3-12-729/117 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunikud Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2015, Tallinn Haldusasja number 3-12-729 Haldusasi

T. R., D. K., A. S., V. Š., R. K., A. J., J. L., M. K., OÜ Tregeron kaebused nõuetes:

- tuvastada Sauga Vallavolikogu 30.11.1998 korraldusega nr

734 kehtestatud Tammiste Aasa detailplaneeringu kehtivus;

- alternatiivselt, tuvastada 27.03.2009 Sauga Vallavolikogu määruse nr 15 tühisus osas, milles määrusega on tunnistatud kehtetuks 30.11.1998 korraldusega nr 734 kehtestatud Tammiste Aasa detailplaneering;

- alternatiivselt, tühistada 27.03.2009 Sauga Vallavolikogu määrus nr 15 osas, milles määrusega on tunnistatud kehtetuks

30.11.98 korraldusega nr 734 kehtestatud Tammiste Aasa detailplaneering kaebajate õiguste rikkumise motiivil või populaarkaebusena selle õigusvastasuse motiivil Menetlusosalised Kaebajad – T. R., D. K., A. S., V.Š., R. K., A. J., J. L., M. K., OÜ Tregeron (kaebajate volitatud esindajad vandeadvokaadid Martin Tamme ja Merli Paddar) Vastustaja – Sauga vald (volitatud esindaja vandeadvokaat Rajar Miller). Kolmandad isikud – K. L., K. V., A. V., T. V. (volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Hannes Toodu);

M. A. (volitatud esindaja vandeadvokaat Martin Triipan) Kaasatud haldusorgan – Pärnu maavanem (volitatud esindaja Tiiu Pärn) Asja läbivaatamine Kohtuistungil 25. augustil 2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta T. R., D. K., A. S., V. Š., R. K., A. J., J. L., M. K. ja OÜ Tregeron kaebus rahuldamata.

2. Mõista T. R., D. K., A. S., V. Š., R.K., A. J., J. L., M. K. ja OÜ-lt Tregeron solidaarselt kolmanda isiku M. A. kasuks välja menetluskulud 3610 eurot 80 senti.

3. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

3-12-729 2(14) Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 28. oktoobril 2015. a. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sauga Vallavalitsus kehtestas 30.11.1998 korraldusega nr 734 (I kd, tl 144) detailplaneeringu Sauga valla Tammiste küla Tammiste Aasa, Kalda Lennuki ja Tiigi maaüksustel (edaspidi Tammiste Aasa DP) Sauga Vallavalitsuse 20.03.2000. a korraldusega nr 64 kehtestati Tammiste Aasa DP muudatused (kanalisatsiooni ühendamine Sindi-Pärnu survekanalisatsioonitrassiga; elamurajooni veevarustus Reiu-Pärnu veemagistraalist). Sauga Vallavolikogu 27.03.2009 määrusega nr 15 kehtestati Sauga valla üldplaneering (edaspidi ka ÜP) Tammiste küla osas. Planeeringu seletuskirja p-s 2.3. sätestati, et kehtima jäävad tabelis 10 esitatud detailplaneeringud. Tsiviilasja nr 2-11-32451 istungil 09.03.2012 ilmnes Uuemetsa Ranna kinnistu omaniku seisukoht, et Tammiste Aasa DP ei kehti, kuna 27.03.2009 Sauga Vallavolikogu määrusega nr

15 kehtestatud üldplaneeringu seletuskirja p-s 2.3 kehtima jäävate detailplaneeringute nimekirjas seda ei ole.

2. T. R., D. K., A. S., V. Š., R. K., A. J., J. L., M. V., E. M., M. K. ja OÜ Tregeron on esitanud 09.04.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebajad palusid tuvastada Sauga Vallavolikogu 27.03.2009. a määruse nr 15 tühisus osas, milles on tunnistatud kehtetuks 30.11.1998 korraldusega nr 734 kehtestatud Tammiste Aasa detailplaneering või alternatiivselt tühistada 27.03.2009 Sauga Vallavolikogu määrus nr 15 osas, milles määrusega on tunnistatud kehtetuks 30.11.1998 korraldusega nr 734 kehtestatud Tammiste Aasa detailplaneering.

3. Kaebajad taotlesid 28.01.2015 kaebuse täiendamist järgmiste nõuetega: 1) tuvastada Sauga Vallavolikogu 30.11.1998 korraldusega nr 734 kehtestatud Tammiste küla Tammiste Aasa, Kalda, Lennuki ja Tiigi maaüksuste detailplaneeringu kehtivus; 2) tühistada populaarkaebusena selle õigusvastasuse motiivil 27.03.2009 Sauga Vallavolikogu määrus nr 15 osas, millega on tunnistatud kehtetuks 30.11.1998 korraldusega nr 734 kehtestatud Tammiste Aasa detailplaneering.

4. Asjas on oma seisukohad esitanud vastustaja (Sauga vald), menetlusse kaasatud kolmandad isikud ja arvamuse andmiseks kaasatud haldusorganina Pärnu Maavanem. Tallinna Halduskohus jättis 16.01.2015 määrusega rahuldamata taotluse asjade nr 3-12-729 ja 3-11-1509 liitmiseks ühte menetlusse, leides, et kaebuste lahendamisel kuuluvad hindamisele erinevad asjaolud. Haldusasja menetlus on olnud 14.09.2012 määruse alusel peatatud

3-12-729 3(14) haldusasjas nr 3-11-1509 toimunud lepitusmenetluse ajaks. Käesoleva haldusasja lahendi jõustumiseni on peatatud tsiviilasja nr 2-11-32451 menetlus.

5. Kohus määras 16.01.2015 määrusega asjas kohtuistungi (Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajas) 27.02.2015. Asja arutava koosseisu muutumise tõttu tühistas kohus 06.04.2015 määrusega kohtuistungi aja ning andis menetlusosalistele tähtaja kohtukoosseisu muutumisega seonduvate taotluste (sh taandamisavaldused) ja seisukohtade esitamiseks. Kohus määras uue istungi toimumisaja 25.08.2015. Kohus on 03.06.2015 määrusega võtnud vastu E. M. ja 06.08.2015 määrusega M. V. kaebusest loobumise avalduse ning nende osas menetluse lõpetanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebajad on esitanud kaebuses ja täiendavates seisukohtades (28.01.2015, 29.04.2015) ning kohtuistungil kokkuvõtlikult järgmised seisukohad.

