2-14-57515/16 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-14-57515

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2015, Kuressaare Tsiviilasja number 2-14-57515 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) hagi J N, M P ja K P vastu võla väljamõistmiseks Hagihind 1615,26 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Vabariik Haridusja Teadusministeeriumi kaudu (asukoht Munga 18, 50088 Tartu); Hageja esindaja: Hardi Rikand (Haridusja Teadusministeeriumi jurist, Munga 18, 50088 Tartu, epost: hardi.rikand@hm.ee); Kostjad: Kostja 1: J N ( ); Kostja 2: M P ( Kostja 3: K P ( Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi kostja J N osas osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J Nlt Eesti Vabariigi kasuks M P ja AS Hansapank vahel 28.12.1999.a. sõlmitud õppelaenulepingust nr 99-046447-OL ning 9.11.1999.a. AS Hansapank ja J N vahel sõlmitud käenduslepingust tulenev võlgnevus 910 eurot. Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE091010220002255018 AS SEB Pangas.

3.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlakstegemine

2-14-57515

1. Jätta menetluskulud kostja J N kanda. 2.Välja mõista J Nlt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 225 eurot (Saaja: Maksuja Tolliamet, a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber makseinfo lehelt, selgitus riigilõiv asjas 2-14-57515 otsuse järgi).

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui:

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumbrit ei ole, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasutakse. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused Eesti Vabariik (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) esitas 16.09.2014.a. maakohtule hagi J N, M P ja K P vastu võla väljamõistmiseks. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt kostja M P sõlmis 28. detsembril 1999. aastal õppelaenu saamiseks AS-ga Hansapank õppelaenulepingu nr 99-046447-OL. Kostjad J N ja K P käendasid lepingust tulenevat kohustust. Kostjad 1 ja 3 sõlmisid limiteerimata käenduslepingud vastavalt 09.11.1999 ja 04.11.1999. Riik on tagatiskohustuse täitnud panga

2-14-57515

ees ja talle on läinu üle panga nõue võlgnike vastu. Laenusaaja oma kohustust ei täitnud ja hageja pöördus nii laenusaaja kui ka käendajate vastu kohtusse kohustuse täitmise nõudes. Hageja palus kostjatelt J Nlt, M Pelt ja K Pelt mõista solidaarselt välja hageja kasuks 1 615,26 eurot, mis tuleneb põhivõlast 1 464,40 eurot ning intressist 150,86 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Antud asjas on hageja taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kuna kahe kostja elukohad on välisriigis, küsis kohus 24.09.2014 e-posti teel kostja 2 ja kostja 3 seisukohta kohtualluvuse kohta /tlk 27-28/. Kostjad 2 ega kostja 3 ei ole kohtule eposti teel vastanud. 03.12.2014 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Kohus on kostjale

2 ja kostjale 3 saatnud hagi menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid 08.12.2014 eposti teel. Kostja 2 ega kostja 3 ei ole menetlusdokumendi kättesaamist kinnitanud. Pärnu Maakohtu 17.08.2015 määrusega jäeti käesolevas asjas hagi M P ja K P vastu võla väljamõistmiseks läbi vaatamata. Kohus sedastas, et kuna on võimalik, et kostja 2 ja kostja

3 elukoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis ning hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjatele menetlusdokumente kätte toimetada, ei ole kohus vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Kostjale 1 J Nle on aga hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 09.12.2014 /tlk 41/ ning kostja 1 ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja 1 poolt omaksvõetuks. Riigikohus on selgitanud hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrolli põhimõtteid tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 tehtud määruse p-s 14, märkides, et otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine, TsMS § 438 lg 1). Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 viimane lause). Kostja 1 J. N ei ole hagile vastanud, teada on hoiatatud tema suhtes tagaseljaotsuse tegemisest. Kuna kostja 1 J. N pole hagile vastanud, leiab kohus, et tema suhtes on võimalik teha tagaseljaotsus.

ÕÕS § 3 järgi on õppelaen õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. ÕÕS § 21 lg 1 sätestab, et kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse §-s 18 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja või pantija kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. ÕÕS § 21 lg 2 sätestab, et kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. ÕÕS § 19 lg 1 järgi sõlmitakse õppelaenu tagamiseks käenduslepingud.

2-14-57515

VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustustused täita vastavalt seadusele ja lepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sj täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada; lg 2 I lause kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest, lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Kuna hagi ajaolude kohaselt on laenusaaja saanud õppelaenu, mida pole ei laenusaaja ega käendaja pangale tagastanud ja mille tõttu on riik tagatise kohustuse panga ees täitnud ning talle on läinud üle panga nõue käendaja ja laenusaaja ning kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis on need asjaolud kostja poolt omaksvõetud. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud teadetega õppelaenu osalise tagastamise kohta /tlk 81 pöördel, tlk 94/, millest tulenevalt on võlgnevus käesoleval ajal 910 eurot, tuleb hageja kasuks kostjalt 1 välja mõista võlgnevus

910 euro ulatuses. Kohus on jätnud käesolevast tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa TsMS § 444 lg 3 alusel.

Tsiviilasja hind, menetluskulud Käesoleva tsiviilasja hind on 1615,26 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 on tsiviilasjas hinnaga kuni 2000 eurot riigilõivuks 225 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab poolt, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna TsMS § 145 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu ja kautsjoni tasumisest vabastatud, kuid vaidlus ise ei ole riigilõivuseaduse järgi riigilõivuvaba vaidlus, siis mõistab kohus lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, 2 kostjalt välja riigilõivu summas 225 eurot riigituludesse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik