1-15-4185/37 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-16-6865

Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 18. jaanuari 2017 määrus M.O-le Viru Maakohtu 15. septembri 2016 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises KarS § 69 lg 6 alusel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu

M.O

(isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Viru Maakohtu 18. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata. 2. Süüdimõistetu M.O määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu

kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 15.09.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-6865 tunnistati M.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg-te 1, 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 kuu ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.05.2015 – 08.05.2016, s.o 2 päeva, ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 kuu ja 18 päeva

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.05.2016 otsusega karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 27 päeva, võrra ning

liitkaristuseks mõisteti 7 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati M.O-le mõistetud karistus, 7 kuud ja 15 päeva vangistust, üldkasuliku tööga 225 tunni

ulatuses. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 kuud alates

kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati M.O üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg-s 1 sätestatule ning KarS § 75 lg 2 p-des 2, 8 kohustusi. Kohtuotsus jõustus 01.10.2016.

1.1. 13.12.2016 esitas M.O Viru Maakohtul avalduse, milles ta palub pikendada üldkasuliku töö sooritamise tähtaega 3 kuu võrra, kuna tal tekkisid probleemid tervisega. Viru

Maakohtu Narva kohtumaja 20.12.2016 kohtumäärusega jäeti läbi vaatamata M.O avaldus üldkasuliku töö sooritamise tähtaja pikendamiseks. 2. 11.01.2017 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne nr 8-3/1487-1 M.O suhtes ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande põhjuseks oli M.O poolne kontrollnõuete rikkumine, mis seisnes: - üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumises; - alkoholi mittetarvitamise kohustuse rikkumises.

Maakohtu määrus 3. Viru Maakohtu 18.01.2017 määrusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele M.O-le Viru Maakohtu 15.09.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 6 kuud ja 22 päeva vangistust.

3.1. Vaadanud läbi toimiku materjalid ning kuulanud ära menetlusosalised, on kohus

seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek M.O-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

3.2. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja M.O seletusi, on kohus veendunud, et M.O hoidus tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö korrektsest sooritamisest. Materjalidest

nähtub, et süüdimõistetule on selgitatud ÜKT tegemise ajaks kehtestatud korda. Samuti

selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga. Kriminaalhooldusalune on andnud erinevaid selgitusi selle kohta, miks ta ei teinud korrektselt

üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldajale antud selgituse kohaselt oli ta haige ning tegeles kodus remondiga. Kohtuistungil teatas ta, et üldkasuliku töö mittetegemise põhjuseks oli ta haigus, kuid tegemist on paljasõnalise väitega, kuna arstitõendit kohtule ta esitatud ei ole.

Kohus leiab, et M.O poolt toodud põhjused (kolimine ja kodus remondi tegemine) ei

ole sellised, mis vabandaksid tema poolt üldkasuliku töö mittetegemist ajakavas määratud ajavahemikul. M.O oleks tulnud teha kahest kirjalikust hoiatusest vajalikud järeldused ning edaspidiselt oleks tal tulnud teha korrektselt talle mõistetud ÜKT tunnid ajakavas toodud ajal. Kriminaalhooldusalusel pole võimalik ise valida, millisel perioodil ta soovib ära teha talle mõistetud ÜKT tunnid ning tal tuleb täita talle koostatud ajakava.

3.3. Kohus tuvastas ka, et kriminaalhooldusalune M.O rikkus ka kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. M.O oli 07.10.2016 joobeseisundis ning läks riidu konsultandiga. Sellega rikkus ta KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust. Kohus leiab, et kui isikule on mõistetud lisakohustusena keeld mitte tarvitada alkoholi, siis ei õigusta temapoolset kohustuse mittetäitmist asjaolu, et kellelgi oli sünnipäev. Alkoholi tarvitamine on tõendatud nii kriminaalhooldusaluse enda seletuste kui ka indikaatorvahendi näiduga.

3.4. Maakohus leiab, et kriminaalhooldus M.O suhtes on ebaotstarbekas, kuna isik ei ole teinud talle määratud üldkasulikku tööd ning on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust.

Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Määruskaebuse sisu

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määruse ning nõustub ÜKT edasi tegema. Kaebaja toob välja, et tema tervislik seisund on halvenenud ning kui ta karistus pööratakse täitmisele, siis läheb elu allamäge. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea neid vajalikuks üle korrata.

6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M.O karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdlane ei suutnud täita ÜKT

tegemise nõudeid ning kohtu poolt määratud kohustust. M.O ei teinud üldkasulikku

tööd, hoolimata kirjalikest hoiatustest ning tarvitas alkoholi. Ringkonnakohus ei pea M.O poolt väljatoodud põhjendusi rikkumiste osas mõjuvateks. Süüdimõistetu oli teadlik talle määratud kohustustest ning mis kaasneb kohustuste täitmata jätmisega. Rikkudes kohtu poolt määratud kohustusi, näitas J. Jakovlev oma negatiivset suhtumist õiguskorda.

M.O poolt esitatud määruskaebusest ei nähtu sisulisi põhjendusi, mis annaksid aluse kriminaalhoolduse pikendamiseks. 2

7. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 18.01.2017 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 3