3-15-749/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-15-749

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.september 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-749

Haldusasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

S.F. kaebus Tallinna Vangla vanglateenistuse ametniku tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

Kaebaja – S.F. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik

Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28.10.2015.a. (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg ). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1.Tallinna Vangla kinnipeetav S.F. esitas 13.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vanglateenistuse ametniku Veiko Smolin`i 12.03.2015 tegevuse (susside kooli kaasa võtmise keelamine) õigusvastasuse tuvastamiseks.

2.15.04.2015 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis S.F.le (kaebaja) tähtaja riigilõivu tasumiseks. 27.04.2015 esitas S.F. menetlusabi taotluse ühes teatisega taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta, samuti K-raha väljavõtte.

3. 07.05.2015 määrusega rahuldas kohus kaebaja menetlusabi taotluse ja võttis kaebuse menetlusse , 10.06.2015 määras kohus asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

II MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebuse põhjendused

4.1. Vanglateenistuse ametnik Veiko Smolin takistas 12.03.2015 kell 8.15 väljamõeldud keeluga kaebajal kooli minna, tuginedes Tallinna Vangla kodukorra p-le 17.3.7, et ei tohi võtta kooli kaasa susse vahetusjalatsitena. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna Vangla kodukorras sellist keeldu ei ole. Sussid on riietuse osa, aga riietus ei ole kusagil keelatud. Jalgadele on kahjulik kogu koolipäeva aja olla tossudes, see põhjustab higistamist, mis võib viia seenhaiguse tekkeni. Seega vahetusjalatsid on kohustuslikud. 4.2.Kaebuse väitel oli kaebaja ja V. Smolini vahel avalik konflikt ning seetõttu ületab vanglateenistuse ametnik kaebajaga suheldes oma ametivolitusi. Näiteks raportid 20.02.2015 nr 487 ja 03.03.2015 nr 613 näitavad V. Smolini katset kasutada oma ametit kaebaja taga kiusamiseks. Tallinna Vangla kodukorra mittetundmine kinnitab ametniku ebakompetentsust ja sihikindlat püüdu tekitada kaebajale igasuguseid ebameeldivusi. Kaebaja viitab Tallinna Vangla kodukorra p.-le 4. ja selgitab , et tal on parema ja vasaku õla traumad, mida kinnitavad uuringud ja vastav arsti-kirurgi tõend, kuid see ei takistanud V. Smolinit raporteid koostada. Kaebaja on seisukohal, et ilmselt sai V. Smolin aru, et nende raportitega ei õnnestu tal kaebajale midagi teha ja hakkas seetõttu välja mõtlema absurdseid keelde, millega ainuisikuliselt Tallinna Vangla poolt rikub kodukorda, kaebaja õigusi ja takistab kaebajal teadmiste saamist. Tallinna Vangla kodukorra p.17.3.7 tõlgendab vanglateenistuse ametnik omamoodi. Kaebaja rõhutab, et sussid ei saa olla keelatud, kuna need on riietuse osa ja ruumis vajalikud .Antud juhul vahetusjalatsid koolis. Kogu seniste õpingute kestel võis Tallinna Vanglas iga kinnipeetav vajadusel alati võtta kaasa vahetusjalatsid, mida on kerge kontrollida videokaamerate kaudu. Nüüd aga V. Smolini omavolil ja ebakompetentsuse pärast peab kaebaja kannatama. V. Smolin püüab oma volitusi ületades sihikindlalt kaebajat provotseerida ebaseaduslikule tegevusele. 4.3.Kaebaja leiab, et ebakompetentsel ja eelarvamusliku suhtumisega inimesel ei ole õigus täita taolisi ametikohti riigiasutustes ja palub ükskõik mis vahenditega hoida teda V.Smolinist eemal, samuti palub kaebaja kohtul kohustada Tallinna Vanglat hoiduma kaebaja poolt teadmiste omandamise takistamises.

5. Vastustaja vastuväited

5.1.Vastustaja märgib esmalt, et kuivõrd kaebaja ei ole kaebuses selgelt märkinud oma põhjendatud huvi vanglaametniku tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, kohus on tõlgendanud põhjendatud huvina hoida ära vastustaja samasisuline korduv õigusvastane tegevus kaebaja suhtes, siis lähtub vastustaja kohtu tõlgendusest. 5.2.Tallinna Vangla märgib ka, et kuivõrd S.F. ei ole esitanud Tallinna Vangale vaiet ega halduskohtule kaebust Tallinna Vangla kodukorra punkti 17.3.7 peale, mis oli vaidlustatud toimingu aluseks, siis ei muudaks V. Smolini 12.03.2015 toimingu õigusvastasuse tuvastamine Tallinna Vangla kodukorra punkti 17.3.7 regulatsiooni ega susse koolis lubatavaks. Vastustaja leiab, et S.F. on jätnud kasutamata eesmärgipärasemad vahendid nõude saavutamiseks, mistõttu ei ole tuvastamiskaebuse esitamine põhjendatud.

5.3. Vanglateenistuse ametnik V. Smolin ei takistanud kaebuse esitajal kooli minna, vaid ta keelas kaasa võtta esemeid, mida ei ole lubatud kooli kaasa võtta. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Vangla vanglateenistuse ametniku V. Smolini tegevus 12.03.2015 S.F.l vahetusjalanõude kooli kaasa võtmise mittelubamisel on olnud õiguspärane ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5.4. Vastustaja viitab Tallinna Vangla kodukorra p.-le 4.1, mis reguleerib kinnipeetavate liikumist vangla territooriumil saatmiskava, korrapidaja või korrapidaja abi korralduse alusel koos vanglateenistujast saatjaga ja selgitab, et saatmiskava kohaselt viidi S.F. 12.03.2015 kell

8.15 õppetööks üldhariduskooli, üheks saatjaks oli Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvur Veiko Smolin. Tallinna Vangla kodukorra punktide 4.7 ja 17.3.7 regulatsioon lubab kooli kaasa võtta üksnes õppetööks vajalikke esemeid ja sussid ei ole õppetööks vajalikud esemed. Tallinna Vangla territooriumil asuvas koolis ei ole vahetusjalatsid kohustuslikud, mistõttu tuleb kaebuse esitaja sellekohast väidet võtta kui tema isiklikku arvamust. 5.5.Sussid ei ole riideesemed, mistõttu need ei liigitu Tallinna Vangla kodukorra punktis 17.3.7 sätestatud esemete alla. Tallinna Vangla kodukorra seletuskirja punkti 17.3.7 kohaselt läheb kinnipeetaval koolitundides õppimiseks vaja vaid tunnis kasutamiseks ettenähtud õppevahendeid. Muud tunniks mittevajalikud esemed segavad kinnipeetavate keskendumist ning samuti ei täidaks nende õppetunnis kasutamine koolis käimise eesmärki. Peale selle on tegemist julgeoleku tagamise abinõuga, et kinnipeetavad ei ohustaks õppetöös osalemisel vangla turvalisust.

5.6. Iga kooli kaasa võetud ese, mis ei ole õppetööks vajalik, on vanglale täiendav julgeolekurisk. Tõhusaks järelevalveks ja riskide minimaliseerimiseks on hädavajalik lubada kooli üksnes õppetööks vajalikke esemeid. Jalatsid on esemed, kuhu on võimalik keelatud esemeid ja aineid hõlpsasti peita, kuid neid on ametnikel keeruline saatmistel üksnes kiire visuaalse vaatluse põhjal läbi otsida.

5.7. Kool asub Tallinna Vangla territooriumil ja eluhoonetest koolihooneni on maksimaalselt paarsada meetrit, kuhu liigutakse mööda hooldatud teid, mistõttu kinnipeetavatel puudub vajadus vahetusjalatsite kaasavõtmiseks. Isegi talveperioodil saab kooli minna jalanõudes, millega on mugav olla õppetöö ajal ka siseruumides. Registri väljavõtetest nähtuvalt ei ole kaebuse esitajal kambris susse, vaid sussidena käsitleb ta ilmselt rannajalatseid (registris „plätud“) Yaoli. Kaebajal on kambris ka kaks paari spordijalatseid. Lisaks on kaebajal laos musta värvi kinniste ninadega rannajalatsid (registris „plätud“) ja musta värvi tennised. Ilmselgelt leiaks kaebuse esitaja nende jalatsite seast sobivad, millega saab kooli minna ja olla nendega ka siseruumides. Ka vanglateenistujad peavad olema tööpäeva vältel (mis on oluliselt pikem periood kui õppetöö aeg koolis), kinnistes jalanõudes, mitte sussides või rannajalatsites, kuid vaatamata sellele ei toimu massilist haigestumist seenhaigustesse vms.

5.8. Asjaolu, et V. Smolin järgib vanglas kehtestatud reegleid ja nõuab nende täitmist ka kinnipeetavatelt, ei saa käsitleda pahatahtliku tagakiusamisena. Isegi kui kaebajale oli lubatud mingisugusel ajaperioodil vahetusjalatseid kooli kaasa võtta, on see olnud väär halduspraktika, mille jätkamiseks puudus vanglal kohustus. Vastustaja möönab, et kaebuse esitaja võis olla sellest mõneti segaduses, kuid kaebusest nähtuvalt selgitas V. Smolin oma tegevust keelavale regulatsioonile viidates. Vastustaja lisab, et kaebajale käis vahetusjalatsite kooli kaasa võtmise keeldu põhjendamas ka inspektor-kontaktisik Jane Jõe. Kinnipeetav sai keelust aru ja vastuväiteid tal siis ei olnud.

III KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tallinna Halduskohus on kontrollinud 15.04.2015 kohtumääruses tuvastamiskaebuse lubatavust, 07.05.2015 määruses on kohus menetlusabi taotluse lahendamisel hinnanud muu hulgas kaebuse eduväljavaateid, asja tähendust kaebaja jaoks ja menetluses osalemise mõistlikkust. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 ls-st 2 tõlgendas kohus kaebaja põhjendatud huvina toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks vältimaks Tallinna Vangla samasisulist korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes teadmiste omandamisel. Kaebuse esitajal tuli viivitamatult kohut teavitada, kui ta kohtupoolse tõlgendusega kaebusest ei nõustu. Kaebaja kohtu tõlgendusele kaebaja tegelikust tahtest, s.h. põhjendatud huvist ei ole vastu vaielnud. Kaebusest nähtuvalt on vanglateenistuse ametnik keelanud 12.03.2015 S.F.l kooli kaasa võtta vahetusjalatseid (kaebuses nimetatud sussideks), viidates Tallinna Vangla kodukorra punktis

17.3.7 sätestatule. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ametniku tõlgendus osundatud punktis sisalduvast regulatsioonist on meelevaldne. Vastustaja märgib õigesti, et V. Smolini 12.03.2015 toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei muudaks Tallinna Vangla kodukorra punkti 17.3.7, millele ametnik keelamisel tugines, kuid käesoleval juhul leiab kaebaja, et tegemist on eespoolviidatud kodukorra punkti ebaõige tõlgendamisega vanglateenistuse ametniku poolt, mitte ei riku kaebaja õigusi Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ p.-s 17.3.7 sisalduv regulatsioon.

7. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ning analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

8. Tallinna Vangla kodukorra p.4.1. kohaselt liiguvad kinnipeetavad vangla territooriumil saatmiskava, korrapidaja või korrapidaja abi korralduse alusel koos vanglateenistujast saatjaga. Vastustaja kirjalikule seletusele lisatud saatmiskava (tl 43) kinnitab, et S.F. viidi 12.03.2015 kell 8.15 õppetööks üldhariduskooli ning vaidlust ei ole selles, et üheks saatjaks oli Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvur Veiko Smolin. 12.03.2015 saatmiskavas on S.F. sihtkohaks märgitud „üldhariduskool“ ja saatmise põhjuseks „õppetöö“. Tallinna Vangla kodukorra p. 4.7 sätestab, et saatmiskavas märgitud kohtadesse minekul on kinnipeetaval lubatud kaasa võtta ainult sihtkohas vajalikke esemeid. Kinnipeetaval on saatmiskavas märgitud kohtadest tagasi tulles keelatud kaasa võtta asju, mida tal minnes kaasas ei olnud, v.a koolist kaasa antud õppematerjalid kambris õppimiseks. Kodukorra p. 17.3.7, millele viitas ka Tallinna vangla ametnik keelu alusena, näeb ette, et kinnipeetaval on keelatud kooli territooriumile kaasa võtta õppetööks mittevajalikke esemeid ja aineid. Tallinna Vangla kodukorra seletuskirja punkti 17.3.7 kohaselt läheb kinnipeetaval koolitundides õppimiseks vaja vaid tunnis kasutamiseks ettenähtud õppevahendeid. Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et ülaltoodud regulatsioon lubab kooli kaasa võtta üksnes õppetööks vajalikke esemeid ning et sussid õppetööks vajalikeks esemeteks ei ole.

9. Keelates kaebuse esitajal võtta kooli kaasa susse kui õppetööks mittevajalikke esemeid ei ole vanglateenistuse ametnik takistanud kaebajal õppetöös osalemiseks kooli minna. Vastustaja on selgitanud, et Tallinna Vangla territooriumil asuvas koolis ei ole vahetusjalatsid kohustuslikud ning vastupidist ei nähtu Tallinna Vangla kodukorrast ega ühestki teisest vastavast regulatsioonist. Seega ei ole kooli õppetööle lubamise tingimuseks koolis vahetusjalatsite kandmine. Kuigi kaebaja on seisukohal, et jalgade seenhaiguste vältimiseks on vaja kanda vahetusjalatseid, ei tulene eeltoodust vastupidiselt kaebaja arusaamale koolis vahetusjalatsite kohustuslikkust .

10. Mis puudutab kaebuse väidet sussidest kui riideesemetest, siis esmalt tuleb siinkohal uuesti rõhutada eespoolkäsitletud Tallinna Vangla kodukorra ja selle seletuskirja punkti 17.3.7, millest tulenevalt ei ole sussid tunnis kasutamiseks vajalikuks õppevahendiks. Teisalt on Eesti õigekeelsussõnaraamatu (http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=riideese&F=M) järgi riideeseme puhul tegemist liitsõnalise mõistega, kus riiet tuleb mõista kui kangast, mõiste „riietus“ (http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=riietus&F=M) aga tähendab rõivaid. Seega ei ole sussid riideesemeteks ning kohus nõustub vastustajaga, et sussid ei kuulu Tallinna Vangla kodukorra punktis 17.3.7 sätestatud esemete alla.

11. Kaebaja ei ole kummutanud Tallinna Vangla kirjalikus vastuses toodud selgitust, mille kohaselt on eluhoonest koolihooneni mitte üle paarsaja meetri, liigutakse mööda hooldatud teid, mistõttu ka talveperioodil ei ole vajadust saabaste jalgapanekuks.Vastustaja on kirjalikule seletusele kaebuse kohta lisanud väljavõtted riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrist( tl 44-45), millest nähtuvalt on kaebuse esitajal kambris rannajalatsid (registrisse kantud kui „plätud“) Yaoli ja kaks paari spordijalatseid, kuid mitte susse, laos on kaebajal veel kaks paari jalatseid. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult asunud seisukohale, et nende jalatsite seast on kaebajal võimalik valida sellised, millega minna kooli ja olla ka siseruumides.

12. Ülaltoodust tulenevalt puudub alus käsitleda vahetusjalatsite kooli kaasa võtmise keelamist vanglateenistuse ametniku poolse tagakiusuna või omavolina. Ametnik on juhindunud Tallinna Vangla kodukorrast ja on ka viidanud kodukorra vastavale punktile. Seega leiab kohus, et vanglateenistuse ametnik ei ole tõlgendanud Kodukorra p.-i 17.3.7 valesti ja eeltoodust johtuvalt ei ole keeld olnud õigusvastane. Vastustaja möönab, et kaebaja võis olla segaduses, kui talle oli varem mingil ajal lubatud kooli võtta vahetusjalanõusid, kuid vastustajal puudub kohustus ebaõige halduspraktika jätkamiseks. Tallinna Vangla kodukorra seletuskirja punktis 4.7. on selgitatud, et mittevajalike esemete kaasavõtmise keeldu on vaja tõhusamaks läbiotsimiseks ning esemete, sh keelatud esemete üleandmise, transportimise vms. võimaluse vähendamiseks . Vastustaja on esitanud piisavad põhjendused, miks iga õppetööks mitte vajalik, kuid kooli kaasa võetud ese on vanglale täiendav julgeolekurisk. Kohus ei pea vajalikuks nende põhjenduste kordamist, kuid puudub kahtlus selles, et vanglaametnikel on saatmistel visuaalse vaatluse põhjal keeruline kui mitte võimatu teostada jalanõude tõhusat läbiotsimist.

13. Lisaks märgib kohus, et kohtutoimikus olevast inspektor-kontaktisik Jane Jõe 08.06.2015 kirjalikust selgitusest ( tl 45 pöördel) nähtuvalt on Jane Jõe ringkäigul kaebajale selgitanud , et tulenevalt Tallinna Vangla kodukorra p.-dest 4.7 ja 17.3.7 ei ole kooli vahetusjalanõusid kaasa lubatud võtta. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebuse esitaja keeldu mõistnud ning pretensioone ta ei esitanud.

14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik