1-15-5760/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2015. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-15-5760 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi

V.Z

süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav V.Z

elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXXX; töövõi õppimise koht: XXXX

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumaja 13.08.2013. a kohtuotsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 3; § 121, § 214 lg 2 p 1, 4 järgi 1 aasta 10

kuu 21 päeva pikkuse vangistusega, mis loeti kantuks eelvangistuses viibitud ajaga

tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 24.-26.06.2015. a

Kaitsja

vandeadvokaat Karl Saavo

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada V.Z KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada V.Z KarS § 423 1

järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

2

KarS § 64 lg 1 alusel mõista V.Z-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3

päeva, s.o. ajavahemik 24.-26.06.2015. a, V.Z poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada 11 kuu 27 päeva pikkune vangistus 357 (kolmsada viiskümmend seitse) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 2 (kaks) aastat.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata V.Z-ile kohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määra V.Z-ile kohustus osaleda käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja poolt pakutud sotsiaalprogrammis, mis on suunatud liiklusohutusele või sõltuvusest vabanemisele.

V.Z-ile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

CD plaat Tartu linnas Rahu tn 8 asuva turvakaamera videosalvestusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista V.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 312 (viissada kaheksakümmend viis) eurot ja muud menetluskulud (kolmsada kaksteist) eurot.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud (kaheksasada üheksakümmend seitse) 897

eurot tasumisele ositi (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui 12

menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, jõustub see 15.10.2015. a ja menetluskulude tasumise lõpptähtaeg on 14.10.2016. a.

Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X)

3

· SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X).

Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber, mis on 99915700068613.

Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida

maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse

teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist

on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtu kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

V.Z süüdistatakse KarS § 424 selles, et tema 1. 15.08.2014. a tuvastamata ajast kuni kella 06.40-ni juhtis Tartu linnas Aardla tänaval suunaga Võru tänava poole ja edasi Rahu tänaval sõiduautot Audi 100 reg. nr. XXX,

olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal väljahingatavas õhus

alkoholisisaldus 0,91 mg/l, millega rikkus Liiklusseaduse (01.07.2014 jõustunud redaktsioonis) § 69 lg 1 nõuded, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis.

2. 24.06.2015. a tuvastamata ajast kuni kella 18.33-ni juhtis Aovere-Kallaste-Omedu

maanteel kuni peatamiseni Tartumaal Kallaste linnas, Pihlaka tänaval sõiduautot

Renault Laguna reg.märgiga XXX, olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga

tuvastati tal 24.06.2015 kell 19.12 väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,84 mg/l, millega rikkus Liiklusseaduse (01.07.2014 jõustunud redaktsioonis) § 69 lg 1 nõuded, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis.

Sama seaduse § 69 lg 2 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; 2) juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema

4

tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.

V.Z süüdistatakse veel selles, et tema, isikuna, kes on juhtinud 15.08.2014 ja

04.10.2014 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis

24.06.2015. a kella 18.33 paiku Aovere-Kallaste-Omedu maanteel kuni peatamiseni

Tartumaal Kallaste linnas, Pihlaka tänaval sõiduautot Renault Laguna reg.märgiga XXXX

ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. V.Z rikkus Liiklusseaduse

(01.05.2015 jõustunud redaktsioonis) § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Seega süstemaatiliselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega, pani V.Z toime KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes.

Prokurör nõuab kohtus süüdistatavale V.Z-ile KarS § 424 järgi 10 kuud vangistust ja KarS § 4231 järgi 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda liitkaristuseks kuritegude kogumis 1 aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva, s.o. ajavahemikul 24.-26.06.2015. a ja lõplikuks karistuseks lugeda 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada 11 kuu 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga 357 tunni ulatuses. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 2 aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning

täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Kui süüdlasele on pandud

kohustus osaleda KarS § 75 lõike 2 punktis 8 sätestatud sotsiaalprogrammis, loetakse üldkasuliku töö tunnid kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada V.Z käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on V.Z kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema

kriminaalhooldaja poolt pakutud sotsiaalprogrammis, mis on suunatud liiklusohutusele või sõltuvusest vabanemisele.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et V.Z on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.Z

süüdi tunnistada KarS §-de 423 1

ja 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

5

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 144 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 168 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega tuleb V.Z hüvitada menetluskulud kokku 897 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda,

kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

V.Z on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid

ositi ühe aasta jooksul. Kohus leiab, et V.Z taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel

rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselt üle jõu. V.Z puudub püsiv sissetulek, elatist teenib ta hooajatöödega. V.Z-ile tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi 12 kuu jooksul.

Ingeri Tamm kohtunik