3-14-52740/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-52740 Haldusasi A.B. kaebus Eesti Advokatuuri kohustamiseks tõlkimiseks

Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja A.B. vastustaja Eesti Advokatuur esindaja Andres Aavik

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.B. kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 28.09.2015. a, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD

1. 28.08.2014. a esitas A.B. (edaspidi ka kaebaja või kaebuse esitaja) venekeelse kaebuse Eesti Advokatuuri Aukohtule vandeadvokaat Jaan Tedder peale seoses riigi õigusabi korras kaitsekohustuse täitmisega. Eesti Advokatuur (edaspidi ka advokatuur või vastustaja) 05.09.2014. a vastas kaebajale, et kaebus tuleb esitada eesti keeles, ning andis talle haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 15 lg 2 alusel 30 päeva puuduste kõrvaldamiseks /tl 3/.

2. 09.09.2014. a pöördumises advokatuuri poole kaebaja taotles tõlgi kaasamist menetlusse HMS § 21 lg 1 alusel. 17.09.2014. a vastuses advokatuur selgitas, et tõlgi kaasamine on võimalik juhul kui kaebaja katab tõlgi kaasamisega seonduvad kulud, ja saatis kaebajale Wiedemanni Tõlkebüroo hinnapakkumise /tl 4-5/.

3. 22.09.2014. a esitas kaebaja advokatuurile avalduse, milles ta 17.09.2014. a advokatuuri vastuses toodud tõlgiteenuste kasutamisega ei nõustunud, ja leidis, et talle kriminaalasjas riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaat Jaan Tedderit tuleb kohustada tõlkima kaebuse eesti keelde. 01.10.2014. a vastuses selgitas advokatuur kaebajale, et tõlketeenuse osutamine ei ole kriminaalasjas riigi õigusabi korras määratud advokaadi kohustuseks /tl 6/. Et kaebaja kaebust eesti keeles ei esitanud, siis advokatuur ei võtnud A.B. kaebust menetlusse.

4. 21.10.2014 sai Tallinna halduskohus A.B. kaebuse Eesti Advokatuuri kohustamiseks tõlkima 28.08.2014 advokatuuri aukohtule esitatud venekeelne kaebus advokatuuri kulul eesti keelde ja nõudma tõlkimise tasu sisse A.B.lt /tl 1-2, 8/.

5. Kohus 13.02.2015 määrusega võttis kaebuse menetlusse /tl 26/ ja 26.03.2015 määrusega määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /tl 50/.

6. Eesti Advokatuur esitas 20.03.2015 kohtule oma kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 41- 44/. Pooled neile täiendavate selgituste jm dokumentide kohtule esitamiseks antud tähtajal midagi uut ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja A.B. märgib, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise võimaluse küsimuse arutamiseks kohtus asjas nr 1-13-2276 kohtuotsuse täitmise raames karistuse täitmise osas osutati tema taotlusel riigi õigusabi. Kaebaja taotles abi andmist vene keeles ning talle määrati advokaat Jaan Tedder. Vastavalt KrMS § 45 lg-le 5 on advokaat kohustatud osalema kohtumenetluses kuni kassatsioonimenetluseni, kuid J. Tedder eiras kaebaja palvet esitada Riigikohtule kaebus, vaatamata sellele, et 23.07.2014 kaebaja palus seda temalt kirjalikult. Kaebaja hindas advokaadi tegevust kutse-eetika rikkumisena ning pöördus advokatuuriseaduse (edaspidi AdvS) § 15 lg 1 alusel 28.08.2014 kaebusega advokatuuri aukohtusse. 05.09.2014 vastuse nr 2-15/509 advokatuur leidis, et kaebus sisaldab puudusi – see on kirjutatud vene keeles, ja andis puuduste kõrvaldamiseks 30 päeva. Kaebaja taotles 09.05.2014 HMS § 21 lg 1 alusel endale menetlusabi võimaldamist, kuna viibib vanglas ega oma vahendeid tõlgi eest tasumiseks. HMS § 21 lg-le 2 viidates seadis advokatuur 17.09.2014 tingimuse, et ei aruta kaebust enne, kui kaebaja katab tõlgi kaasamise kulud. Kaebaja pöördus 22.09.2014 advokatuuri poole palvega oma seisukoht uuesti üle vaadata seoses sellega, et kaebajale riigi õigusabi määrates kohustus advokatuur osutama abi vene keeles. Arvestades seda, et kaebajal on õigus kasutada määratud abi kuni kassatsioonimenetluseni, on võimalik ja kohane kaasata J. Tedder kaebuse tõlkimisse. Riigi õigusabi teenuste eest tasumise võib kohtu kaudu sisse nõuda. 01.10.2014 teatas advokatuur, et

J. Tedderil pole kohustust osaleda asjas tõlgina. Seega kaebaja kaotas 05.10.2014 õiguse advokaadi tegevusele edasi kaevata, kuna advokatuuri määratud kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes. Kaebaja veendumust mööda diskrimineeriti eelpool kirja pandud asjaoludel. Vastavalt Euroopa konventsiooni art-le 14 on ükskõik millise tunnuse järgi diskrimineerimine keelatud. Kaebaja näeb kahte asjaolu, mis ilmselgelt diskrimineerimisest kõnelevad. Esiteks, ta ei saa teostada oma õigust võrreldes eestikeelsete kinnipeetavatega, s.o diskrimineerimine keelelisel tunnusel. Teiseks, ta ei saa teostada oma õigust võrreldes venekeelsete kinnipeetavatega, kellel on vahendid tõlgi eest tasumiseks, s.o diskrimineerimine varalise seisu järgi. Need asjaolud pole ainulaadsed. Samasugune probleem tekib pöördumisel vangla poole kaebusega kahju hüvitamise nõudes. Eksisteerib VSkE § 491, milles Justiitsministeerium rakendab HMS § 21 lg 2 sätet advokatuurist erinevalt. Väga oluliseks aspektiks nende asjaolude juures on see, et advokatuur on avalik-õiguslik juriidiline isik ning osaleb antud juhul karistava õigusemõistmise teostamisel (KrMS § 45 lg 5). Järelikult satub see juhus Euroopa konventsiooni art 6 p 3 [alap] C mõjualasse. Vastavalt konventsiooni art-le 13 lubas Eesti tagada riigiorganites õiguse kaitsmise tõhusad vahendid, s.o antud juhul advokatuuris. HMS § 21 lg 2 norm annab haldusorganile alternatiivsed tegutsemisviisid. Selle rakendamise ühte varianti on näha VSkE §-s 491.

Vastustaja Eesti Advokatuur on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. A.B. kaebusest võib mõista, et kaebajal on arusaam, et kuna talle oli kriminaalasjas määratud riigi õigusabi korras advokaat, siis peaks aukohtule kaebuse tõlkimisega tegelema vandeadvokaat J. Tedder. Kaebaja soovib, et advokatuuri kohustataks tõlkima kaebaja kaebuse omal kulul ja hiljem mõista välja need kulud samas korras kui see toimub riigi õigusabi korras osutatud õigusteenuse puhul. Vastustaja leiab, et on kaebaja kaebuse menetlemisel tegutsenud kooskõlas kehtiva seadusega. Kaebaja on varasemalt pöördunud kohtusse kaebusega sarnases asjas. Asja menetles Tartu Halduskohtu Tartu kohtumaja – haldusasi nr 3-13-2354. Kaebus jäeti rahuldamata. Seega on kaebaja teadlik, et vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 6 ja keeleseaduse § 3 lg 1 on Eesti riigikeeleks eesti keel. Vastustaja on täitnud keeleseaduse § 12 lg 1 nõude. Riigikeele kasutamise nõue ei saa olla kaebajale diskrimineeriv ega koormav, kuna kaebajale on selgitatud võimalusi, kuidas oma õigusi efektiivselt realiseerida. Käesoleval juhul saadeti kaebajale ka tõlkebüroo hinnapakkumine, mida kaebaja eiras, asudes seisukohale, et tõlkimisega peaks tegelema kriminaalasjas õigusteenust osutav advokaat. Eesti Advokatuuri kodukorra § 6 lg 6 kohaselt on advokatuuri organite töökeeleks eesti keel ja võõrkeeles esitatav pöördumine peab olema vormistatud trükitud kujul. Advokatuur andis kaebajale koheselt teada puudustest tema poolt esitatud kaebuses ning selgitas kuidas need puudused saab kõrvaldada. Pöördumistele vastamisel lähtub vastustaja muuhulgas „Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse“ nõuetest. Kaebajale on korduvalt selgitatud kuidas tal tuleks kaebuse menetlemiseks toimida. Vastustaja on seisukohal, et ülalmärgitud seadused ei loo asjaajamisele erandeid kinnipidamisasutuses asuvale isikule. Kaebaja ei ole ainus advokatuuri poole pöördunud vanglas viibivatest eesti keelt mittevaldavatest kinnipeetavatest. Arvestades, et enamus nendest kaebustest on vormistatud kooskõlas kehtiva seaduse ja korraga, saab teha järelduse, et kinnipidamisasutustes on tagatud kinnipeetavatele vajalikud tingimused suhtlemiseks ametiasutustega riigikeeles.

Vastustaja peab vajalikuks märkida, et analoogilise kaebusega on varem pöördunud Õiguskantsleri poole kinnipeetav G. B. seonduvalt tema vene keeles esitatud kaebuste lahendamisega. Õiguskantsler on kontrollinud Eesti Advokatuuri tegevust ja tunnistanud selle 16.10.2014. a kirjaga nr 7-6/140961/1404293 õiguspäraseks /tl 45-47/. Vastustaja leiab, et seaduslik alus kohustamaks riigi õigusabi korras õigusteenust osutavat advokaati kaebuse eesti keelde tõlkimisele kohustamiseks puudub ja see ei oleks kooskõlas riigi õigusabi seadusega. Riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 4 lg 3 sätestab riigi õigusabi liigid. Kaebajale määrati riigi õigusabi korras vandeadvokaat Jaan Tedder osutama õigusteenust kaitseks kriminaalmenetluses. Sama seaduse § 10 lg 3 kohaselt taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja eluvõi asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Käesoleval juhul ei saa riigi õigusabi korras panna vandeadvokaadile ülesandeid, mis ei seondu kaitsetegevusega kriminaalmenetluses. Juhul kui kaebaja soovib õigusteenust ka haldusmenetluses, tulnuks kaebajal esitada uus taotlus riigi õigusabiteenuse saamiseks haldusmenetluses. Samas oli vastustaja kaebajale põhjalikult selgitanud võimalikke variante kaebuse tõlkimiseks ning esitanud ka tõlkebüroo hinnapakkumise, kuid kaebaja otsustas iseseisvalt esitada nõude vandeadvokaadi tõlkimisele kohustamiseks. Sellise nõude rahuldamiseks puudub vastustajal seaduslik või muu mistahes alus. Vastustaja on jätkuvalt ka seisukohal, et kaebajale seaduse nõuete selgitamine ja riigikeeles suhtlemise nõudmine ei saa kaebajat solvata ega seda ei saa käsitleda diskrimineerimisena rahvuslikul pinnal. Neil asjaoludel ei ole asjakohased kaebaja viited Euroopa Inimõiguste Deklaratsioonile. Advokatuuri pädevus tuleneb AdvS §-st 3, mis ei näe ette tõlketeenuste osutamist eesti keelt mittevaldavatele isikutele. Kaebaja seisukoht, et advokatuuri õiguslik seisund võiks kohustada võõrkeelset pöördumist tõlkima, on ebaõige.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Käesolevas asjas on A.B. taotlenud, et kohus kohustaks Eesti Advokatuuri tõlkima kaebaja poolt 28.08.2014 advokatuuri aukohtule esitatud venekeelne kaebus advokatuuri kulul eesti keelde ja nõudma tõlkimise tasu hiljem sisse A.B.lt. Asja materjalidest nähtuvalt poolte vahel ei saa olla vaidlust selles, et advokatuuril (selle aukohtul) puudub kohustus menetleda/sisuliselt läbi vaadata venekeelseid kaebusi. Et see nii on, tuleneb otseselt seadusest ning poolte vahel varasemalt toimunud analoogilises kohtuvaidluses nr 3-13-2354 jõustunud kohtulahenditest (Tartu halduskohtu 06.01.2014 otsus ja Tartu ringkonnakohtu 28.04.2015 otsus), millega A.B. kaebus jäeti rahuldamata, aga samuti õiguskantsleri seisukohtadest saranase pöördumise lahendamisel (puudutas kinnipeetav G.

B. vene keeles esitatud kaebuste menetlemist advokatuuris). AdvS § 2 lg 3 kohaselt advokatuur juhindub oma tegevuses seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja headest tavadest. Tulenevalt PS §-st 6 ja keeleseaduse § 3 lg-st 1 Eesti riigikeeleks on eesti keel. Keeleseaduse § 10 lg 1 järgi riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Eestikeelse asjaajamise nõue laieneb ka riigi enamusosalusega äriühingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega mittetulundusühingule. Ka Eesti Advokatuuri kodukorra § 6 lg 6 kohaselt advokatuuri organite töökeeleks on eesti keel.

Vastavalt keeleseaduse § 12 lg-le 1, kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud juhul. Tõlke nõudmisest antakse avalduse või muu dokumendi esitajale viivitamata teada. Muu hulgas ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 9 p 5 järgi vastamisest võib loobuda, kui märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja keeleseaduse § 12 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama.

Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 11 selle paragrahvi lg 9 p 5 alusel vastamisest loobumisel nõuab adressaat keeleseaduse § 12 kohaselt märgukirja või selgitustaotluse esitajalt koheselt märgukirja või selgitustaotluse tõlget eesti keelde. Põhimõtteliselt analoogne säte on HMS § 15 lg 2: kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.

Antud juhul oli A.B. kaebuse puuduseks võõrkeelsus olukorras, kus riigikeeleks ning advokatuuri tööja asjaajamiskeeleks on eesti keel. Järelikult vastustajal oli nii õigus kui ka kohustus anda kaebajale teada, et pöördumine (kaebus) tuleb esitada eesti keeles, ning anda talle puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Et nõue esitada Eesti Vabariigis haldusorganitega suhtlemisel oma pöördumised, avaldused jm riigikeeles tuleneb nii PS-st kui seadustest, siis on alusetu rääkida diskrimineerimisest keeleoskuse või rahvuse pinnalt. Alusetu on rääkida ka diskrimineerimisest varalise seisundi põhjal, kuna maksejõuetute isikute abistamiseks on ette nähtud vastavad meetmed muudes seadustes.

2. Seega ülalmärgitut arvestades on poolte vahel vaidlus eelkõige selles, kas advokatuuril oli kohustus osutada isikule tõlketeenust võõrkeelse dokumendi esitamise korral ning kui jah, siis kas seda pidi konkreetselt tegema A.B.le kriminaalasjas riigi õigusabi korras määratud advokaat, vandeadvokaat Jaan Tedder, st advokaat, kelle peale kaebaja soovis aukohtule kaebust esitada. Kohus, analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme, hinnanud poolte kirjalikke seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et A.B. kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Sealjuures kohus nõustub põhilises vastustaja argumentatsiooniga kaebajale koostatud vastuskirjades ja kohtumenetluses. Kohus rõhutab oma lõppjärelduse põhjendamiseks eelkõige järgmist.

3. HMS § 21 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Haldusorgan võib kehtestada tingimuse, et haldusaktiga isikule antav õigus ei teki enne tõlgi kaasamise kulude katmist. Vastustaja on õigesti märkinud, et Advokatuuri pädevus tuleneb AdvS §-st 3 ning sealt ei nähtu tõlketeenuste osutamine eesti keelt mittevaldavatele isikutele.

Sama paragrahvi p 5 kohaselt on advokatuuri pädevuses küll riigi õigusabi osutamise korraldamine ning oma liikmete kaudu riigi õigusabi osutamise (mis teatud juhtudel hõlmab ka abi tõlkimisel) tagamine, kuid riigi õigusabi andmise alused ja korra sätestab riigi õigusabi seadus. RÕS § 4 lg 3 teeb vahet riigi õigusabi eri liikidel, sh võib selleks olla määratud kaitse kriminaalmenetluses, isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning teisalt isiku esindamine haldusmenetluses. Vandeadvokaat Jaan Tedder määrati kaebajale riigi õigusabi korras osutama õigusteenust kaitseks kriminaalmenetluses.

Antud juhul ei nähtu RÕS §-s 17 sätestatud aluseid riigi õigusabi jätkuvuseks (nt lg 3 kohaselt kohtumenetluses menetlusosalisena riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile laieneb ka samas asjas tehtud kohtulahendi edasikaebamise või sundtäitmise menetlusele). Käesoleval juhul kaebaja ei soovinud esitada kaebust kriminaalmenetluses tehtud lahendile, vaid hoopis kaebust eraldi haldusmenetluses (kaebust advokaadi peale advokatuuri aukohtule). Järelikult ei pea ei advokatuur ega konkreetselt vandeadvokaat J. Tedder abistama A.B.t advokaadi enda peale esitatava kaebuse tõlkimisel, sest vandeadvokaadile ei saa riigi õigusabi korras panna ülesandeid, mis ei seondu kaitsetegevusega kriminaalmenetluses.

RÕS § 10 lg 3 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja eluvõi asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega, juhul kui kaebajal puudus majandusliku seisundi tõttu võimalus kanda ise tõlkekulusid, siis soovides õigusteenust ka haldusmenetluses, tulnuks kaebajal esitada uus taotlus riigi õigusabiteenuse saamiseks haldusmenetluses, sedapuhku Harju maakohtule.

Neil asjaoludel ja motiividel jääb A.B. kaebus täielikult rahuldamata.

4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et käesoleval juhul jääb A.B.kaebus rahuldamata ning Eesti Advokatuur ei ole seaduses ettenähtud korras menetluskulunõuet esitanud, kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik