3-15-1776/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2015, Tartu Haldusasja number 3-15-1776 Haldusasi I.T. kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 100 000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14. augusti 2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.T. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja I.T. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. augusti 2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.T. esitas 4. mail 2015 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse 100 000-eurose hüvitise väljamõistmiseks. Taotluses märgitu kohaselt kahjustati kaebaja tervist, kui talle ei väljastatud lisamadratsit.

Viru Vangla 1. juuli 2015. a otsusega nr 6-16/58-2 jäeti I.T. taotlus osaliselt rahuldamata ja ülejäänud osas tagastati taotlus läbivaatamatult.

2. I.T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas

100 000 eurot.

Koos kaebusega esitas I.T. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. Tartu Halduskohtu 14. augusti 2015. a määruse resolutsiooni p-ga 1 vabastati I.T. kaebuse esitamisel osaliselt riigilõivu tasumise kohustusest, s.o 250 euro ulatuses. 500 euro osas jäeti kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamata. Määruse põhjendustes leiti:

3.1. Riigilõivuseaduse § 60 lg 2 kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla

15 euro ja mitte üle 750 euro. Kuna kaebaja on taotlenud 100 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist, on riigilõivu summaks 750 eurot.

3.2. Menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb juhinduda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ja § 112 lg 1 p-st 1. Sealjuures saab isiku riigilõivu tasumisest vabastada ka osaliselt. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebuse esitamise hetkel oli tema isikuarvel vaba jääk 277,56 eurot. Kaebajale on ajavahemikult 6. märtsist 2015 kuni 5. juulini 2015 laekunud sissetulekuid eraisikutelt kokku 1223,11 eurot, millest on elektrienergia eest tasutud 15,14 eurot. Sissetulekute puhul ei ole oluline, kas need on laekunud eraisikutelt või töötasuna. Menetlusabi taotluse lahendamisel ei arvestanud halduskohus 17. juuni 2015. a makset vabanemistoetuse hoiustamiseks summas 200 eurot, kuna makse puhul on tegemist

11. juuni 2015. a avalduse alusel teostatud mittekohustusliku maksega. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 603,98 eurot [(1223,11-15,14):4·2]. Tasumisele kuuluv riigilõiv

750 eurot ületab küll kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku, ent sellele vaatamata ei ole kaebaja täielik vabastamine riigilõivu tasumisest põhjendatud. Kinnipeetavale on tagatud eluase, toit ja riided. Halduskohus leidis, et kaebaja tuleb vabastada osaliselt, s.o 250 euro osas.

500 euro tasumist ei saa pidada ebamõistlikult suureks kohustuseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. I.T. esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 14. augusti 2015. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt tuleb kaebaja riigilõivu tasumisest täielikult vabastada. Kaebajal ei ole arvel nii palju raha, et maksta riigilõivu 500 eurot. Kaebaja teenib Viru Vanglas alla miinimumpalga. Väljavõttest, mis kajastab perioodi 1. juuli 2015 kuni 18. august 2015 sissetulekuid ja väljaminekuid, nähtub, et kaebajal ei ole üldse vaba raha – 255,64 eurot on broneeritud. 1223,11 euro ei ole kogutud raha, see on ära kulutatud ning kaebaja ei saa seda riigilõivu tasumiseks kasutada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 14. augusti 2015. a määruses esitatud põhjendustega, mille kohaselt ei ole kaebaja täielik vabastamine riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel põhjendatud, ega pea neid seetõttu vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited ei tingi halduskohtu määruse tühistamist. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

6. Kaebaja maksevõimelisuse väljaselgitamisel tuleb kohtul juhinduda HKMS § 112 lg 1 p-s 1 antud juhtnööridest. Kaebaja esitas kaebuse ja koos sellega menetlusabi taotluse 6. juulil 2015, seega on periood, mil laekunud sissetulekuid ja väljaminekuid arvestatakse kaebajale menetlusabi andmisel, 6. märtsist 2015 kuni 5. juulini 2015. Nagu halduskohus õiguspäraselt leidis, on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek vaadeldaval perioodil olnud 603,98 eurot. Seda arvesse võttes on mõeldav, et kaebajal oleks võimalik tasuda ka nõutavat riigilõivu 500 eurot. Halduskohtumenetluse seadustikust tulenevalt ei vaata kohus menetlusabi andmise üle otsustamisel ainult isiku reaalset kontojääki, vaid ka seda, millised liikumised on kontol nelja kuu vältel enne menetlusabi taotluse esitamist toimunud. Konto rahalisi liikumis vaadates on selge, et kaebajal on sisuliselt olnud võimalik nõutavat riigilõivu tasuda. Menetlusabi taotluse lahendamisel ei võeta arvesse neid rahalisi liikumisi ja muudatusi kontol, mis on aset leidnud pärast menetlusabi taotluse esitamist. Ühtlasi ei ole asja lahendamisel oluline, kas sissetulekutena arvesse võetav summa on kõrvale pandud või juba ära kasutatud. Ringkonnakohus mainib, et kaebaja on ka oma käitumisega tinginud selle, et hetkel ei pruugi tema finantsinile seis olla selline, et tal leiduks koheselt vaba raha riigilõivu tasumiseks. Nimelt nähtub kaebaja kontoväljavõttest (tl 17–18), et ta on kulutanud hulgaliselt raha ka kaupluses tasumistele, kuid nimetatud väljaminekute mahaarvamiseks kaebaja sissetulekutest ei ole alust, kuna riik tagab kinnipeetavate igapäevaste vajaduste rahuldamise nii toidu, riiete kui ka eluaseme andmise näol. Lisaks leiab ringkonnakohus, et kaebaja kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt üle paisutatud. Esitades kahju hüvitamise nõude mõistlikus ulatuses, oleks tasumisele kuuluv riigilõiv olnud samuti tunduvalt väiksem (nt 10 000- eurose nõude puhul 300 eurot).

7. Tulenevalt eelnevalt esitatust jääb I.T. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

14. augusti 2015. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene