2-14-61859/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-14-61859

Tsiviilasi

Üllar Aasmäe avaldus Rimma Avsjuki vastu kaasomandile

tehtud kulutuste hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. aprilli 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rimma Avsjuki määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Rimma Avsjuk

(isikukood: XXXXX);

Vastustaja (avaldaja): Üllar Aasmäe (isikukood: XXXXX);

esindaja advokaat Epp Landberg;

RESOLUTSIOON

1. Jätta Rimma Avsjuki määruskaebus rahuldamata ja Viru

Maakohtu 21. aprilli 2015. a määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Üllar Aasmäe (avaldaja) esitas 02. detsembril 2014. a avalduse Rimma Avsjuki (puudutatud isik)

vastu kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamiseks summas 3 537,09 eurot. Avaldaja taotles esialgse

õiguskaitse kohaldamist, millest loobus täpsustatud 29. detsembri 2014. a avalduses. 29. detsembri

2014. a täpsustatud avalduses on puudutatud isikutena märgitud kõik elumaja omanikud.

Avalduse kohaselt kuulub avaldajale korteriomand asukohaga XX XX-X, XX ja puudutatud isikule

korteriomand asukohaga XX XX-X, XX. Elumajas ei ole korteriühistut moodustatud. 11. märtsi

2013. a üldkoosolekul allkirjastas korteriomanike enamus ühise tegutsemise lepingu (tl 50), mille p-

s 6 valiti elamu esindajaks XX. 05. mail 2013. a volitas korteriomandite ühisuse valitseja XX

avaldajat otsima hinnapakkumist katuse ja korstnate lammutamiseks ning uute ehitamiseks.

Päästeameti Ida Päästekeskus tuvastas 03. mail 2013. a (tl 11, 59), et kortermaja korsten on

lagunemisohtlik. Kuna kortermaja katus oli lagunenud ning korsten lagunemis- ja tuleohtlik, telliti

Miratex Ehitus OÜ-lt, kelle pakkumus osutus soodsamaks, ehitustööd katuse ja korstna

lammutamiseks ning uue ehitamiseks. 19. juuni 2013. a hinnapakkumise kohaselt oli tööde

maksumuseks 24 568,56 eurot. R. Avsjuki teavitati kõikidest asjaoludest ning samuti jäeti teave tema

postkasti. Samuti pani avaldaja vastava teabe üles ka trepikodadesse. R. Avsjukile kuuluva

kaasomandi mõttelise osa suurus on 611/4244 ja puudutatud isikul on kohustus tasuda 3 537,09 eurot

(24 568,56 x 611/4244). Puudutatud isik keeldus nimetatud summat tasumast, mistõttu tema osa sai

tasutud avaldaja poolt.

Töid teostanud Miratex Ehitus OÜ on 30. oktoobri 2013. a ehitustööde kokkuvõttes (tl 14) kinnitanud,

et nii katus kui ka korsten olid amortiseerunud ning varisemisohtlikud. Seega on katuse ja korstna

väljavahetamisel tegemist kaasomandi säilimiseks vajaliku kulutusega. Raha kogumine katuse

remonttööde teostamiseks polnud võimalik, kuna katuse ning korstnate seisukord oli niivõrd kehv, et

vältida tuli veel suurema kahju tekkimist hoonele ning võimalikke õnnetusjuhtumeid ja

remonttöödega tuli alustada koheselt. Juhul kui kulutuste tegemine on enamuse poolt otsustatud, võib

vastavaid kulutusi teinud kaasomanik teistelt kaasomanikelt nende osad välja nõuda, lähtudes AÕS

§ 75 lg-s 1 nimetatud suurustest. Tulenevalt korteriomanike enamuse otsusest lasus katuse remondi

eest tasumise kohustus kõikidel kaasomanikel (KOS § 8 ja AÕS § 75). R. Avsjuk kuulub vastavalt

KOS § 8 lg-le 1 korteriomanike ühisusse ning on kohustatud järgima korteriomanike ühisust

reguleerivaid norme. Avaldaja palus välja mõista R. Avsjukilt avaldaja kasuks puudutatud isiku eest

kaasomandi säilimiseks tehtud kulud 3 537,09 eurot.

2. Ükski puudutatud isik kirjalikku vastust avaldusele ei esitanud. 09. aprillil 2015. a toimunud

kohtuistungil nõustusid puudutatud isikud A.T ja L.L. avaldusega. A.T. ja L.L. teatasid, et olid katuse

ja korstna vahetamiseks tehtud pakkumisega nõus, nemad on sõlminud tööde teostajaga lepingud ja

on oma kohustuse vastavalt lepingutele täitnud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 21. aprilli 2015. a määrusega avalduse ja mõistis R. Avsjukilt välja

Ü. Aasmäe kasuks korteriomandi säilitamiseks tehtud vajalikud kulud 3 537,09 eurot. Maakohus

jättis avaldaja ja puudutatud isikute menetluskulud nende endi kanda ning avaldaja esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

Maakohus leidis, et TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita

asjad, mida TsMS § 471 lg 1 kohaselt vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Maakohus lahendas TsMS § 198 lg 1 p-le 2 ja §-le 411

tuginedes tsiviilasja kohtuistungile ilmumata jäänud menetlusosaliste osavõtuta sisuliselt, sest

puudutatud isikud ei ole vastuväiteid avaldusele esitanud ja tsiviilasja raames esitatud

dokumentaalsed tõendid, kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja ütlused ning kohtuistungil antud

menetlusosaliste seletused võimaldasid asja sisuliselt lahendada.

11. märtsil 2013. a sõlmisid elamu XX tn 18, XX korteriomanikud ühise tegutsemise lepingu, mille

kohaselt valiti elamu esindajaks XX (tl 50). Päästeameti Ida Päästekeskuse poolt 03. mail 2013. a

tehtud paikvaatluse protokolli ja koostatud ettekirjutuse kohaselt on elumaja XX tn 18, XX korsten

lagunemisohtlik (tl 59). Avaldaja esitatud fototõendite kohaselt on elumaja katuse kattematerjal

mitmest kohast purunenud ja valgus paistab läbi (tl 61). Elumaja korteriomanike üldkoosolek otsustas

12. juulil 2013. a lammutada elumaja katus ja korsten ning ehitada uus ja võtta selleks Miratex Ehitus

OÜ pakkumine summas 24 568,56 eurot (tl 51, 52, 60).

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Miratex Ehitus OÜ seadusliku esindaja M.S. ütluste kohaselt

sõlmis Miratex Ehitus OÜ korteriomanikega eraldi lepingud katuse ja korstna vahetamiseks, millede

alusel maksis iga korteriomanik oma osa äriühingule. Hetkel ei ole oma osa täielikult maksnud XX

ja P.Z.. Nendega on tehtud maksegraafikud, mida nad täidavad. R. Avsjuk keeldus lepingule alla

kirjutamast. Tunnistaja on kinnitanud, et avaldaja maksis R. Avsjuki eest Miratex Ehitus OÜ-le (tl

109–110).

Avaldaja nõudeks on tema poolt puudutatud isiku eest elumaja XX tn XX, XX säilitamiseks tehtud

vajalike kulude hüvitamine. Puudutatud isiku korteriomandi mõtteline osa elumajast moodustab

611/4244. Miratex Ehitus OÜ 19. juuni 2013. a hinnapakkumise (tl 60) kohaselt oli elumaja korstna

ja katuse vahetuse tööde maksumuseks 24 568,56 eurot, millest R. Avsjuki osa moodustab 3 537,09

eurot (24 568,56 / 4244 x 611). Menetlusosaliste seletuste ja tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et R.

Avsjuk keeldus 3 537,09 eurot tasumast, kuigi tulenevalt korteriomanike enamuse otsusest lasus see

kohustus kõikidel kaasomanikel. Puudutatud isik vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole. Kohtule

esitatud tõendite alusel ei ole võimalik asuda seisukohale, et tegemist oleks parenduste tegemiseks

tehtud kulutustega. AÕS 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe

või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.

Kuna korteriomanike 12. juuli 2013. a otsus on vastu võetud häälteenamusega, mille poolt hääletas 5

omanikku 8-st, kellel on kokku 2631/4244 mõttelisest osa elumajast, siis korteriomanike otsus on

KOS § 8 lg 1 ls 1 alusel puudutatud isikule täitmiseks kohustuslik.

AÕS § 72 lg 4 järgi on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste

kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike

kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. AÕS § 75 lg 1 alusel kaasomanik kannab vastavalt

temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise,

valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Eeltoodu alusel rahuldas maakohus avalduse.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Puudutatud isik R. Avsjuk esitas 14. mail 2015. a määruskaebuse, milles märkis, et ta ei ole

maakohtu määrusega nõus, kuna ta ei saanud kohtukutset kätte. 09. juuni 2015. a täpsustatud

määruskaebuses taotleb kaebaja Viru Maakohtu 21. aprilli 2015. a määruse osalist tühistamist, asjas

uue kohtuistungi määramist ja maksegraafiku koostamist võlgnevuse tasumiseks. Määruskaebuses

esitatud väidete kohaselt:

1) ei saanud määruskaebuse esitaja kohtuistungi kutset kätte. Määruskaebuse esitaja soovis

kohtuistungist osa võtta. Kohtukutse on allkirjastanud kolmas isik määruskaebuse esitaja eest, mille

kohta on algatatud kriminaalasi;

2) on määruskaebuse esitaja nõus Ü. Aasmäe nõudega summas 3 537,09 eurot, kuid soovib

võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku koostamist vastavalt tema sissetulekule.

VASTUSTAJA PÕHJENDUSED

5. Ü. Aasmäe vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle läbi vaatamata või alternatiivselt

rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole määruskaebus esitatud tähtaegselt. Määruskaebuse esitaja sai 21. aprilli 2015. a määruse

08. mail 2015. a kätte, kuid on määruskaebuse esitanud alles 09. juunil 2015. a, seega peale TsMS

§ 661 lg-s 2 sätestatud tähtaega;

2) ei ole asjaolu, et määruskaebuse esitaja soovib sõlmida maksegraafiku, aluseks kohtumääruse

osaliseks tühistamiseks. Maksegraafiku sõlmine saab olla võimalik vaid siis, kui menetlusosalised on

sellega nõus. Vastustaja ei olnud nõus võlgnevuse ositi 100 eurot kuus tasumisega;

3) isegi, kui kaebuse esitaja ei saanud kohtukutset kätte, ei ole see aluseks määruse tühistamiseks,

kuna kaebuse esitaja ei vaidlusta kohtumäärust, mis puudutab võlasumma väljamõistmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu 21. aprilli

2015. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS

§ 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

7. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et määruskaebuse esitaja sai vaidlustatud kohtumääruse

08. mail 2015. a kätte, seega saabus määruskaebuse esitamise tähtaeg TsÜS § 135 lg 1, lg 6 ja lg 8

kohaselt 25. mail 2015. a. Ringkonnakohus märgib, et R. Avsjuk esitas määruskaebuse 14. mail

2015. a, kuid kuivõrd see ei vastanud määruskaebusele esitatavatele nõuetele, jättis maakohus selle

19. mai 2015. a määrusega käiguta (tl 140–142) ning andis R. Avsjukile aega 10 päeva kohtumääruse

kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks. R. Avsjuk sai 19. mai 2015. a määruse 02. juunil 2015. a

kätte (tl 153) ning esitas täiendatud määruskaebuse 09. juunil 2015. a. Seega on määruskaebus

esitatud tähtaegselt.

8. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohus leidis ekslikult, et AÕS § 72 lg-st 4

kaasomaniku tulenev nõue teise kaasomaniku vastu kaasomandis oleva asja säilitamiseks vajalike

kulutuste hüvitamiseks tuleb lahendada hagita menetluse sätete järgi.

TsMS § 475 lg 1 p 13 järgi on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad. Ringkonnakohtu

arvates täpsustavad TsMS § 475 lg 1 punkti 13 TsMS § 613 lg-d 1 ja 2. Ringkonnakohtu hinnangul

lahendatakse hagita menetluses korteriomanike ja kaasomandi selliseid asju, mis puudutavad

ühtmoodi kõiki korteriomanikke ja/või kaasomanike, mistõttu peaks tehtav lahend ka neid kõiki

siduma ja vaidlus tervikuna lahendatama (vt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-31-03, nr 3-2-1-101-13).

AÕS § 72 lg-st 4 tulenev kaasomaniku õigus nõuda teiselt kaasomanikult kulutuste hüvitamist

puudutab käesolevas vaidluses üksnes konkreetse kahe kaasomaniku vahelisi suhteid. Riigikohus

leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, et hagita asjade puhul peaks üldjuhul olema tegemist asjadega, kus

puudub hagimenetlusega võrreldav vaidlus poolte vahel. Sellest tulenevalt tuli käesolev vaidlus

lahendada hagimenetluses.

Hagiasja lahendamine hagita menetluses ei ole üldreeglina menetlusõiguse rikkumine, mis annaks

aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahend tühistada. Kuigi maakohus lahendas asja ekslikult hagita

menetluses, ei ole selline menetlusõiguse normi rikkumine toonud kaasa asja ebaõiget lahendamist,

mistõttu ei ole alust maakohtu määrust tühistada.

TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal

menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse

olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 639 lg 2 kohaselt on menetlusosalised ringkonnakohtus

apellatsioonimenetluse pooled ja kolmandad isikud. Apellatsioonimenetluse pooled on apellant ja

vastustaja.

Ringkonnakohus

ei

käsitle

maakohtu

menetluses

puudutatud

isikuid

2–7

menetlusosalistena määruskaebuse lahendamisel ning nende seisukohtade küsimine ei ole

määruskaebuse lahendamiseks vajalik.

9. Määruskaebuse esitaja peamisteks vastuväideteks maakohtu määrusele on, et kaebaja ei ole kätte

saanud kohtukutset 09. aprilli 2015. a kohtuistungile ning et ta soovib kohustuse täitmist

maksegraafiku alusel.

Viru Maakohus 15. jaanuari 2015. a määruses on määranud teatada täiendavalt avalikult puudutatud

isikutele, s.h Rimma Avsjukile, Ü. Aasmäe poolt R. Avsjuki vastu avalduse esitamisest kaasomandi

säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste, 3 537,09 eurot, hüvitamiseks. Maakohtu määruse kohaselt

tuleb kohtumääruse resolutsioon avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral ja kui

puudutatud isikud ei saa menetlusdokumente isiklikult kätte, lugeda menetlusdokumendid

puudutatud isikutele avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Määruse resolutsioon avaldati väljaandes Ametlikud

Teadaanded 15. jaanuaril 2015. a.

Maakohus edastas määruskaebuse esitajale kohtukutse, vastustaja 02. detsembri 2014. a avalduse,

maakohtu 04. detsembri 2014. a puuduste kõrvaldamise määruse, vastustaja 29. detsembri 2014. a

täiendatud avalduse koos lisadega ning 15. jaanuari 2015. a määruse avalduse menetlusse võtmise

ning kohtukutse avaliku teatamise kohta postiga aadressile Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald,

Ojaküla küla. Kuivõrd nimetatud aadressilt dokumendid tagastati, edastas maakohus need uuesti

määruskaebuse esitajale aadressile Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald, Linnuse küla.

Maakohtule tagastatud lihtväljastusteate (tl 106) järgi on R. Avsjuk dokumendid 20. veebruaril 2015.

a isiklikult kätte saanud. Kuivõrd määruskaebuse esitaja väitis, et ta ei ole kohtudokumente kätte

saanud ning vaidlustas väljastusteatel oleva allkirja õigsust, esitas maakohus 15. mail 2015. a päringu

AS-ile Eesti Post (Omniva) (tl 133) R. Avsjukile väljastusteatega (vöötkood XXX)

menetlusdokumentide edastamise kohta ning palus täiendavalt teatada: 1) millisel aadressil AS Eesti

Post 20. veebruaril 2015 saadetise XXX väljastas? 2) kellele tähitud kiri tegelikult väljastati? 3) kui

see väljastati R. Avsjukile, siis millises olekus kirja saaja oli (kaine, ebakaine, haige jne)? 4) kas

kirjakandjal on midagi selle kirja väljastamise asjaolude kohta kohtule seletada?

Omniva 22. mai 2015. a vastuse (tl 149) kohaselt on menetlusdokument nr XXX (vastuses ekslikult

märgitud XXX) väljastatud 20. veebruaril 2015. a AS Eesti Post XX postkontori (XX 12, XX 44107)

kassas, kuna kandes ei saanud kirja väljastada (kirja saajat ei olnud kodus). Kirja väljastas AS-i Eesti

Post klienditeenindaja XX. Kiri väljastati v.22 (lisa 1, tl 150) alusel R. Avsjukile. Klienditeenindaja

XX ei oska midagi öelda kliendi oleku kohta ja ei mäleta mingeid silmnähtavaid joobe tunnuseid.

Klienditeenindaja lisas, et klient käib alati abikaasaga koos, kes juhendab kuhu mida on vaja

kirjutada. Klient kannab alati tumedaid päikeseprille.

Ringkonnakohtu hinnangul on Omniva vastuse ja sellele lisatud Postisaadetise saabumise teatega nr

18 (v.22) tõendatud, et hiljemalt 20. veebruaril 2015. a sai määruskaebuse esitaja

menetlusdokumendid, sh kohtukutse kätte ning vastupidised määruskaebuse esitaja väited on

paljasõnalised ning tõendamata.

10. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kohtukutse ei oleks nõuetekohaselt R. Avsjukile kätte

toimetatud, ei ole see maakohtu määruse tühistamise aluseks.

Määruskaebuse esitaja ei põhjenda, kuidas tema kohtuistungil osalemine oleks mõjutanud

kohtumääruse tegemist.

Määruskaebuse esitaja vastuväide maakohtu määrusele seisneb taotluses, et kohus oleks pidanud

koostama maksegraafiku. Ringkonnakohus leiab, et maksegraafiku koostamine ei ole käesoleva

vaidluse asjaolusid ja hageja seisukohta arvestades põhjendatud. Kohtuotsuse tegemine ei välista

maksegraafiku sõlmimist poolte vahel.

Hageja (vastustaja) tasus määruskaebuse esitaja osale vastava katuse remondikulu osa 3 537,07 eurot

16. septembril 2013. a (tl 17). Samuti on vastustaja pöördunud kirjalikult määruskaebuse esitaja poole

kulutuste vabatahtlikuks hüvitamiseks 14. juunil 2014. a (tl 13). Vastustaja esitas nõude kohtusse

alles 02. detsembril 2012. a. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja andnud kaebajale piisavalt aega

kohustuse vabatahtlikuks tasumiseks. Arvestades asjaolu, et määruskaebuse esitaja, vaatamata

kohustuse tunnustamisele, ei ole ligi 2 aasta jooksul pärast kulutuste hüvitamise kohustuse tekkimist

oma kohustust täitnud ega asunud seda täitma, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks rahuldada

määruskaebuse esitaja taotlus maksegraafiku koostamiseks. Muuhulgas ei ole määruskaebuse esitaja

oma majandusliku seisundi kohta tõendeid esitanud.

11. Vastustaja on 09. aprilli 2015 kohtuistungil loobunud menetluskulude nõudest (tl 113), mis on

ringkonnakohtule siduv. Seetõttu tuleb määruskaebuse menetlemise kulud jätta poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi