4-15-7038/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-15-7038 29. september 2015.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

esindaja Enel Kuiv ja menetlusaluse isiku R.F-i osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

R.F , ik XXX, elukoht XXX, töökoht: XXX OÜ, 2 kehtivat kriminaalkaristust, 10 kehtivat väärteokaristust - - väärteoasja LS § 201 lg 2 järgi.

Vastavalt 04.08.2015 koostatud väärteoprotokollile nr 20150804226701 (2302,15,012341) 04.08.2015 kell 21:13 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 6. km Harjumaal Rae vallas suunaga Jüri juhtis R.F mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus R.F LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles R.F-ile karistuseks LS § 201 lg 2 järgi 20 päeva aresti.

Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, seletas, et oli sunnitud mootorsõidukit juhtima, sest

lapseootel elukaaslasel hakkas halb. Sai juhiload kätte 11.09.2015, omab töökohta, trahve ei ole jõudnud tasuda. Karistuseks taotles rahatrahvi või asendada arest üldkasuliku tööga.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- Menetlusaluse isiku R.F-i ütluste kohaselt liikles ta Volkswagen Passat CC-ga reg.nr

XXX. Ta alustas sõitu Ülemiste keskuse ees parklast. Ta plaanis sõita koju Jüri alevisse. Ta sõitis, sest elukaaslane tundis ennast halvasti (elukaaslane on lapseootel). Seepärast oli nõus ta ise sõitma ca 10 km, et koju saada. Ta kahetseb oma tegu.

- Tunnistaja Lauri Lokotari ütluste kohaselt oli ta tööl koos Aldis Adelmaniga. Ta märkas

õigusrikkumist Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 6. km. Sõiduk, mida nad kontrollisid oli Volkswagen Passat CC reg.nr XXX. Sõiduk liikus Jüri suunas. Juht juhtis mootorsõidukit omamata selleks vastavat kategooriat. Rikkumine leidis aset 04.08.2015 kell 21:13.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati R.F sõiduki

juhtimiselt 04.08.2015, sest ta juhtis sõidukit Volkswagen Passat CC reg.nr XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti kõrvaldati R.F

sõiduki juhtimiselt 16.03.2014, sest ta juhtis sõidukit, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et R.F kehtivaid juhilube ei ole.

- 14.11.2014 otsusest väärteoasjas nr 2315,14,008387 nähtub, et R.F-ile määrati LS

§ 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 250 trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot. LS § 224 lg 3 p 2

järgi määrati R.F-ilt ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 9 kuuks. Otsuses on

2

märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 10.09.2015.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on R.F 2 kehtivat kriminaalkaristust, 10

kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras Harju Maakohtu 16.03.2015 kohtuotsusega LS § 201 lg 2 järgi arestiga.

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning R.F-i süü

rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. R.F-i käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 väärteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. R.F-i käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas

leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on R.F-i varem 1 korral karistatud väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 2). Samuti on teda varem 2 korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades (LS § 224 lg 1 ja lg 2), teda on 3 korral karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest (LS § 227 lg 1, 2 alusel) ja teda on karistatud teiste liiklusalaste süütegude eest (2010. aastal kehtinud LS § 7435 lg 1 ja § 747).

Eelnevalt on R.F-i väärteokorras karistatud rahatrahvidega ja arestiga, mis ei ole mõjutanud teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus leiab, et arvestades R.F-i süü suurust, süüteo toimepanemise asjaolusid ning asjaolu, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud, s.h liiklusrikkumiste eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga ning asendada arest üldkasuliku tööga. R.F-i puhul ei ole

rahatrahv karistusena põhjendatud, sest varasemad trahvi on tasumata. Kohus leiab, et aresti mõistmine võib viia töökoha kaotuseni ning asendab aresti üldkasuliku tööga, milleks R.F on nõusoleku andnud.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohtunik o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada R.F LS § 201 lg 2 järgi ning karistuseks mõista arest 10 päeva.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 10 tunni ulatuses

(ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise alates kohtuotsuse tähtajaks 3 (kolm) kuud jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata R.F üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

Karin Olentšenko kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt