4-15-7106/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

4-15-7106

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2015. Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus a Väärteoasja number 4-15-7106 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi

H.R kaebus PPA

Lääne Prefektuuri Kärdla

politseijaoskonna 14.08.2015.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2390,15,000417, mille kohaselt karistati Aarne

H.R'd l

227 lg 2 rahatrahviga 20 iiklusseaduse § järgi trahviühikut s.o 80 eurot Menetlusosalised

Kaebuse esitaja H.R , isikukood xxx, elukoht *, e-post *, * kodanik, emakeel *

Kohtuväline menetleja PPA Prefektuuri Lääne Kärdla politseijaoskond, asukoht -post Sadama 26, Kärdla, Hiiumaa, e kardla@politsei.ee RESOLUTSIOON

1. H.R kaebus rahuldamata Jätta ja PPA Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 14.08.2015. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2390,15,000417 muutmata.

2. Väärteootsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud arvele

/Rahandusministeeriumi arve nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arve nr EE932200221023778606 Swedbank AS-s, arve nr EE403300333416110002 Danske pangas, arve nr

EE701700017001577198 №rdea pangas. Viitenumber - 10220132237980/. Rahatrahv loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul.

Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis lisada selgitusse, kelle eest nõue tasutakse.

3. Edastada kohtuotsus kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esind aja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

4-15-7106

PPA Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonna 14.08.2015 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2390,15,000417 karistati H.R'd rgmise rikkumise eest 14.08.2015. a jä – kella 15.05 ajal * maakonnas * vallas * mnt 3 km, liikudes * suunas, juhtis Toyota mootorsõidukit Land Cruiser 120, regis

- treerimismärgiga * asulavälisel teel kiirusega 117 +/ 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Antud teelõigul on suurim lubatud kiirus 90 km/h.

H.R rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi ) 15 lg 1 punkti 1 ja pani LS § toime väärteo,

milline on kvalifitseeritav LS

227 lg Karistust kergendav asjaolu - kahetsus, karistust §

2 järgi. raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest on karistuseks määratud § 227 lg 2 järgi H.R'le LS rahatrahv 80 eurot s.o 20 trahviühikut.

Kaebus

31.08.2015. kohtumajja H.R kaebus otsusele a saabus Pärnu Maakohtu Pärnu

v asjas nr 2390,15,000417. äärteo 02.09.2015. a edastas Pärnu kohtumaja kohtualluvusel kaebuse lahendamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale.

Kaebuse esitaja t kohtu poolt ning menetluslike rikkumiste soovib väärteootsuse läbivaatamis avastamisel palub ot . Kaebuses leitakse, et sus tühistada käsikirjaliselt koostatud otsus ei ole üheselt mõistetav ega arusaadav, kuna sealt ei selgu, et kaebuse esitaja juhtis (loetamatu) mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 117 + x1 lcm/eu2

. Kaebuse esitaja märgib, et kiirmenetluse otsuse koostamise kohaks/ajaks on kirjutatud * vald 14.0x3 .2013. Seega on menetletud tegu, mis on 2015. a seisuga aegunud. Juhul kui väärteo toimepanemise aeg on tuvastatav muude tõendite alusel, siis ei vasta otsus kaebuse esitaja hinnangul

VTMS § 57 lõikes 1 sätestatule väärteokirjelduse osas, kuna ei selgu, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit, samuti on ebaselge mõõdetud kiirus. Liiklusseaduse

§ 15 lg 1 p 1 rikkumine ei vasta esitatud väärteokirjeldusele. Alternatiivselt palub kaebuse esitaja juhul kui otsust ei tühistata, kontrollida kas kiirusemõõdik, millega kiirusemõõtmist teostati, vastas ,

nõuetele ja oli taadeldud. ei andnud nõusolekut kiirmenetluse Lisaks leiab kaebuse esitaja, et

ta otsuse tegemiseks, vaid oli praami peale jõudmisel selleks sundseisus. Riigikohus on 02.11.2009. a lahendis nr 3-1-1-92-09 asunud seisukohale, et kiirmenetluses peab menetlusaluse isiku nõusolek

olema antud tema ülekuulamise protokollis. Kuna kaebuse esitaja eraldi nõusolekut ei ole andnud kiirmenetluse kohaldamiseks, siis on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega ja otsus kuulub tühistamisele. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 04.09.2015.a kaebuse kohtu kes esitas kirjaliku seisukoha kohtule välisele menetlejale, 11.09.2015. a.

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja leiab, et menetlusalusele isikule on tutvustatud kiirusmõõ on kajastatud kiirusmõõturi lugem, kiiruse turi kasutamise protokolli, kus

laiendmääramatus ja lõplik mõõtetulemus. Samas protokollis on antud menetlusalusele isikule võimalus avaldada märkuseid ja avaldusi ning H.R on avaldanud, et märkuseid ega avaldusi ei ole. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et menetlusalune isik tu ab omakäeliselt enda viga nnist

- olles

hajameelne kiirustas praamile. Seega pidi isik aru saama, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Samuti on isik kinnitanud oma allkirjadega, et õigused ja kohustused on talle teatavaks tehtud ja nõustus kiirmenetlusega. Seega järelikult sai isik protokollist aru. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kiirmenetluse otsus on üheselt arusaadav ja menetlusalusel isikul oli ja anti võimalus tutvuda materjalidega. Kohtuväline menetleja ei soovi osaleda kohtuistungil ega soovi tunnistajate kutsumist kohtuistungile, nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus edastas kaebuse esitajale kohtuvälise menetleja seisukoha ja kiirusmõõteseadme taatlustunnistuse.

4-15-7106

Kaebuse esitaja etlusega. vastas kohtule, et jääb kaebuse juurde ja on nõus kirjaliku men

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt V™S)

120 l

väärteomenetluse seadustiku (edaspidi § õikele 1 võib maakohtunik

kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus lei , et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. ab

V™

S § 123 lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja rikkumise kirjeldus sisaldub kiirmenetluse otsuses. Kaebuse esitaja on leidnud, et käsikirjaliselt koostatud otsus ei ole üheselt mõistetav ega arusaadav, kuna sealt ei selgu, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit ning kaebuse kohaselt on loetamatu ka kiiruse laiendmääramatus ning otsuse kohaselt on tegu toime pandud aastal 2013. Seega kaebuse esita osas ja menetletud ja hinnangul ei vasta otsus VTMS § 57 lõikes 1 sätestatule väärteokirjelduse väärtegu on aegunud.

Kohus kaebuse esitajaga ei nõustu, kuna väärteoasja toimikus olevast kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on üheselt arusaadav ja loetav, et menetlusaluseks isikuks on väärteoasjas nr 2390,15,000417 H.R Aarne, isikukood *; isik on * kodakondsusega, elukoha aadressiga * ning töökoht Töökoha õige nimetus on , kuid on ilmselge, et andmed on kirjutatud kuulmise järgi ning *. * eeltoodud eksimus on väheolulise tähtsusega ning ei ole otsuse tühistamise aluseks. Isikut tõendava dokumendina on esitatud 30.05.2011. ning nimetatud andmed on a välja antud juhiluba *

kontrollitud. H.R on 14.08.2015.a allkirjaga kinnitanud rgitud blokis „isiku andmed“ mä andmete õigsust.

Samuti nähtub üheselt arusaadavalt kiirmenetluse otsuses märgitud rikkumise kirjeldusest, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 117 +/- 4 km/h. Kaebuse esitaja poolt kaebuses välja toodud täheja numbrikombinatsioone „x1 lcm/eu2“, mis järgnevad numbrile

„117 +“ ei ole kohtu hinnangul võimalik kiirmenetluse otsusest välja lugeda. Kohus leiab, et rikkumise kirjeldus lubab üheselt selgeks teha ka sõiduki kiiruse rikkumise hetkel. Rikkumises on kirjas - millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Antud teelõigul on suurim lubatud kiirus 90 km/h. Seega sõiduki kiirus oli 113 km/h. Sama tulemus tuleneb kiirusmõõturi kasutamise protokollist, mis on koostatud 14.08.2015, millele H.R on alla kirjutanud ja lisanud, et märkusi ei ole.

Seega leiab kohus, et kiirmenetluse otsusest selguvad üheselt arusaadavalt nii menetlusaluse isiku andmed, kui ka menetlusaluse isiku poolt kiirus. juhitud sõiduki Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et menetletud on aegunud väärtegu. Kohus möönab, et esmapilgul vaadates võib jääda mulje, et käsikirjaliselt kirjutatud nr 5 asemel on nr 3, kuid vaadates otsust tervikuna, on üheselt arusaadav, et tegemist on numbriga 5, mille ülemine kriips on veidi vasakule kalduva osaga ning parempoole ülemine kriips kattub trükitud lahtri ülemise äärega. Läbivalt kiirmenetluse otsuses kirjutatud numbreid vaadates on arusaadav, et koostamise koha aastaarv on 2015, sealjuures arvestades, et nr 3 ja nr 5 kirjutamise stiil on käsikirjas kiirmenetluse otsuses läbivalt täiesti erinevad. Kui kiirmenetluse otsuse koostamise aastaarv võib vajada uurimist, et aru saada, kas on kirjutatud „3“ või „5“, siis väärteokirjelduses kirjas olev väärtoe toimepanemise aeg 14.08.2015.a kell 15.05 ei jäta mingit kahtlust, et väärtegu on toime pandud 14.08.2015 ja seega ei ole menetletud aegunud väärtegu.

4-15-7106

Lisaks on kaebuse esitaja leidnud, et ta ei andnud nõusolekut kiirmenetluse otsuse tegemiseks, vaid oli praami peale jõudmisel selleks sundseisus. Kohus uurib kiirmenetluse otsust. Kõigepealt on menetlusalune isik kiirmenetluse otsuses allkirjaga kinnitanud, et VTMS § s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on talle teatavaks tehtud ja talle on - selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. On teadlik, et kiirmenetlusega nõustumise korral on menetlusalusel isikul kohustus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Ütluste või allkirja andmisest keeldumine loetakse kiirmenetlusega mittenõustumiseks ja alustamiseks. Seejärel on k enetluse otsuses allkirjaga kinnitanud, et ta nõustub kiirmenetlusega. iirm

Ning peale seda on kiirmenetluse otsuses menetlusalune isik omakäeliselt kirjutanud väärteo kohta sisulised ed ja need allkirjaga kinnitanud. ütlus Lisaks on menetlusalune isik allkirja lahtris andnud allkirja selle kohta, et talle on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi, on tutvunud väärteo kirjeldusega ning nõustub kiirmenetlusega. Otsuse ärakirja sai kätte ja kinnitab blokis „isiku andmed“ märgitud andmete õigsust. Eeltoodu alusel leiab kohus e , et kaebuses toodud väid , et isik pole andnud nõusolekut kiirmenetluse otsuse tegemiseks, on paljasõnalised. H.R on kiirmenetluse otsuses oma allkirjaga korduvalt kinnitanud, et saab aru, et tegemist on kiirmenetlusega ning allkirjaga kinnitanud, et saab aru oma tegevuste tagajärgedest. Eraldi allkirjaga on kinnitanud, et on nõus kiirmenetlusega. Kohus on seisukohal, et kiirmenetlusega nõustumine oli sellel momendil H.R-i vaba valik ja tahe, millega nõustumine on tema poolt allkirjaga kinnitatud. Menetlusaluse isiku väide, et kiirmenetluses peab isiku ütlused talletama ülekuulamise protokollis, ei tulene seadusest. VTMS § 56 lg 1 sätestab menetlusaluse isiku ütluste protokollimise ja üks võimalus on ütlused protokollida kiirmenetluse otsuse plangil, mida käeoleval juhul ka tehtud on. Kohus leiab, et mene u

56 lg 2 tl saluse isiku ütlused on protokollitud vastavalt VTMS § 1. Kaebuse esitaja palus ka kontrollida, kas kasutatud kiirusemõõdik oli taadeldud.

Kohtuväline menetleja esita ud kiirusmõõturi Stalker II MDR nr AS008394 s kohtule kasutat taatlustunnistuse nr TTRSS-14/00258, mille kohaselt mõõtevahend on taadeldud 28.11.2014 /tl 28/. Väärteoasja toimikus oleva nähtuvalt on kiirusmõõturit kiirusmõõturi kasutamise protokollist Stalker II MDR nr AS 008394 testitud 14.08.2015. a kell 07.10 ja seade oli töökorras. Protokolli on märgitud, et seadme töötemperatuur vastab mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõteseaduse § 7 lg 3 järgi st vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes kehtestab valdkonna ee

1 loetletud kasutusaladest tulenevalt kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatlusk . Nimetatud sätte alusel on ehtivusajad

Majandusja

kommunikatsiooniministri 12.12.2006. a määrusega nr 104 (edaspidi MKM määrus) kehtestatud kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad. MKM määruse § 5 p 1 järgi on eri liiki mõõtevahendite taatluskehtivusajad esitatud lisa 2 tabeli kolmandas veerus. MKM määruse lisa 2 p 8.2 järgi on liiklusjärelevalve kiirusmõõturi taatluskehtivusaeg 1 aasta.

Seega käesolevas väärteoasjas kasutatud kiirusemõõtur Stalker II MDR nr AS 008394 vastab seaduses sätestatud nõuetele, oli taadeldud ning töökorras. Edasi uurib kohus, kas H.R-i on toime pannud teo enetleja , mille eest kohtuväline m teda kiirmenetluse otsusega karistas.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

4-15-7106

Kohus leiab, et H.R omakäeliselt kirjutatud ütlustega ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on üheselt tõendamist leidnud, et H.R poolt juhitud sõiduauto kiirus 14.08.2015 kell 15.05 oli 113 km/h. Lubatud kiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Seega ületas H.R poolt juhitud s

õiduk kiirust 23 km/h. Kaebuse esitaja on kaebuses leidnud, et kiirmenetluse otsuses esitatud väärteokirjeldus ei vasta LS §

15 lg 1 p 1. Kiirusemõõturi kasutamise protokollist tulenevalt mõõdeti kiirust asulavälisel teel ja LS § 15 lg 1 p

1 sätestab, e suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. t Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et H.R rikkus just nimelt LS § 15 lg 1 p 1, ületades asulavälisel teel lubatud sõidukiirust. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et H.R on toime pannud kiirmenetluse otsuses kirjeldatud väärteo § , millega rikkus

LS

15 lg 1 p 1. H.R - juhi poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo mootorsõiduki po e 21-40 km/h objektiivse koosseisu. olt lubatud sõidukiiruse ületamin väärteo Kohus leiab eeltoodu alusel, et väärteo objektiivne koosseis on täidetud ja kohtuväline menetleja on väärteo õieti kvalifitseerinud.

Kohus on seisukohal, et väärtegu oli H.R poolt toime pandud kaudse tahtlusega. Karistusseadustiku § 1 järgi paneb isik teo toime peab võimalikuks

6 lg 4 kaudse tahtlusega, kui ta

süüteokoosseisule vastava asjaolu möönab seda saabumist ja . H.R-i on selgitanud, et

kiirustas praamile ja oli hajameelne. praamile Seega menetlusalune isik pidas võimalikuks kiirustades , sest

kiiruse ületamist kui ta kiirust ei jälginud, siis möönis, et võib kiirust ületada. Teo ei esine. õ gusvastasust välistavaid asjaolusid i

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises seaduses süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud j a kohus leiab, et

H.R-i toimepanemises on talle süüks arvatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust, o õendamist n kohus seisukohal, et t on leidnud, et H.R rikkus LS

§ 15 lg 1 p ja pani sellega toime väärteo, mis täidab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, tegu on õigusvastane ja on eelnimetatud väärteo H.R-i toimepanemises süüdi.

J

ärgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS

227 lg 2 § järgi mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–

40 kilomeetrit tunnis karistat – akse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud . H.R'd väärteo eest LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 2 trahviühikut s.o

80 eurot.

KarS H.R puhul on tuvastatud. § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis H.R süü on keskmisest väiksem, kiiruse ületamine on olnud miinimummäära lähedane, tegu on toime pandud kaudse tahtlusega.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust karistust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on karistust kergendavaks asjaoluks kahetsus. Kohus leiab, et käeoleval aristuse mõistmisel on oluline juhul k arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. on toime pannud liiklussüüteo, ületa sõidu H.R des lubatud kiirust, mille puhul

4-15-7106

on tegemist reaalse ohudeliktiga, kus nn abstraktne oht teiste liiklejate turvalisu le muutub aina se tõenäolisemaks.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal vastab , et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus karistuse mõistmise alustele.

Kohus ei tuvastanud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega väärteomenetlusõiguse rikkumist kohtu

välise menetleja poolt.

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja H.R

PPA Lääne korrakaitsebüroo Kärdla Prefektuuri politseijaoskonna 14.08.2015.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2 eb jätta muutmata. 390,15,000417 tul

Otsuse tegemisel juhind

120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 3, 199 ub kohus VTMS §§ lg 2, LS §§ 15 lg 1 p , 227 lg 2, KarS § 56 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo kohtunik