6.1. Vastustaja ei ole andnud kehtivat haldusakti või muud otsustust, millega oleks tunnistatud Tammiste Aasa DP kehtetuks. Ka määrusega nr 15 ei ole DP-d kehtetuks tunnistatud. Uus üldplaneering ei tunnista samaaegselt kehtetuks vana detailplaneeringut. Vaid samaliigilise planeeringu puhul asendab uus vana (enne 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 24 lg 6). Üldplaneeringu kehtestamise määruses ega ka üheski muus dokumendis ei ole nimetatud ega analüüsitud Tammiste Aasa DP kehtivuse või kehtetuks tunnistamise küsimust. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine vaikivalt või tegevusetusega ei ole õiguslikult võimalik. Vastustaja ei ole läbi viinud planeeringu kehtetuks tunnistamiseks PlanS v.r §-s 27 sätestatud menetlust. Tammiste Aasa DP nägi ette juurdepääsud kallasrajale. DP menetlus viidi läbi ka rannaala ulatuses.

6.2. Ka vald ise on pidanud Tammiste Aasa DP-d esialgu kehtivaks (kaebaja viitab vastustaja erinevatele kirjalikele ja suulistele seisukohtadele, sh vastustaja 07.03.2012 seisukoht haldusasjas nr 3-1-1509), kuid on asunud 04.04.2012 seisukohale, et DP ei kehti.

6.3. Kaebajal on Tammiste Aasa DP kehtivuse tuvastamiseks kaebeõigus. Planeeringu kehtivus mõjutab kaebajaid otseselt. Vastasel korral pole võimalik ehitustegevus, uue DP saamine oleks kulukas ja aeganõudev. Kaebajate eesmärgiks on ka lõpetada vastustaja õigusvastane viivitus detailplaneeringu realiseerimisel (so preventiivne huvi) ning soov tulevikus esitada vastustaja vastu nõue kahju hüvitamiseks, mis on tekitatud detailplaneeringu realiseerimata jätmisest ja käsitlusest, et detailplaneering on (vaikivalt) kehtetuks tunnistatud.

6.4. Määrus nr 15 on vaidlustatud osas tühine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 järgi, kuna sellest ei selgu õigused ja kohustused.

6.5. Populaarkaebusena esitatud alternatiivne nõue on esitatud, kuna rikutud on ka õigusnorme, mis kaitsevad avalikke huve.

7. Vastustaja (Sauga vald) peab esitatud kaebust põhjendamatuks ja on esitanud järgmised väited (13.06.2014 ja 23.04.2015 seisukohad).

7.1. Sauga valla esindajate varasem seisukoht (kaebaja viidatud dokumendid ja kohtumised) Tammiste Aasa DP kehtivuse osas oli ekslik ega vastanud tegelikule olukorrale. Paralleelselt kasutati nii avaliku ranna, ranna-ala, supluskoha kui kallasraja termineid. See võimaldas ilmselt eksliku arusaama, et seadusega avalikult kasutatavaks määratud kallasrajast kõneldi kui avalikust rannaalast. See ei tähenda otsest viidet Tammiste Aasa DP-le, millega väidetavalt oli sel hetkel ette nähtud kogu jõeäärse Uuemetsa Ranna kinnistu avalik kasutus.

3-12-729 4(14)

7.2. Vastustaja ei ole 04.12.2009 korraldusega nr 332 algatatud detailplaneeringu eskiisi arutelude protokollides viidanud konkreetsele DP-le ning vald ei ole uue detailplaneeringu eskiisi aruteludel kinnitanud vastava planeeringu kehtivust. Segadus asjaoludes ja erinevad arusaamad detailplaneeringu lahendustest ning ranna-ala kasutamisest ja juurdepääsudest on ka üks põhjuseid, miks Sauga vald ei ole pidanud võimalikuks jätta Tammiste Aasa detailplaneeringut kehtima.

7.3. Vastustaja möönab, et Tammiste Aasa DP kehtetuks tunnistamine võinuks toimuda selgemalt. Spetsialisti arvamus kinnitas Sauga valla käsitlust, et Tammiste Aasa DP ei olnud kehtiv.

7.4. ÜP järgi asub Uuemetsa Ranna kinnistu elamumaal. ÜP seletuskirja p 2.3 näeb ette kehtima jäävate detailplaneeringute nimekirja. Samuti on öeldud, et koostatavate detailplaneeringute lahendusi tuleb vajadusel muuta selliselt, et üldplaneeringuga seatud tingimused oleks täidetud. ÜP menetlus on avalik ning ei ole teada, et kaebajad oleksid esitanud vastuväiteid Uuemetsa Ranna kinnistu elamumaaks määramise osas.

7.5. ÜP kaardilt nähtub selgelt kogu Uuemetsa asumi, s.h ranna-ala, tähistamine elamumaana (v.a teed), mistõttu ei saanud ka kaebajatele olla üllatuseks, et ÜP-ga ei ole avalikult kasutatavat rannaala ette nähtud. Kallasraja jaoks ei ole eraldi otstarve vajalik ning see võib asuda ka elamumaa (või mistahes muu sihtotstarbega maa) koosseisus.

7.6. Kellelgi ei saa tekkida õigustatud ootust, et planeeringulahendus on ajas muutumatu ning jääb alatiseks kestma. Isegi olukorras, kus DP näeb ette maa-ala avaliku kasutuse, ei anna see automaatselt isikutele õigust seda maa-ala vabalt kasutada. DP loob vaid maakasutuse määramiseks eeldused ja alused, kuid alles kokkuleppe saavutamisel kinnistu omanikuga on võimalik vastava maa-ala avalikuks kasutamiseks määramine (v.a seadusjärgsete kitsenduste, näiteks kallasraja osas).

7.7. Sauga vald ei ole saavutanud ranna-ala kinnistu omanikega kokkulepet ala avaliku kasutuse osas. Ranna-ala kinnistuomanikud ei ole soovinud kogu kinnistu ulatuses kinnistut avalikku kasutusse anda, kuid möönavad seadusest tulenevat kohustust võimaldada kallasrada kasutada.

7.8. Täiendavalt esitatud tuvastusnõude eeldused pole täidetud. Paljudel kinnistutel on ehitised juba püstitatud ning ehitusõiguse temaatika ei ole seega enam kuigi aktuaalne. PlanS v.r § 9 lg

10 p 2 võimaldab anda üksikelamu ehitusõiguse ka ilma DP-ta ning selle puudumine ei ole otsene takistus kaebajate kinnistutele ehitusõiguse saamiseks. Isegi DP kehtivuse korral on vallal õigus see PlanS v.r § 27 alusel kehtetuks tunnistada, mis tähendaks täiendavat halduskoormust ja ajakulu, sh kaebajate jaoks. Kõrvalja väikehoonete püstitamine on võimalik ka ilma detailplaneeringuta.

7.9. Nõude käsitlemine populaarkaebusena on ebaõige, kuna asjas esindatakse pigem kaebajate summeeritud erahuve, mitte avalikku huvi. Kaebajate väide turuväärtuse vähenemisest, millega seotakse võimaliku kahjunõude esitamine), pole põhjendatud.

8. Kolmas isik M. A. (Piibelehe tn 1a kinnistu omanik) esitab järgmised väited (19.11.2014, 23.04.2015 seisukohad).

8.1. Kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada. Kolmas isik nõustub vastustaja järeldusega, et Tammiste Aasa detailplaneering ei ole kehtiv. Isegi selle kehtivuse korral ei tulene DP materjalidest (seletuskirjast) tänase Piibelehe tn 1a kinnistu ala avalikku kasutust ning selle kaudu kallasrajale juurdepääsu tagamist. Detailplaneeringu kehtetus ei saa rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi. DP ei ole kunagi taganud juurdepääsu kallasrajale ega ole kehtinud Pärnu jõega piirneval alal ega taganud kaebajatele õigust liikuda üle kolmanda isiku

3-12-729 5(14) elamumaa sihtotstarbega kinnistu. DP kehtis korralduse nr 734 kohaselt üldplaneeringu alal M- 24, mitte Pärnu jõega piirneva ala suhtes (praegune Piibelehe 1a kinnistu). DP ei saa olla kehtinud väljaspool ala M-24. DP ei ole kaebajate poolt kirjeldatud maakasutuse aluseks (sh liikumine üle Piibelehe tn 1a kinnistu kallasrajale).

8.2. DP kehtivuse tuvastamise nõude eeldused pole täidetud. Hüvitamisnõude esitamine vastustaja vastu on ilmselgelt perspektiivitu. ÜP kehtestamisel muutus DP kehtetuks. Seletuskirjas sätestati, millised detailplaneeringud kehtima jäävad. DP on kehtetuks tunnistatud ÜP menetluses, kus toimus nõuetekohane avalikustamine ja kaasamine.

8.3. ÜP tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks puudub kaebeõigus. ÜP on kehtestatud kohase menetluse tulemusena ning alusetud on etteheited selle ebaselgusest.

8.4. Puuduvad alused määruse nr 15 tühistamiseks.

8.5. Kallasrajale juurdepääsu küsimus ei ole praeguse kaebuse esemega hõlmatud. Samas on juurdepääs kallasrajale tegelikkuses tagatud. Täiendava juurdepääsu loomine üle kolmanda isiku kinnistu ei ole vajalik.

8.7. Puuduvad eeldused populaarkaebuse esitamiseks. Kaebajad ei ole välja toonud avalike huvide riivet, mida tuleb eristada kolmandate isikute erahuvide riivest.

8.8. OÜ-l Tregeron juriidilise isikuna puuduvad ülejäänud kaebajatega võrreldavad subjektiivsed õigused. Igaüheõigus veekogu avalikuks kasutamiseks ja kallasrajal viibimiseks ei saa laieneda juriidilisele isikule.

9. Kolmandad isikud K., T. ja A V. on 04.06.2012 vastuses teatanud, et nõustuvad kaebuses toodud faktiliste asjaolude ja õiguslike põhjendustega ning paluvad kohtul kaebuse rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. 10. Kaasatud haldusorgan (Pärnu maavanem) on seisukohal (18.11.2014 vastus), et Tammiste Aasa detailplaneering kehtib ja selle järgimine on kohustuslik, kuni ei ole kehtivat detailplaneeringut kehtetuks tunnistatud või uut detailplaneeringut kehtestatud. Pärnu maavanemale teadaolevalt ei ole selle piirkonna kohta kehtestatud uut detailplaneeringut.

10.1. ÜP seletuskirja punktis 2.3 „Kehtimajäävad detailplaneeringud“ on fikseeritud, et ÜP-ga jäetakse kehtima tabelis 10 esitatud detailplaneeringud. Pärast ÜP kehtestamist tuleb koostatavate detailplaneeringute lahendust vajadusel muuta selliselt, et ÜP-ga seatud tingimused oleksid täidetud. ÜP kehtestamise määruses ega ka üheski muus dokumendis ei ole nimetatud ega analüüsitud neid detailplaneeringuid, mida kohalik omavalitsus peab vajalikuks tühistada ega ole esitatud tühistamist vajavate DP-de nimekirja.

10.2. DP kehtetuks tunnistamisel tuleb järgida PlanS v.r. § 27, sh selle lg-s 2 sätestatud teavitamise korda. Kaasatud isikule ei ole teada, et Sauga Vallavalitsus oleks vastavalt teavitanud Tammiste Aasa DP kehtetuks tunnistamisest ja selle põhjustest. See järeldub ka esitatud kaebusest.

10.3.Tammiste küla on kaardil näidatud ulatuses ÜP-ga määratud kompaktselt asustatud alaks, seega DP kohustusega ala, kus kehtestatud DP tühistamine toob endaga kaasa kõikidele kinnisasjade omanikele täiendavaid kohustusi. Seetõttu on kinnisasjade omanike võimalike kohustuste ulatus ja õiguste riive vaja välja selgitada enne tühistamisotsuse tegemist.

3-12-729 6(14)

10.4. Tammiste Aasa DP kohaselt on planeeringualale ette nähtud elamud, juurdepääsuteed ning Pärnu jõe kaldaalale supelranna ala, park ja haljasala. Samuti on fikseeritud, et planeering võimaldab asumi erinevad osad välja arendada etapiviisiliselt. Tammiste Aasa DP on kooskõlas ka uues ÜP-s kehtestatud elamumaa E1 maakasutuse sihtotstarvetega.

11. Kohtuistungil jäid menetlusosalised varem esitatud seisukohtade juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED 12. Kaebuses on esitatud alternatiivsed nõuded, milles palutakse tuvastada Sauga Vallavolikogu 30.11.1998 korraldusega nr 734 kehtestatud Tammiste Aasa detailplaneeringu kehtivus; või alternatiivselt, tuvastada 27.03.2009 Sauga Vallavolikogu määruse nr 15 tühisus osas, milles määrusega on tunnistatud kehtetuks 30.11.1998 korraldusega nr 734 kehtestatud Tammiste Aasa detailplaneering; või alternatiivselt, tühistada 27.03.2009 Sauga Vallavolikogu määrus nr 15 osas, milles määrusega on tunnistatud kehtetuks 30.11.98 korraldusega nr 734 kehtestatud Tammiste Aasa detailplaneering kaebajate õiguste rikkumise motiivil või populaarkaebusena selle õigusvastasuse motiivil.

Vastustaja ja kolmas isik M. A. on tõstatanud küsimuse kaebajate kaebeõigusest tuvastamisnõuete esitamisel. Eraldi on tõusetunud küsimus OÜ Tregeron kui juriidilise isiku kaebeõigusest.

Kohus lahendab esmalt kaebeõiguse küsimuse tuvastamisnõuete ja populaarkaebusena esitatud tühistamisnõude osas (I), seejärel kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud tühistamisnõude osas (II) ning viimaks teeb menetluslikud otsustused ning otsustab menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise (III).

I

13. Kaebajad on alternatiivselt taotlenud detailplaneeringu kehtivuse tuvastamist või alternatiivina üldplaneeringu tühisuse tuvastamist osas, milles tunnistati kehtetuks Tammiste- Aasa DP.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Vaidlust ei ole selles, et kaebajad on kõnealuse DP- ga moodustatud Uuemetsa elurajooni kinnistute omanikud. Kaebajad on lisanud kinnistute paiknemise kohta ka kaardiserveri väljatrüki (I kd, tl 199).

Tuvastamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 6) saab taotleda avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. HKMS § 5 lg 1 p 6 kohaselt saab halduskohus kaebuse rahuldamise korral tuvastada avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu. Riigikohtu erikogu on 20.02.2014 määruses asjas nr 3-3-4-2-13 (p 15) leidnud, et HKMS § 5 lg 1 p-s 6 kasutatud sõnastust “faktiline asjaolu” ei tohi mõista kui keeldu tuvastada õiguslikke asjaolusid, vaid kui volitust teha kindlaks kõiki olulisi asjaolusid, sh õigusi, kohustusi ja õigussuhteid. Kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu seletuskiri kinnitab, et HKMS § 5 lg 1 p 6 mõte ei olnud varem kehtinud seadustikuga võrreldes tuvastamiskaebuse võimalikku eset kitsendada ning sellega õiguskaitse efektiivsust vähendada. Seega on võimalik tuvastamiskaebusega taotleda avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist ning õigused, kohustused ja õigussuhted on tuvastamiskaebuse lubatavaks esemeks. Seega tuleb iseenesest pidada lubatavaks kaebust haldusakti kehtivuse tuvastamiseks.

3-12-729 7(14) HKMS § 37 lg 2 p 6 järgi võib kaebusega halduskohtule nõuda ka haldusakti tühisuse kindlakstegemist.

14. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb kaebajal tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

Kaebajad on tuvastamisnõudeid esitades märkinud, et nende sooviks on tuvastada detailplaneeringu, mis seab ehitusõiguse kaebuse esitajate kinnistule, kehtivus. Kaebajad on (kaebuse täiendused, p 2.3.2) märkinud, et kaebuse eesmärgiks on ka lõpetada vastustaja õigusvastane viivitus detailplaneeringu realiseerimisel (so preventiivne huvi, mida tuvastamiskaebuse lubatavuse eeldusena on tunnustanud ka Riigikohus, nt otsustes haldusasjades nr 3-3-1-24-10, 3-3-1-100-09 ning 3-3-1-88-08). Kaebajad on selgitanud, et on kinnistud ostnud arvestades kehtivate planeeringute alusel avaliku ranna-ala kasutamist ja juurdepääsu kallasrajale.

Täiendavalt märgivad kaebajad, et kaaluvad tulevikus esitada vastustaja vastu kahju hüvitamise nõude, mis on tekitatud detailplaneeringu realiseerimata jätmisest ja käsitlusest, et detailplaneering on (vaikivalt) kehtetuks tunnistatud ilma, et sellest oleks detailplaneeringuala maaomanikke teavitatud.

15. HKMS § 45 lg 2 ls-st 2 tulenevalt ei välista võimalus esitada hüvitamiskaebus õigust esitada tuvastamiskaebust sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Praeguses asjas ei ole esitatud nõuet vastustaja haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, vaid detailplaneeringu kehtivuse tuvastamiseks. Seega on ainetu kaebaja väide, et tuvastamisnõue on vajalik seoses tulevikus hüvitamisnõude esitamisega. Seadusandja on tuvastamiskaebuse lubatavuse sidunud tulevikus hüvitamiskaebuse esitamise sooviga, kuna õigusvastasus on üks hüvitamisnõude rahuldamise eeldusi. Seega on seadusandja selgelt sätestanud kaebeõiguse lubatavuse hüvitamisnõudega kohtusse pöördumisel ka nö kaheetapilisena.

Seadusandja ei ole aga ette näinud, et nn üldise tuvastuskaebuse esitamist õigustaks soov tulevikus hüvitamisnõuet esitada. Samuti ei ole seadusandja pidanud vajalikuks kehtestada muid sarnaseid konstruktsioone tuvastamisnõude lubamiseks. Seega kehtib üldise tuvastusnõude esitamise eeldusena HKMS § 45 lg 2 ls-s 1 väljendatud põhimõte – muude tõhusate õiguskaitsevahendite puudumine.

16. Kohtu hinnangul ei puudu kaebajate näidatud eesmärkide saavutamiseks muud ning tõhusamad õiguskaitsevahendid. Kaebajad on väljendanud soovi saavutada juurdepääs Pärnu jõe kallasrajale nii nagu see on ette nähtud 30.11.1998 korraldusega nr 734 kehtestatud detailplaneeringuga ning selleks on nende hinnangul vajalik tuvastada planeeringu kehtivus.

Kohus nõustub, et kohustamisnõude rahuldamise eelduseks oleks välja selgitada detailplaneeringu kehtivus. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seega eeldab kohustamisnõude rahuldamine avaliku võimu kehtiva kohustuse olemasolu ning selle väljaselgitamist. Kohustamisnõude esitamiseks ei ole aga vajalik ega tõhus eelnev kehtivuse tuvastamise taotlemine eraldi menetluses ning seda on võimalik ning otstarbekas teha kohustamiskaebuse menetluses.

3-12-729 8(14) 17. Tõhusam õiguskaitsevahend piirab tuvastamiskaebuse esitamist HKMS § 45 lg 2 järgi vaid siis, kui seda on võimalik tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumise ajal veel kasutada (Riigikohtu 18.09.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-31-14, p 20). Kõik praeguse haldusasja kaebajad on esitanud kaebuse ka Sauga valla kohustamiseks kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tegema vajalikud toimingud, et tagada vaba avalik juurdepääs Pärnu jõe kallasrajale üle Piibelehe 1a kinnistu Kasteheina tänavate mõttelise pikenduse kaudu ja üle Karukella 8a Karukella tänava mõttelise pikenduse kaudu vastavalt planeeringu lisaks 3 olevale plaanile ning kaebuse p 38 tingimustele. Alternatiivselt taotlevad kaebajad, et kui selle aja jooksul Piibelehe 1a ja Karukella 8a kinnistu omanikega vajalikku lepingut ei sõlmita, kohustada vastustajat alustama sundvõõrandamismenetlust Pärnu jõe kallasrajale vaba avaliku juurdepääsu tagamiseks (haldusasi nr 3-11-1509). Seega on kaebajad juba asunud kasutama oma õiguste kaitseks õiguskaitsevõimalusi, mis kohtu hinnangul on tõhusamad iseseisvast tuvastusnõudest.

18. Teise eesmärgina nimetavad kaebajad saavutada vastustaja õigusvastase viivituse lõpetamine detailplaneeringu realiseerimisel, märkides preventiivse huvi olemasolu. Ka selle eesmärgi puhul leiab kohus, et pelgalt haldusakti kehtivuse tuvastamine ei saa isegi õigusvastase viivituse olemasolul sundida vastustajat tegevuseks, vaid eesmärgi saavutamiseks peavad kaebajad taotlema konkreetsete haldusaktide andmist ja toimingute tegemist, mis detailplaneeringu realiseerimiseks vajalikud on. Kohtu hinnangul teenivad juba haldusasjas nr 3-11-1509 esitatud nõuded vähemalt osaliselt seda eesmärki. Samuti ei näe kohus takistusi erinevate eesmärgipäraste taotlustega haldusmenetluse alustamiseks Sauga valla poole pöördumisel.

19. Kaebajad on 29.04.2015 kirjalikes seisukohtades (II kd, tl 25–30) ja kohtuistungil kaebeõigust põhjendades märkinud, et kaebuse esitamine on vajalik, et teostada oma ehitusõigusi. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebajad oleksid ehitusõigust soovinud teostada, kuid sellele oleks takistuseks saanud (kehtiva) detailplaneeringu puudumine. Ka olukorras, kus konkreetses haldusmenetluses kerkib küsimus, kas nt ehitamine (renoveerimine vms) on võimalik detailplaneeringu puudumise või kehtetuse tingimustes, on kaebajatel võimalus oma potentsiaalselt rikutavaid õigusi kaitsta eelkõige tühistamisja kohustamisnõudeid esitades ning planeeringu kehtivus oleks vastava menetluse tõendamisesemeks.

20. Detailplaneeringu kehtivuse tuvastamise eesmärk halduskohtumenetluses ei saa olla üldine, st kehtivuse tuvastamine erinevateks hüpoteetilisteks olukordadeks, mis tulevikus tekkida võivad.

Kohtu hinnangul ei ole kaebajad näidanud eesmärki, mille saavutamine ei oleks võimalik tõhusamaid õiguskaitsevahendeid kasutades. Pelgalt haldusakti kehtivuse tuvastamine ei anna kaebajatele kohtu hinnangul õiguslikult kasulikku tulemust või reaalset eelist. Seega puudub kaebajatel kaebeõigus kehtivuse tuvastamise nõude esitamiseks. 21. Kaebajad on taotlenud ka ühe alternatiivina populaarkaebusega Sauga Vallavolikogu 27.03.2009 määruse nr 15 osalist tühistamist selle õigusvastasuse motiivil. Vastustaja ja kolmas isik M. A. vaidlevad populaarkaebuse esitamisele vastu põhjendusega, et kaebajad pole välja toonud avalikke huve, mis erineksid väidetavalt kahjustatud erahuvidest.

HKMS § 44 lg 2 kohaselt võib teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Planeerimisvaidlustes on tunnustatud kaebeõigust PlanS v.r § 26 lg 1 alusel, mis sätestas, et igal isikul on õigus planeeringu kehtestamise otsust vaidlustada. Kaebajad on kaebuse 28.01.2015 täienduse esitanud selle normi kehtivuse ajal.

3-12-729 9(14) Seadusandja on rangelt piiritlenud PlanS v.r § 26 lg 1 alusel üldistes huvides kaebuse esitamist planeeringu kehtestamise otsuste vaidlustamisega. Seega ei saa igaühel olla PlanS v.r § 26 lg 1 alusel õigust pöörduda kaebusega muude planeerimismenetluse aktide või toimingute peale, sh väidetava planeeringu kehtetuks tunnistamise otsuse peale. Igaühe õigus vaidlustada planeeringu kehtestamist ka selle objektiivse õigusvastasuse argumendile tuginedes on põhjendatud sellega, et kehtestatav planeering ei saaks kahjulikult mõjutada laiemat isikute ringi. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsus ei saaks aga mõjutada laiemat avalikkust, vaid toob tagajärgi (sh negatiivseid) kaasa ainult planeeringuala piires või lähiümbruses, st isikutele, kes saavad kohtumenetluses kaitsta oma subjektiivseid õigusi.

Kaebajad on kohtuistungil rõhutanud, et rikutud on ka õigusnorme, mis lisaks kaebajate subjektiivsetele õigustele kaitsevad ka avalikke huve (eelkõige PlanS v.r § 27) ning avalikkuse kaasamise reegleid. Kohus leiab, et kaebajate seisukohtadest nähtub kaebajate huvi rannaala kasutamiseks ja juurdepääsuks kallasrajale läbi kolmandate isikute kinnistute. Kaebajad on järjekindlalt rõhutanud, et on kinnistud soetanud teadmisega, et saavad juurdepääsu rannaalale ning tuvastamisnõuet esitades ka väitnud, et rannaala suhtes planeeringu väidetav realiseerimata jätmine vähendab ka nende kinnistute väärtust. Menetlusosaliste seisukohtadest ilmneb selgelt kaebajate ja kolmandate isikute vaheline vastuolu. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist kaebusega, mille eesmärk oleks laiema avalikkuse huvides kohtusse pöördumine. Kaebajad ei ole näidanud avalikkuse olulisi huve, mida esitatud kaebusega kaitsta.

Seega leiab kohus, et kaebeõigus puudus ka populaarkaebuse esitamiseks.

22. Kohus jätab eelnevalt käsitletud nõuete osas kaebuse rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebeõiguse puudumise tõttu kaebust rahuldamata jättes ei tule kohtuotsuses esitada kaebuse rahuldamata jätmise sisulisi motiive (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, 2013, lk 154 ning seal esitatud viide Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-74-10, p 11).

II

23. Kohus käsitleb järgnevalt kaebuse nõuet tühistada Sauga Vallavolikogu 27.03.2009 määrus nr 15 osas, milles määrusega on tunnistatud kehtetuks 30.11.1998 korraldusega nr 734 kehtestatud Tammiste Aasa detailplaneering. Kohus ei välista põhimõtteliselt kaebajate kaebeõigust nende subjektiivsete õiguste väidetava rikkumise motiivil esitatud nõude osas sellise akti tühistamiseks, millega väidetavalt on kehtetuks tunnistatud neile kuuluvaid kinnistuid hõlmav detailplaneering.

Asja materjalidest nähtuvalt ajendas kaebajaid praeguses asjas kohtusse pöörduma asjaolu, et tsiviilasja nr 2-11-32451 istungil 09.03.2012 ilmnes Uuemetsa Ranna kinnistu omaniku seisukoht, et Tammiste Aasa DP ei kehti, kuna 27.03.2009 Sauga Vallavolikogu määrusega nr

15 kehtestatud ÜP seletuskirja p-s 2.3 kehtima jäävate detailplaneeringute nimekirjas seda märgitud ei ole. Sauga Vallavalitsus kehtestas 30.11.1998. a korraldusega nr 734 Tammiste külas detailplaneeringu (kohtuotsuse ka Tammiste Aasa DP), mille alusel rajati Sauga vallas Pärnu jõe äärde Uuemetsa elurajoon (detailplaneeringu materjalid I kd, tl 201–212). Sauga Vallavolikogu kehtestas 27.03.2009 määrusega nr 15 Sauga valla üldplaneeringu Tammiste küla osas, st kõnealuse detailplaneeringu andmise ajaga võrreldes uue üldplaneeringu (I kd, tl 12). Planeeringu seletuskirja p-s 2.3. sätestati, et kehtima jäävad tabelis 10

3-12-729 10(14) (üldplaneeringu materjalid kättesaadavad veebis1, tabeli 10 väljatrükk I kd, tl 188 pöördel–189) esitatud detailplaneeringud. 24. Üldplaneeringut kehtestava määruse tühistamise nõue kaebusega taotletud ulatuses oleks perspektiivne üksnes juhul, kui oli üldse olemas kehtiv haldusakt (detailplaneering), mida sai üldplaneeringu kehtestamise määrusega kehtetuks tunnistada. Olukorras, kus detailplaneering, mille kehtetuks tunnistamist vaidlustatakse, oleks juba eelnevalt kehtetu, oleks esitatud tühistamiskaebus ilmselgelt eesmärgipäratu.

25. HKMS § 158 lg 2 sätestab, et üldjuhul teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega on tühistamisnõude lahendamisel oluline, kas kõnealune detailplaneering kehtis uue üldplaneeringu kehtestamise ajal.

Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on Sauga Vallavalitsuse 20.03.2000. a korraldusega nr 64 kehtestanud Tammiste Aasa DP muudatused – kanalisatsiooni ühendamine Sindi-Pärnu survekanalisatsioonitrassiga; elamurajooni veevarustus Reiu-Pärnu veemagistraalist (I kd, tl 146). Kohtumenetluses ei ole esitatud muid tõendeid, mis kinnitaksid selle planeeringu muutmist või kehtetuks tunnistamist enne 2009. a üldplaneeringu kehtestamist. Kolmas isik M.

A. on kohtule esitanud ka Sauga Vallavalitsuse 27.05.2002 korralduse nr 113 (I kd, tl 147), millega on toimunud Tammiste külas Uuemetsa tee 1a kinnistu jagamine, ei kujuta endast detailplaneeringut muutvat ega kehtetuks tunnistavat haldusakti. 26. Menetlusosalised on erineval seisukohal selles, kas 2009. a üldplaneeringu kehtestamisel kaotas Tammiste Aasa DP kehtivuse. Kaebajad on seisukohal, et vastustaja pole andnud kehtivat haldusakti või muud otsustust, mille alusel oleks DP kehtetuks tunnistatud, kui samas peavad õigusvastaseks olukorda, kui DP tunnistati kehtetuks uue üldplaneeringu kehtestamisega.

Vastustaja ja kolmanda isiku (M. A.) hinnangul ei kehti Tammiste Aasa DP enam põhjusel, et üldplaneeringu kehtestamisel koostatud loetelu kehtima jäävatest detailplaneeringutest ei sisalda Tammiste Aasa DP-d. Kaasatud haldusorgani esindaja on 18.11.2014 vastuses (I kd, tl 130–131) ja kohtuistungil selgitanud, et üldplaneeringu kehtestamise määruses ega üheski muus haldusaktis ei ole analüüsitud, milliseid detailplaneeringuid soovitakse tühistada ning selliste detailplaneeringute nimekirja ei ole üldplaneeringu kehtestamisel koostatud. Kaasatud haldusorgan on seisukohal, et Tammiste Aasa DP-d kehtetuks tunnistavat haldusakti ei ole antud. Samuti ei ole teised menetlusosalised esitanud kohtumenetluses selliseid haldusakte.

Ükski menetlusosalistest ei ole väitnud, et üldplaneeringut kehtestavas määruses või planeeringumaterjalides sisalduks selgesõnaline otsustus tunnistada kehtetuks Sauga Vallavalitsuse 30.11.1998 korraldus nr 734. Sellist otsustust kohtu hinnangul ka üldplaneeringust ei nähtu Vaidlust ei ole selle üle, et üldplaneeringu seletuskirjas (ptk 2.3) toodud loetelus, mille kohaselt jäävad kehtima tabelis nr 10 (seletuskirja lk 27–28) loetletud detailplaneeringud, Tammiste Aasa DP-d ei ole nimetatud. Pooled on aga erineval seisukohal selles, kas planeeringualasse kuuluv detailplaneering, mille kehtima jäämist ei ole seletuskirjas sõnaselgelt nimetatud (sh Tammiste Aasa DP), kaotab seejuures kehtivuse.

27. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt üldreeglina adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Haldusakt kehtib kuni

1 http://www.sauga.ee/fileadmin/pdf/SaugaYP_20090317.pdf

3-12-729 11(14) kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (HMS § 62 lg 2).

28. Kohus nõustub kaebajatega selles, et uue üldplaneeringu kehtestamisega ei muutu automaatselt kehtetuks varasema üldplaneeringu kehtivuse ajal kehtestatud detailplaneeringud. Praeguse vaidluse lahendamisel kohaldatav PlanS v.r. § 24 lg 6 nägi ette, et planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust. Seega ei mõjuta üldplaneeringu kehtestamine automaatselt madalamaliigiliste planeeringute (detailplaneeringute) kehtivust.

29. Kohus on nõus vastustaja seisukohaga, et kellelgi ei saa tekkida ootust, et planeeringulahendus on ajas muutumatu ja jääb kehtima alatiseks. Vastavad muudatused peavad toimuma aga kohases õiguspärases menetluses. Samas on õiguslikult põhjendamatu vastustaja seisukoht (13.06.2014 vastuse p 2.7), et segased asjaolud ja erinevate asjaosaliste erinev arusaam detailplaneeringu lahenduste ja ranna-ala kasutamise üle on üheks põhjuseks, miks Sauga vald ei ole pidanud võimalikuks jätta Tammiste Aasa DP-d kehtima. Samas pole vastustaja ise esitanud ühtki veenvat tõendit selle kohta, et Tammiste Aasa DP oleks üldplaneeringu kehtestamise ajaks vastava menetluse tulemusena kehtetuks tunnistatud või sama planeeringuala kohta oleks uus kehtiv DP. Väited uue DP koostamise vajadusest ei mõjuta varasema DP kehtivust.

30. Kohus nõustub kaebajaga selles, et üldplaneeringut kehtestava 27.03.2009 Sauga Vallavolikogu määrusega nr 15 (I kd, tl 12) ei ole otsustatud Tammiste Aasa DP-d kehtetuks tunnistada. Sellist otsustust ei nähtu määruse tekstist ega üldplaneeringut moodustavatest tekstidest ega plaanidest (PlanS v.r § 2 lg 1 ls 2 järgi koosneb planeering tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku).

PlanS v.r § 27 lg 1 kohaselt võis kehtestatud detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistada, kui kohalik omavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest teatab kohalik omavalitsus vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates (PlanS v.r § 27 lg 2). Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse ärakirja saadab kohalik omavalitsus maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise päevast (PlanS v.r § 27 lg 3).Nende normide kohaldamine eeldab teadlikku tegevust ja normikohast menetlust. Praeguse asja materjalidest sellist tegevust ega menetlust ei nähtu. Asjaolu, et üldplaneeringu seletuskirjas loetleti kehtima jäävad detailplaneeringud (mille hulka Tammiste Aasa DP ei kuulunud) ei saanud asendada eelkirjeldatud seaduses ette nähtud menetlust. 31. Kohus nõustub kaebajatega, et õiguslikult pole võimalik detailplaneeringut kui haldusakti tunnistada kehtetuks nö vaikivalt või see kaotaks kehtivus tegevusetuse tulemusena. Kohus ei nõustu ka vastustaja seisukohaga nagu võik planeering oma kehtivuse kaotada selle ebaselguse või sellest erineva arusaamise tõttu. Haldusakt kehtib kuni tema kehtetuks tunnistamise või muutmiseni kooskõlas haldusmenetluse seaduse ja valdkondlike menetlusnormidega või muude seaduses sätestatud asjaolude ilmnemisel. Seega ei ole põhjust järelduseks, et kuna kõnealune detailplaneering pole üldplaneeringu materjalides nimetatud kui detailplaneering, mis jääb kehtima, on tegemist detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega. Samuti ei saa nõustuda vastustaja kirjalikes materjalides ja kohtuistungil väljendatud

3-12-729 12(14) seisukohaga nagu välistaks detailplaneeringu kehtivuse asjaolu, et see on juba üle 10 aasta vana ega vasta tegelikule olukorrale looduses. Kohtu hinnangul ei ole ka vastustaja ise näidanud üles selget ja üheselt mõistetavat tahet üldplaneeringut kehtestades Tammiste Aasa DP kehtetust saavutada. Vastustaja möönab ka vastuseks kaebusele esitatud seisukohtades oma varasemate seisukohtade ekslikkust. Niisugust eesmärki üldplaneeringust ei nähtu. Seda veendumust kinnitab ka asjaolu, et Sauga vald on planeeringu kehtivuse küsimuses tellinud erapooletult eksperdilt Kaur Lassilt märtsis 2012 ekspertarvamuse (I kd, tl 19).

Planeerimisekspert Kaur Lass on koostanud 20.02.2012 ekspertarvamuses nr E-1 (I kd, tl 20–23) ja sellele 29.03.2012 täiendused (I kd, tl 24–27). Ekspert järeldas, et Tammiste Aasa DP ei kehti, kuna seda pole loetletud kehtiva Sauga valla üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 2.3. Planeerimiseksperdi seisukoht ei tugine kohtu hinnangul haldusakti kehtivuse õiguslikul analüüsil, vaid keskendub pigem formaalsele aspektile. Seega ei pea kohus eksperdi järeldust ainumääravaks. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus puudub selgesõnaline haldusakt, mis oleks detailplaneeringu kehtetuks tunnistanud või muud detailplaneeringu kui haldusakti kehtivust kõrvaldavad asjaolud, oli Tammiste Aasa DP 2009. a üldplaneeringu kehtestamise ajal kehtiv.

32. Kaebajate tühistamiskaebuse esemeks on üldplaneeringu tühistamine osas, milles Tammiste Aasa DP kehtetuks tunnistati. Nende eesmärgiks on vabaneda detailplaneeringut kehtetuks tunnistavast haldusaktist. Kohtu hinnangul Sauga Vallavolikogu 27.03.2009 määrusel nr 15 selline õiguslik tähendus puudub – sellega ei ole Sauga Vallavalitsuse 30.11.1998 korraldusega nr 734 kehtestatud Tammiste Aasa DP-d kehtetuks tunnistatud. Järelikult puudub haldusaktil osa, mida kaebajad on soovinud vaidlustada ning selline haldusakt ei saa rikkuda kaebajate õigusi.

Kaebus tuleb ka tühistamisnõude osas sel põhjusel jätta rahuldamata. Seega puudub vajadus ka Sauga Vallavolikogu 27.03.2009 määruse nr 15 edasiseks analüüsiks ja menetlusosaliste väidete põhjalikumaks käsitlemiseks. Sellistel asjaoludel pole ka eesmärgipärane nõue tuvastada määruse nr 15 tühisus osas, millega Tammiste Aasa DP kehtetuks tunnistati. Kuna kohus on käsitlenud Tammiste Aasa DP kehtivust üksnes ulatuses, mis oli vajalik tühistamisnõude lahendamiseks, ei ole käesolevas kohtuotsuses võimalik võtta seisukohta detailplaneeringu kehtivuse osas kohtulahendi tegemise hetkel ega üldplaneeringu kehtestamise järel.

III

33. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus tuleb rahuldamata jätta kõikide alternatiivselt esitatud nõuete osas.

34. Järgnevalt otsustab kohus menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise.

34.1. Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist (kokku 5903 eurot 73 senti, koos käibemaksuga) ning on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks koos järgmiste dokumentidega:

3-12-729 13(14) 1) esinduse eest haldusasjas nr 3-12-729 arve nr 150213 alusel kuulub tasumisele 3628 eurot 80 sent., lisatud on kulude nimekiri ja maksekorraldus, mis tõendab tasumist Tregeron OÜ poolt (II kd, tl 104–108); 2) esinduse eest haldusasjas nr 3-12-729 arve nr 151313 alusel 1296 eurot, kulude nimekiri ja maksekorraldus tasumise kohta Tregeron OÜ poolt (II kd, tl 109–111); 3) seoses ettevalmistusega ning esindusega kohtuistungil arve nr 151373 alusel 835 eurot

20 senti, lisatud on kulude nimekiri ja maksekorraldus tasumise kohta Tregeron OÜ poolt (II kd, tl 127–128).

Asjas on tasutud kaebuste esitamisel riigilõivu 176 eurot 15 senti (tasumine OÜ Tregeron jt kaebustelt; I kd, tl 71), taotluse kohaselt soovitakse riigilõivu väljamõistmist nende kaebajate osas, kes ei ole kaebusest loobunud, so 143 eurot 73 senti.

34.2. Kolmas isik M. A. on esitanud taotlused menetluskulude väljamõistmiseks (kokku 3610 eurot 80 senti) koos järgmiste dokumentidega:

1) taotlus õigusabi eest tasutud 2692 euro ja 80 sendi väljamõistmiseks (II kd, tl 112); Raidla Ellex Advokaadibüroo OÜ arved nr 142188, 142356, 150072, 150799 ja 151003, millest nähtub osutatud teenuse sisu ja kulude koosseis (II kd, tl 113–117) ning konto väljavõtted nende summade tasumise kohta M. A. poolt (tl 118–122); 2) täiendav taotlus kohtuistungiga seotud menetluskulude 918 eurot väljamõistmiseks; Raidla Ellex Advokaadibüroo OÜ arve nr 151714, millest nähtub osutatud teenuse sisu ja kulude koosseis ning konto väljavõte summa tasumise kohta M. A. poolt (II kd, tl 130-133).

34.3. Menetlusosalised ei ole esitanud vastuväiteid teiste menetlusosaliste menetluskulude väljamõistmise taotlustele.

35. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8).

Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Menetluskulude väljamõistmise taotluse on aga esitanud M. A., kes on menetluses kolmas isik vastustaja poolel.

Vastavalt HKMS § 109 lg-le 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude koosseisu ja mahtu kajastavate arvete kohaselt on õigusabiteenust oktoobrist 2014 kuni mai 2015 esitatud kokku 13,2 tunni ulatuses, millele lisandub 4,5 tundi kohtuistungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks. Kohus peab arvetel näidatud tegevusi ja mahtu mõistlikuks ja põhjendatuks, võttes arvesse menetlusosaliste rohkust ja sellest tingitud menetlustoimingute hulka ning kolmanda isiku esindaja koostatud dokumentide mahtu, samuti täiendavaid menetlustoiminguid, mis on tingitud kohtukoosseisu vahetumisest ja menetlusosaliste esitatud taotlustest. Kaebajad ei ole taotlusele vastu vaielnud ei osutatud õigusabi mahu ega tunnihinna osas.

Seega peab kohus põhjendatuks mõista kaebajatelt kolmanda isiku (M. A.) kasuks välja menetluskulud taotletud ulatuses (3610 eurot 80 senti) solidaarselt.

3-12-729 14(14) /allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe