun on käesolevas asjas tasunud esimese astme kohtus riigilõivu 30 eurot (I kd, tl 52 ja pöördel) ning kandnud õigusabija tõlkekulusid kokku 4299,84 eurot (II kd, tl 30-33; II kd, tl 50 ja pöördel; II kd, tl 79). Apellatsioonimenetluses on AS Jahipaun tasunud riigilõivu vastuapellatsioonkaebuselt

15 eurot (II kd, tl 80) ning kandnud õigusabikulud 1340,98 eurot. Seega on kaebaja menetluskulud esimese ja teise astme kohtus olnud kokku 5685,82 eurot. Kuivõrd AS Jahipaun kaebus jääb ringkonnakohtu otsuse tulemusel rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Tarbijakaitseamet ei ole esimese ega teise astme kohtus menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, samuti on vastustaja olnud HKMS § 104 lg 10 alusel olnud vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest. Seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets