2-14-60418/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedViru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-14-60418, J S hagi L B vastu kahju hüvitamise nõudes. Pooled esitasid kohtuistungil kohtule kompromisslepingu. Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.
Legislator headnote
AI generated2-14-60418/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-14-60418
1(3)
K O H T U M Ä Ä R U S
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada J S ja L B kompromiss järgnevalt:
1.1. L B maksab J S 150 (ükssada viiskümmend) eurot hiljemalt 30. septembriks 2015 J S pangakontole nr xxx Swedbank, selgitusse märkida: ,,Lühter, tsiviilasi 2-14- 60418“.
1.2. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
1.3. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest.
2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-14-60418 menetlus.
3. Jätta J S menetluskulud tema enda kanda.
4. Jätta L B menetluskulud tema enda kanda.
5. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6. Menetluskulude tagastamise lahendab kohus eraldi määrusega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuasja number 2-14-60418 Määruse tegemise aeg ja koht
28. september 2015, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi J S hagi L B vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg
23. september 2015 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: J S (ik XXX) Kostja: L B (ik XXX) Kostja esindaja: Vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko
2-14-60418
2(3) Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
ASJAOLUD
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-14-60418, J S hagi L B vastu kahju hüvitamise nõudes. Pooled esitasid kohtuistungil kohtule kompromisslepingu.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
Kohus tuvastas, et poolte vaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikkuega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi.
Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Menetluskulud
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.
TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
Pooled on menetluskulude osas kokku leppinud ning seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kompromissile – poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
Kooskõlas TsMS § 174 lg 1, lg 2 ja lg 8 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
2-14-60418
3(3)
TsMS § 176 lg 1 ja 2 alusel kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes, arvestades, et menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks.
Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Hageja esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Kohus lahendab menetluskulude tagastamise eraldi määrusega.
Edasikaebamine
Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
Pooled avaldasid, et loobuvad edasikaebamise õigusest.
Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Digitaalne allkiri
Aarne Lõhmus Kohtunik