4-15-6720/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-15-6720

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. september 2015, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

4-15-6720

Kohtukoosseis

Andres Parmas

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 1. septembri 2015. a määrus, millega jäeti

rahuldamata V.V (registrikood 10967269) taotlus

kaebuse

esitamise

tähtaja

ennistamiseks

ja

kaebus

Keskkonnainspektsiooni

22.

juuni

2015.

a

otsusele

väärteoasjas nr 940014002170 läbi vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.V

kaitsja vandeadvokaat Kaire Aus,

määruskaebus

ja

taotlus

kaebuse

esitamise

tähtaja

ennistamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 1. septembri 2015. a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.

augustil

2015.

a

saabus

Pärnu

Maakohtule

V.V

kaebus

Keskkonnainspektsiooni 22. juuni 2015. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 940014002170 ning taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt sai menetlusalune isik väärteoprotokolli kätte 4. juunil 2015, milles märgitu kohaselt planeeriti otsuse kättesaadavuse päevaks 3. juulit 2015. Kuivõrd menetlusaluse isiku juhatuse liikmel ei olnud võimalik tervislikust seisundist tulenevalt minna kohtuvälise menetle juurde otsuse järele 3. juulil 2015, esitas kaitsja Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektorile L. G ile 7. juulil 2015. a taotluse edastada menetlusaluse isiku kohta tehtud otsus kaitsja e-posti aadressile. 13. juulil 2015 kaitsja kordas oma taotlust, millele 3. augustil 2015 vastas menetleja, et viibis puhkusel ning edastas kaitsjale väärteoasjas tehtud otsuse e-posti teel.

4-15-6720

2(5) 2. Pärnu Maakohtu 1. septembri 2015. a määrusega jäeti V.V taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebus Keskkonnainspektsiooni 22. juuni 2015. a otsusele läbi vaatamata. 2.1. V™S § 114 lg 4 kohaselt võib kaebuse üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Arutataval juhul oli kohtuvälise menetleja 22. juuni 2015. a digitaalselt allkirjastatud otsus kättesaadav vastavalt 4. juuni 2015. a koostatud väärteoprotokollile kohtuvälise menetleja juures alates 3. juulist 2015.

V™S § 70 lg-te 1 ja 2 kohaselt on väärteoprotokolli koopia nähtuvalt 4. juuni 2015. a protokollist menetlusaluse isiku seaduslikule esindajale Jaan Kloostrile ja samuti tema kaitsjale samal kuupäeval allkirja vastu kätte antud. Seega oli asjas maakohtule kaebuse esitamise viimane tähtaeg 20. juulil 2015. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebuse esitaja poolt on kaebus kohtule esitatud 17. augustil 2015, on kaebuse esitaja poolt ületatud V™S § 114 lg 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaeg. V™S § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel.

Maakohus ei tuvastanud, et menetlusosalisele, s.o V.V seaduslikule esindajale või kaitsjale oleks tehtud takistusi kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamiseks kohtuvälise menetleja juures. Kaebuses toodud väide, et juhatuse liikmel ei olnud tervisliku seisundi tõttu võimalik minna 3. juulil 2015. a kohtuvälise menetleja juurde otsuse järele, on paljasõnaline. Kaebuse on kohtule esitanud advokaadist kaitsja, kellele on teada, et väidete tõenduseks tõendite olemasolul tuleb kaebusele lisada ka tõendid. Ühtegi tõendit V.V juhatuse liikme tervisliku seisundi kohta aga kohtule esitatud ei ole. 2.2.

Samuti märkis maakohus, et kohtuvälisele menetlejale ei ole pandud seadusega kohustust edastada väärteootsust menetlusalusele isikule posti või e-posti teel. Maakohus leidis, et väärteomenetluse seadustiku mõte on selles, et välistada võimalikke lõputuid vaidlusi menetlusdokumentide kättetoimetamiste ja kättesaamise kinnituste andmiste küsimustes, sest väärteo aegumistähtaeg on väga limiteeritud, s.o KarS § 81 lg 3 järgi 2 aastat. Tagada tuleb mõistlik menetlusaeg ja selge seaduslik menetlus enne teo aegumist. Seetõttu on konkreetselt eriregulatsioonina resoluutselt fikseeritud, et otsuseid väljastatakse menetleja juures.

Järelikult väärteomenetluslikud tagajärjed saabuvad ilma kättetoimetamiskohustuseta.

Kui

menetlusdokumente taotletakse nt asutuse e-posti aadressilt AvTS alusel, siis väljastamiskohustuse täitmata jätmisel saavad olla üksnes haldusõigusest tulenevad tagajärjed. Praegusel juhul on ka väärteotoimiku juurde lisatud väljatrükist nähtuv, et 3. juulil 2015 on otsus saadetud e-posti teel V.V e-posti aadressile (XXXXXXXXXXX 2.3. Kaebaja kaitsja advokaat K. Aus on saatnud KKI juhtivinspektorile L. G ile e-kirja otsuse saamiseks e-postile. Otsus edastati 3. augustil 2015 koos kirjaga, et otsus on edastatud e-posti aadressile

3. juulil 2015. Seega kaebuse kohaselt sai kaitsja otsusest teada alles XXXXXXXXX

3. augustil 2015. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja rikkus AvTS ettenähtud selgitamise ja taotlusele vastamise korda ning palub seega ennistada kaebetähtaega. Väärteoprotokollis on selgelt välja toodud, et kohtuvälise menetleja lahend on menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale tutvumiseks kättesaadav alates 3. juulist 2015 Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroos aadressil Roheline 64, Pärnu, kella 8.00-17.00. Arutatavas asjas ei saa kriminaalkohus arutada taotlusele vastamise korra väidetavat rikkumist. AvTS § 46 kohaselt saab teabenõude mittenõuetekohase täitmise peale pöörduda AvTS § 44 nimetatud järelevalveorgani poole või kaebusega halduskohtusse. Maakohus leidis, et mittevastamine ei muuda asjaolu, et menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale oli teada, et lahend oli kättesaadav KKI büroos ja sellel asjaolul on määrav tähendus väärteomenetluses. Järelikult e-kirjadele mittevastamine ei tähenda, et otsuse kättesaamisel oleks väärteomenetlust rikutud. Maakohus jõudis järeldusele, et menetlusalune isik lihtsalt ei kasutanud 4-15-6720 3(5) võimalust lahendile järele minemiseks. Seega asus maakohus seisukohale, et kaebaja poolt on kaebuse esitamise tähtaeg ületatud hoolimatusest, kuivõrd väärteoprotokollis on selgesõnaliselt kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates

3. juulist 2015. Maakohus leidis, et kaebuse esitajal puudusid mõjuvad põhjused, mis takistanuks kaebuse esitamist väärteoasjas tähtaegselt. Kaebuse esitajal oli võimalus realiseerida oma kaebeõigust seaduses sätestatud ajal ning korras, kuivõrd V.V oli teadlik tema suhtes menetletavast väärteoasjast ja ajast, millest alates on otsus menetleja juures kättesaadav. Kaebaja on põhjendamatult laskunud üle tähtaja kaebuse õigeaegseks esitamiseks. Kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel – s.o isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms või siis isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. Maakohus leidis, et taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei kuulu rahuldamisele ning kaebus ei kuulu läbivaatamisele.

3. Pärnu Maakohtu 1. septembri 2015. a määrusele esitas määruskaebuse V.V kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Samuti palub kaitsja võtta V.V kaebus väärteoasjas nr 940014002170 menetlusse ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. 3.1. Menetlusalune isik leiab, et maakohus on põhjendamatult tähelepanuta jätnud menetlusaluse isiku kaebuses esitatud viited väärteoasjas tehtud otsuse kättesaadavuse osas. Kaebaja leiab, et asjaolu, et menetleja ei vastanud kaebaja e-kirjale, tuleb arvesse võtta, kuna see on kaasa toonud kaebajale kahjuliku tagajärje. Menetlusalune isik ei vaidle vastu, et ta ei ole soovinud esitada kaebust kohtuvälise menetleja tegevusele, kuid kohtuvälise menetleja poolt kohane töölesannete ja tööülesannetega kaasneva reglemendi täitmine ei oleks toonud kaasa menetlusalusele isikule kahjulikku tagajärge. Menetlusalune isik leiab, et menetleja poolt AvTS sätete rikkumine on oluliseks asjaoluks kaebetähtaja ennistamiseks ja asja sisuliseks läbivaatamiseks. Väärteoasjas menetlusalusele isikule etteheidetud teo osas puuduvad sisulised kohtulahendid ning kohtupraktika seisukohalt on oluline kaevatava teo asjaolude ning karistatavuse osas seisukohavõtt. Menetlusalune isik esitas 13. augusti 2015 kaebuses maakohtule sisulised põhjendused selle kohta, et menetlusalust isikut ei saa karistada kohtuvälise menetleja poolt kirjeldatud alustel ja kvalifikatsiooniga põhjusel, et menetluse käigus on kvalifikatsiooni aluseks olevad asjaolud muutunud. 3.2. Maakohus on leidnud, et kohtuvälise menetleja toimikust nähtuvalt on menetleja edastanud

3. juulil 2015. a otsuse väärteoasjas ka menetlusaluse isiku e-postile aadressil jklooster@hot.ee. Menetlusalune isik leiab, et kirja edastamine ei tõenda, et kiri ka saajani jõuab. Menetlusalune isik kinnitas, et temani otsus e-posti vahendusel ei jõudnud, vastasel juhul ei oleks tõusetunud küsimust kaebetähtaja möödalaskmisest. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas on maakohus jõudnud seisukohale, et menetlusalune isik on tahtlikult endale tekitanud kaebetähtaja möödalaskmise olukorra. Arutatavas asjas on võimalik, et kohtuväline menetleja tahtlikult on tekitanud olukorra, kus menetlusalune isik jäeti infosulgu eesmärgiga saavutada kohtuvälise menetleja lahendi jõustumine. Menetlusalune isik leiab, et jõusse ei saa jätta kohtuvälise menetleja lahendit olukorras, kus kohtuväline menetleja on selgelt sattunud eksimusse materiaalõigusnormide tõlgendamisel ja kohaldamisel. Kaebaja viitab KrMS §-le 172 ning leiab, et mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel on kohtuvälise menetleja poolt õigeaegne teabe edastamata jätmine järelepärimistele, mis jättis menetlusalusele isikule arusaama, et otsus väärteoasjas ei ole veel kohtuvälise menetleja poolt kättesaadav. Kohtuvälise menetleja poolt kirjadele õigeaegselt vastamata jätmine on olnud taotluslik ja eesmärgiga jõustada ilma vaidluseta kohtualuse menetleja lahend.

4-15-6720

4(5)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalide ja esitatud määruskaebusega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium selgitab, et määruskaebemenetluses on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust, seega anda hinnang sellele, kas maakohus jättis põhjendatult kaebetähtaja ennistamata ja kaebuse tähtaja möödalaskmise tõttu läbi vaatamata. Ringkonnakohus ei anna hinnangut kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebusele sisuliselt.

5. Maakohus on oma määruses ammendavalt põhjendanud, miks tuli arutataval juhul jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja kaebus läbi vaatamata. Määruskaebuses ei esitata ühtegi asjaolu, mis oleks jäänud maakohtus tähelepanuta, ega ka ühtegi õiguslikku põhjendust selle kohta, milles seisneb maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamine või väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Niisuguseks asjaoluks ei ole määruskaebuse esitaja väide, et kohtuväline menetleja on jätnud väidetavalt tahtlikult menetlusalusele isikule ja kaitsjale väärteootsuse edastamata.

Maakohus on asjakohaselt viidanud V™S § 114 lg-le 4, mille kohaselt võib üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada maakohtule kaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Selles asjas oli kohtuvälise menetleja 22. juuni 2015. a digitaalselt allkirjastatud otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 3. juulist 2015. Väärteoprotokolli koopia on menetlusaluse isiku seaduslikule esindajale Jaan Kloostrile ja samuti tema kaitsjale vastavalt V™S § 70 lg-te 1 ja 2 allkirja vastu kätte antud 4. juunil 2015.

Seega oli maakohtule kaebuse esitamise viimane tähtaeg 20. juulil 2015.

6. V™S § 2 kohaselt kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt nt RKKKm nr 3-1-1-5-07, p 6). Selliseid objektiivseid asjaolusid maakohus tuvastanud ei ole ja neile ei viidata ka määruskaebuses. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et mõjuvaks põhjuseks KrMS § 172 tähenduses tuleb lugeda asjaolu, et kohtuväline menetleja ei vastanud õigeaegselt kaebaja

7. ja 13. juuli 2015. a saadetud taotlustele väljastada otsus kaitsja e-posti aadressile. Nimetatud taotlused olid kohtuvälisele menetlejale saadetud pärast 3. juulit 2015, s.o juba siis, kui kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale kättesaadav. Kuna menetlusaluse isiku esindajale J. Kloostrile ja kaitsjale oli väärteoprotokoll edastatud allkirja vastu, olid nad sellest teadlikud. Seega jäävad kohtule arusaamatuks kaebaja väited, et kohtuväline menetleja on tahtlikult jätnud vastamata kaebaja kirjadele, et kaebajal ei oleks võimalik kohtuvälise menetleja otsust vaidlustada. Nõustuda tuleb maakohtuga ka selles, et V™S § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel (vt nt RKKKm asjas nr 3-1-1-99-10, p 16). Seega ei tingi maakohtu määruse tühistamist ning kaebetähtaja ennistamist kaebaja väited, et menetlusalune isik ei saanud kätte talle e-posti teel edastatud otsust või et kohtuväline menetleja ei vastanud õigeaegselt kaitsja taotlustele, mis olid saadetud pärast seda, kui väärteootsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks tehtud.

4-15-6720

5(5) 7. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-st 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Pärnu Maakohtu 1. septembri 2015. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/