3-15-2125/8 · 3-15-2125/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-2125 Kohtuasi A.L. kaebus OÜ Kremmen poolt hallitanud präänikute müümisega tekitatud 250 euro suuruse kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON 1. Tagastada A.L. kaebus. 2. Saata kohtumäärus kaebajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 23.08.2015 koostas Viru Vangla kinnipeetav A.L. (edaspidi kaebaja) kaebuse, milles palus nõuda Kremmen OÜ-lt talle tekitatud kahju eest välja 250 eurot. Ta väitis, et soetas selle äriühingu kauplusest 04.08.2015 kaks pakki präänikuid, sõi 06.08.2015 õhtul neid tee kõrvale, öösel hakkas halb ning hommikul selgus, et präänikud olid hallitanud ja tema oli saanud toidumürgituse. Veel väitis kaebaja, et andis präänikud 10.08.2015 hommikul kontaktisikule, kes tagastas need koos tema kahjunõudega kauplusele. Lisaks väitis ta ka, et pöördus kohe kontaktisiku poole ka erakorralise arstiabi saamiseks, kuid seda talle ei osutatud ning tuli kolm päeva halba enesetunnet ja peavalu kannatada.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p 8 kohaselt peab halduskohus kaebuse saamisel kontrollima, kas ei esine alust selle tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt

tuleb kaebus tagastada, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses või kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude lahendamiseks kehtestatud kohustuslikust kohtueelsest korrast. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalik- õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Sama seadustiku § 6 lg 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib kalduskohtusse kaevata, vaid haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

3. Kaebuse väidetest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul Viru Vanglas tegutseva OÜ Kremmen kaupluse tegevusega väites, et talle müüdi riknenud kaupa. Seega on tema nõue tekkinud müügilepingu tagajärjel. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-72-11 leidnud, et tegemist on eraõigusliku suhtega, mille raames kahju tekitamist saab kontrollida tsiviilkohtumenetluse korras üksnes maakohtus.

4. Lisaks on kaebaja väitnud ka seda, et vaatamata inspektor- kontaktisiku poole pöördumisele ei osutatud talle arstiabi, mistõttu tuli kolm päeva halba enesetunnet kannatada. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-69-10, 3-3-4-1-13 ja 3-3-1-50-14 leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine on eraõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ning vastavad valdkonnaseadused. Vangistusseaduse § 49 lg 1 ja § 52 lg 1 kohaselt osutatakse tervishoiuteenused vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätete alusel. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see tema tegevust avalik-õiguslikuks, sest tervishoiuteenuse osutamisel tegutseb ta kutseala esindajana ega täida avalik-õiguslikke ülesandeid. Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 „Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg 2 kehtestatu kohaselt otsustab riigi poolt rahastatava tervishoiuteenuse, ravimi, meditsiinilise abivahendi ja muu sarnase vajalikkuse üle vangla volitatud tervishoiutöötaja. Kuna eeltoodust tulenevalt pole niisuguse tegevuse õiguspärasuse üle kontrolli teostamine ega ka vastava teenuse osutamata jätmisega seotud kahju hüvitamine halduskohtu pädevuses, saab ka sellekohast nõuet tsiviilkohtumenetluse seadustikus kehtestatud tingimustel ja korras menetleda ainult maakohus.

5. Vangistusseaduse § 1’ lg 8 võimaldab kinnipeetaval ja vahistatul vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras vanglale kahju hüvitamise nõude ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Viru Vanglast kohtu järelepärimise peale saadud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja küll esitanud pöördumisi seoses sellega, et talle ei võimaldatud arstabi vangla kauplusest ostetud riknenud präänikute söömise tõttu tekkinud terviserikkega, kuid riigivastutuse seadusest lähtuvat kahjunõuet pole ta esitanud. Seega ei ole võimalik arstiabi kutsumata jätmisega seotud väiteid käsitleda soovina esitada kahjunõue lisaks kaupluse tegevusele ka Viru Vangla ametnike tegevusetuse peale ega kaebust vastavas osas menetleda.

6. Eeltoodud järeldustel ei ole kaebus halduskohtu pädevuse puudumise ja kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu lubatav, Tartu Halduskohus ei saa seda menetlusse võtta ning peab halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p-le 1 ja 4 tuginedes läbivaataatult tagastama. Kaebajal on võimalik esitada nõue vangla kauplust ja tervishoiutöötajate tegevust puudutavas osas Viru Maakohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane