4-15-5893/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-15-5893

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu kohtumaja Maakohus Jõgeva Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 28. septembril 2015.

a Jõgeval Väärteoasja number 4-15-5893 Väärteoasi I.V kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.07.2015. a otsusele väärteoasjas nr 249015000779 Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: I.V

(isikukood:

xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveamati Lõuna Jõgeva politseijaoskond prefektuuri (asukoht: Suur tn 1, linn; e-post: louna@politsei.ee) Jõgeva

RESOLUTSIOON

Tühistada kohtuvälise menetleja ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Politsei-

01.07.2015. a koostatud o osaliselt ja teha uus otsus tsus väärteoasjas nr. 249015000779 karistuse osas.

LS § 201 lg. 3 alusel mõista I.V-le karistuseks rahatrahv

100 trahviühikut, s.t. summas 400 eurot.

Trahvisumma tasumiseks vajalikud rekvisiidid on kirjas koos kohtuotsusega väljaantavas makseinfo dokumendis.

Muus osas jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata.

Rahuldada I.V kaebus osaliselt.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud riigi kanda.

Kohtule menetluskuludest teatatud ei ole.

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb

otsuse teinud maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o. alates 28.09.2015. a.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui edasikaebamise tähtaeg on möödunud või kui kassatsiooni ei ole esitatud.

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna

välijuht Aivo Paulus koostas 03.06.2015. a I.V-le väärteoasjas nr . . 249015000779 väärteoprotokolli AB1404337, mille kohaselt I.V juhtis 03.06.2015. a. kella 23.02

ajal Palamuse vallas Jõgeva maakonnas Tartu Jõgeva 26 km mootorsõidukit - -Aravete mnt. Audi Q7 reg. märgiga 020TLG asulavälisel teel hämaral ajal kiirusega 136+-5 km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Seega ületas I.V sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. I.V rikkus LS § 15 lg . .

1 p. 1. Tõendina on esitatud tunnistaja ütlused, menetlusaluse isiku ütlused selgituskirjas ja kiirusmõõturi kasutamise protokoll. Kohtuväline menetleja ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna Politseipatrullitalituse patrullpolitseinik Sulev Jürgenson väärteoasjas nr tegi 01.07.2015. a. . 249015000779 otsuse, millega määras juhindudes KarS § 56 lg. 1 I.V-le karistuseks LS § 227 lg 3 alusel rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o . . 600 eurot.

I.V kaebus

I.V esitas Tartu Maakohtule 17.07.2015. a. kaebuse Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Sulev Jürgensoni 01.07.2015. a. . 249015000779. otsusele väärteoasjas nr

Kaebuse kohaselt sõitis I.V 03.06.2015. a Jõgeva . -Tartu maanteel Tartu poole.

Ebameeldivast liiklussituatsioonist tingituna ja selleks, et tagada turvaline liiklemine, oli ta sunnitud hetkeliselt ületama lubatud sõidukiirust. Olukorra selgitamiseks saatis I.V kohtuvälisele menetlejale ka täiendava sel skirja, mida kohtuväline menetleja saaks otsuse etu

tegemisel arvesse võtta. I.V hinnangul tema selgitusi arvesse ei võetud, sest

kohtuväline menetleja määras teo eest peaaegu maksimaalse võimaliku rahatrahvi, s.o. 600 eurot.

Lisaks leiab kaebuse esitaja, et eelneva kohtuväline menetleja ei ole arvestanud tema käitumisega liikluses sõltumata sellest, et otsuses on sellele viidatud. I.V hinnangul on karistuse eesmärki võimalik saavutada ka väiksema rahatrahvi määramisega. I.V lisab, et ta ei ole väitnud ja ei väidagi, et ta ei ole rikkumises süüdi, kuid 25 aastase juhistaaži juures oskab ta hinnata peaaegu iga olukorda liikluses. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes protokollis, seletuskirjas ja otsuses olevale infole, palub I.V Tartu Maakohtul vähendada määratud karistust 300 euro peale.

Kaebusele oli lisatud väärteoprotokolli koopia (tl. 2), seletuskiri (tl. 3), 01.07.2015. a. kohtuvälise menetleja otsus (tl. 4).

Menetluse käik

3

18.08.2015.

a. kirjaga nõudis kohtunik VTMS § 116 alusel Lõuna prefektuurilt välja

väärteotoimiku väärteoasjas nr. I.V 249015000779 (tl. 8), mis edastati kohtule 21.08.2015. a. (tl. 10 ). Tartu Maakohus võttis esitatud kaebuse a. määrusega väärteoasjas nr. 4 02.09.2015. -15-5893

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas menetlusse. Kohus kohustas määrusega kohtuvälist

menetlejat esitama oma kirjalik seisukoht hiljemalt 21.09.2015. a. Samaks tähtajaks palus kohus menetlusosalistel teatada, kas nad soovivad kohtuistungist osa võtta. (tl. 20-21).

16.09.2015. a.

. saabus kohtule kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht väärteoasjas nr

249015000779, milles kohtuväline menetleja nõustus osaliselt I.V poolt esitatud kaebusega. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et I.V on küll liiklussüütegude eest varasemalt karistatud, kuid kehtivaid karistusi käesoleval hetkel ei ole. Möönma peab, et kaks samalaadset rikkumist on toimunud, kuid need jäävad 2012. ja 2007. aastasse.

Kohtuväline menetleja leiab, et lähtudes eeltoodust ja VTMS § 132 p 2 tuleb kohtuvälise .

menetleja otsus osaliselt tühistada ning teha u tsus määratud trahvi osas. Kohtuväline us o

menetleja tutvunud kaebaja esitatud kaebusega kohtule, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja vaadanud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks on põhjendatud alus. Juhindudes VTMS § 132 p 2 peab kohtuväline . menetleja võimalikuks vähendada määratud rahatrahv 100 trahviühikule, s.o. 400 eurole.

Esitatud seisukohas teatab ikuks asja lahendamist kohtuväline menetleja, et peab võimal kirjalikus menetluses vastavalt . 1 (tl. 26-27). VTMS § 120 lg

21.09.2015. a. kirjaga edastas kohus I.V-le Politseija Piirivalveameti kirjaliku

seisukoha ning palus kohtule teatada, kas ta soovib kohtuistungi korraldamist või nõustub

kirjaliku menetlusega (tl. 29). Vastuskirjas teatas I.V , et nõustub kirjaliku menetlusega.

Kohtu seisukoht j

a põhjendused

1.

Kohus leiab, et väärteoasi on võimalik lahendada VTMS § 120 lg. kohaselt kirjalikus 1 menetluses. Kohtumenetluse pooled on teavitanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. V™S

§ 120 lg. 1 sätestab, et ma

on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja.

2. VTMS § 123 lg. 2 alusel iguslikke asjaolusid. Tõendite uurimise tulemusena tuvastas kohus, et I.V juhtis 03.06.2015. a. kella 23:02

ajal Palamuse vallas Jõgeva maakonnas Tartu Jõgeva Aravete mnt 26 km mootorsõidukit - - Audi Q7 reg. märgiga 020TLG asulavälisel teel hämaral ajal kiirusega 136+-5 km/h. Lubatud

sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Seega ületas I.V sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h. Vaidlust ei ole teo faktilistes asjaoludes. Menetluasalune isik ei eita rikkumise toimepanemist. V

. Menetlusaluse isiku kinnitavate äärteo toimepanemine on tõendatud järgnevate tõenditega ütlustega väärteoprotokollil (tl. ütlustega

12) ning tunnistaja patrullpolitseinik Anton Gromovi (tl. 14) on

tõendatud, et I.V juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja

4

kohas ning ületas lubatud sõidukiirust. 15.06.2015. a. seletuskirjas kohtuvälisele (tl.15)

menetlejale tunnistab I.V samuti, et ületas teadlikult lubatud sõidukiirust ning

selgitab asjaolusid, mis tingisid lühiajaliselt kiiruse ületamise. tud asjaolud võiksid Nimeta

I.V arvates olla karistust kergendavad asjaolud (tl. 15). Kiirusmõõturi kasutamise

protokoll kinnitab, et fikseeritud on kiirusmõõturi lugem 136 km/h teelõigul, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/h (tl. 13). Seega kohus, hinnates väärteoasja menetlemist kohtuvälise menetleja poolt VTMS § 123 lg.

2, § 133 alusel täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ja kontrollides otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, on seisukohal, et toimepandud tegu

on tõendamist leidnud, see on õigesti kvalifitseeritud, asja menetlemine on toimunud väärteomenetlusõiguse sätete kohaselt.

Kohus on ka seisukohal, et I.V seletuskirjas kirjeldatud situatsioon, mille tõttu ta

kergemat karistust taotleb (karistust kergendav asjaolu), et ole mist leidnud. tõenda 15.06.2015. a. seletuskirjas (tl.15) I.V asjaolusid, kohtuvälisele menetlejale selgitab mis tingisid lühiajaliselt kiiruse ületamise. I.V oli mõnda aega sõitnud alla 90 km/h

kiirusega liikunud sõiduki taga. Hea nähtavusega teelõigul asus ta nimetatud sõidukist

möödasõitu tegema, kuid kuna sõiduk samal ajal kiirendas ning ees paistis teelangus, kus nähtavus oli piiratud, lisas I.V kiirust, et vältida olukorda, kus künka tagant ilmuks

nähtavale mõni vastutulev sõiduk. Möödasõidul kasvas kiirus hetkeks ca 130 km/h ja

manööver õnnestus lõpetada enne künkale jõudmist. Oma sõidureas lasi I.V kiiruse sujuvalt langusesse pidurdamata, et vältida ohtliku olukorra tekkimist, sest ees oli mäest alla laskumine. Möödasõidu lõpetas I.V vahetult enne mäenukile jõudmist ja kui ta oli

jõudnud mäenukile, fikseeris kiiruseületamise politsei, kes teda selle eest kinni pidas. Väidetavalt politsei mainis, et kiirus oli kahanev, aga mõõteseadmes fikseeriti näit 136 km/h.

Seletuskirjas menetlusalune isik märgib, et püüab edaspidi analoogseid olukordasid vältida.

Väärteoprotokollis antud seletuses ei viita juht asjaolule, et kiiruseületamine oli tingitud

möödasõidust ning seda ei tulene ka kiirusmõõturi kasutamise protokollist, mille kohaselt

liikus sõiduk üksinda (tl.13 pöördel). Kui lähtuda sellest, et I.V lõpetas manöövri

vahetult enne politsei poolt kiiruseületamise fikseerimist, siis oleks pidanud ka teine sõiduk (millest möödasõitu sooritati) nä Neil asjaoludel ei saa lugeda tõendatuks M htav olema. -I.V väidet kiiruseületamisest möödasõidul.

Kohus leiab, et seletuskirjas toodud täiendavaid asjaolusid saab võtta arvesse karistust

kergendavate ja raskendavate asjaolude hindamisel, s.t. asjaolud, mille tõttu rikkumine on toime pandud ei ole määravad faktiliste asjaolude hindamisel. Eelpool toodust tulenevalt on üheselt tõendatud, et I.V on rikkunud LS § 15 lg. 1 p. 1 ja pannud toime

LS § 227 lg. 3 sätestatud süüteo. LS § 15 lg. 1 p. 1 sätestab, et tunnis.

Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirus mõõdeti liiklusjärelevalve käigus taadeldud ja

tehniliselt korras kiirusmõõturiga S uhile näida talker II MDR nr S.N AS008355 (tl.13). J ti

kiirusmõõteseadmele fikseeritud näitu, mida kinnitab ka I.V oma seletuskirjas.

Kiirusemõõteseadme protokolli kohaselt oli kiirusmõõturi lugem 136 km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/-5 km/h. Seega menetlusalune isik ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h.

LS § 227 lg. 3 sätestab, et

eest 41 60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trah .

3. Kohtuväline menetleja on 01.07.2015. a otsuses leidnud, et I.V-le kohaldatud

karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Karistuse

5

määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega, puuduvad kehtivad samalaadsed rikkumised. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks pöörata

tähelepanu sellele, et LS § 227 on normitehniliselt üles ehitatud viisil, et raskema astme rikkumine on kvalifitseeritud järgmise lõike alla. I.V puhul on tegemist sõidukiiruse ületamisega määral, mis kvalifitseerub lg. 3 alla ja seda ei saa arvestada ebaolulise või kerge

rikkumisena. Kohtuväline menetleja leiab ka, et rahatrahvi kohaldamine konkreetse

menetlusaluse isiku asjus omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud

karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Kohtuväline menetleja pidas kohaseks määrata

karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o. 600 eurot. Hilisemas kohtule esitatud kirjalikus

seisukohas on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et kuivõrd kehtivaid karistusi

liiklussüütegude eest I.V hetkel ei ole, tuleb rahatrahvi vähendada 100 trahviühikule, s.o. 400 eurole. I.V hinnangul on karistuse eesmärki võimalik saavutada ka väiksema rahatrahviga.

Kaebuses on I.V palunud talle määratud 600 euro suuruse rahatrahvi vähendamist 300 euro peale. Kohus märgib, et KarS § 47 lg. 1 tulenevalt kohaldatakse väärteo eest

rahatrahvi trahviü es. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. hikut

01.07.2015. a. kohtuvälise menetleja otsusega karistati I.V rahatrahviga 150

trahviühikut, millele vastab 600 eurot. Kaebuses on I.V taotlenud rahatrahvi vähendamist poole võrra, s.o. 75 trahviühikule, millele vastab 300 eurot. Põhjendustes viitab

I.V ka oma seletuskirjale, milles sisalduv selgitus peaks olema aluseks leebema

karistuse määramisel Kohtuväline menetleja on ehk karistust kergendav asjaolu. oma

kirjalikus seisukohas arvamusel, et juhindudes VTMS § 132 p. 2 on määratud rahatrahvi võimalik vähendada 100 trahviühikule, millele vastab 400 eurot.

4. Kohus, kontr eja ollides VTMS § 133 p. 7 alusel karistuse määramist kohtuvälise menetl

poolt, lähtub KarS § § 56 56. KarS lg. 1 kohaselt on karistamise alus toimepanemises

Kohtul tuleb järgnevalt hinnata, milline karistus vastab I.V süüle ning kas esineb karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 tähenduses.

I.V ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h. Kohtu hinnangul on

tegemist tõsise rikkumisega. Lubatud sõidukiirus on kehtestatud selleks, et tagada suurim turvaline liiklemine. Mida rohkem juht ületab lubatud sõidukiirust, seda enam seab ta ohtu nii

ennast kui kaasliiklejaid. Samuti väheneb suure kiiruse juures juhi reaktsioonikiirus ning

suureneb liiklusohtlikus situatsioonis kahju tekkimise tõenäosus. Menetlusalune isik on seletuskirjas märkinud, et ajutise kiiruse ületamise põhjustas möödasõit teisest teel liikunud, kuid aeglasemalt k

ui 90 km/h sõitnud sõidukist, mille juht suurendas kiirust kui I.V juhitud sõiduk möödasõitu alustas. Kohus peab vajalikuks märkida , et möödasõit ei ole esmalt

kohustuslik manööver. LS § 51 lg. 4 sätestab, et kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või

liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Kohus on ka seisukohal, nagu eelpool p. 2 on toodud,

et I.V seletuskirjas kirjeldatud situatsioon, mille tõttu ta kergemat karistust taotleb

(karistust kergendav asjaolu), et ole tõendatud. Seega ei ole I.V puhul tuvastatud karistust kergendavaid asjaolusid.

Kohus märgib siinjuures, et hüpoteetilises olukorras, mida kirjeldab I.V kiiruse

ületamise põhjusena (möödasõidu teostamine I.V kirjeldatud viisil), ei oleks I.V kirjeldatud möödasõidu teostamine käsitatav vastutust kergendava asjaoluna. Olukord, kus

möödasõidu käigus möödasõidetav sõiduk suurendab kiirust, on eriti liiklusohtlik olukord, mis tingib manöövrist (möödasõidust) viivitamatu loobumise. Sama näeb ette ka LS § 51 lg.4.

6

Sellisel juhul ei oleks I.V tuginemine oma rikkumise vabandamiseks kaasliikleja käitumisele tema enda vastutust kergendav.

Kohus võtab süü suuruse hindamisel arvesse teo toimepanemise kellaaegakell 23.02 ei

saanud olla tegemist päevavalge ajaga, pigem oli see hämar (kui mitte pimenev) aeg, mis peaks suurendama liiklejate ettevaatust. Arvesse võtab kohus ka seda, et I.V suhtumine toime pandud rikkumisse on pigem

tegu õigustav kui tegu kahetsev, kuid ka seda, et rikkumisega ei kaasnenud ka süüd suurendavaid asjaolusid, ei tekitatud kahju.

Kohus leiab, et kuigi rikkumine on paigutatud LS § 227 lg. 3 alla, lubatud sõidukiiruse

ületamine 41 60 km/h, jääb I.V poolt kiiruse ületamine 41 km/h siiski sättes -

märgitud alampiiri lähedale. Sellest tulenevalt leiab kohus, et rahatrahvi määramine

kohtuvälise menetleja 01.07.2015. a. otsuses märgitud määras ületab rikkuja süü suurust ja kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistust tuleb vähendada.

I.V-le mõistetava karistuse eesmärk on eelkõige mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et sellise tulemuse saavutamiseks on vajalik mõista karistus, mis on suurem eelmise rahalise karistuse määrast, kuid ei ületa rikkuja süü suurust

selles teos. Samas on karistuse mõistmisel oluline, et see avaldaks isikule piisavalt mõju. Karistusregistri andmetest nähtub, et käesolevalt ei ole, kuid kehtivaid karistusi I.V

teda on varem tegude eest karistatud. Samalaadsed rikkumised, nagu talle ka liiklussüü käesolevalt on süüks arvatud, pani I.V toime 2012. a. ja enne seda 2007. a. (tl. 19). Õ menetlusaluse isiku seletuskirjas toodud väide, et sõidukiiruse ületamisega on ta ige ei ole

olnud pahuksis vaid kahel korral ja seda 10-15 aastat tagasi, kuivõrd rikkumised on toime

pandud tegelikult kolm ja kaheksa aastat tagasi. Mõlemal korral määrati I.V-le karistuseks rahatrahv, mis on tasutud. Sellest tuleks järeldada, et varasemad rahatrahvid ei ole hoidnud ära uut rikkumist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et rahatrahvi vähendamine poole

võrra nagu taotles kaebuses I.V , ei ole kohane. Kohus nõustub kohtuvälise

menetlejaga ja leiab, et eks rahatrahv

I.V-le tuleb mõista karistus 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot.

Kõike eelnevat arvestades tühistab kohus VTMS § 132 p. kohtuvälise menetleja

2 alusel otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse karistuse osas.

Rahatrahvi tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad koos kohtuotsusega väljaantavas makseinfo dokumendis (KrMS § 159 lg.3).

Menetluskulud Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse.

VTMS § 38 lg. 1 sätestab, et k

Arvestades, et kohus teeb käesolevas asjas I.V kaebuse alusel karistust vähendava otsuse, mis on olemuslikult võrreldav KrMS § 361 lg.1 p.7 otsusega, tuleb menetluskulud KrMS § 186 lg.1 alusel jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag