2-15-8073/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2015.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-8073 Tsiviilasi XXXja XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Hagi hind 1950 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, telefon XXX, e-postXXX) RESOLUTSIOON

1. Hagi osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja XXX´lt igakuine elatisraha XX Xkasuks alates 01.10.2015 summas 195,00 eurot kuus.

3. Mõista välja XXX´lt igakuine elatisraha XXX kasuks alates 01.05.2014 kuni 31.12.2014 summas 177,50 eurot kuus ning alates 01.01.2015 summas 195,00 eurot kuus.

4. Elatise maksed tuleb kanda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Nordea pangas, selgitusega „elatis“.

5. Menetluskulud jätta kostja kanda.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. TsMS § 187 lg 6 kohaselt menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Menetluse käik 28.05.2015 esitasid XXX ja XXX Harju Maakohtule hagiavalduse XXX vastu miinimumsummas igakuise elatise nõudes alates mai kuust 2014. 04.08.2015 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat 14 päeva jooksul hagile vastama. 27.08.2015 esitatud vastuses vaidleb kostja hagis esitatud nõudele vastu. Kostja selgitab, et alates 2014.a detsembrist elab XXX kostja juures ja on kostja ülalpidamisel. 23.09.2015 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teavitanud kohut ka enda kohtusse ilmumata jäämise põhjustest. XXX sõnul on tal plaanis kohe ema juurde elama minna kui ema korteri saab. Kohtuistungil palus hageja seaduslik esindaja XXX hagi rahuldada tagaseljaotsusega ning mõista kostjalt välja elatis miinimummääras alates mai kuust 2014.

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kostjat hoiatanud, et mõjuva põhjuseta istungile ilmumata jätmisel on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseadus (PKS) § 96, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt eeltoodust tuleb lugeda, et kostja on hagejate poolt esitatud asjaolud omaks võtnud ja seega on põhjendatud hagi rahuldamine. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär on alates 01.01.2014.a 355 eurot ja alates 01.01.2015.a töötasu alammäär 390 eurot. Seetõttu ei tohi elatis olla 2014. aastal väiksem kui 177,50 eurot ja 2015. aastal on elatise miinimummäär 195 eurot.

Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab XXX igakuise elatisraha XXX kasuks alates 01.10.2015, sest alates 2014.a detsembrist elab XXX kostja juures ja on kostja ülalpidamisel (tl 34, 57). 23.09.2015 toimunud kohtuistungil avaldas XXX, et niipea kui ema korteri saab, on tal plaanis koheselt ema juurde elama minna. Hagejate esindaja sõnul toimub üürilepingu sõlmimine 28.09.2015 (tl 86) ning tütar saab ema juurde tulla oktoobri kuu jooksul, äärmisel juhul novembri esimestel päevadel. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik