1-14-8772/31 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. september 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-8772

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 25. augusti 2015

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Jefimovi kaitsja vandeadvokaat

Lembit Nirgi, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 25. augusti 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Jefimovit karistati Viru Maakohtu 29.10.2014 otsusega KarS § 274 lg 1 järgi 5 kuu

pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 16.11.2012

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud

vangistust. Karistusaeg algas 01.04.2014 ja lõpeb 01.02.2016.

2. Viru Maakohtu 25.08.2015 määrusega jäeti S. Jefimov tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

2.1

Kinnipeetaval ei ole vabanedes garanteeritud elukohta, kuna selle tagab hooldaja

kinnipeetavale üksnes juhul, kui S. Jefimov läbib täielikult ravikuuri Sillamäe

Narkorehabilitatsioonikeskuses ning tagasilangust ei toimu. Hooldaja oma kogemuste põhjal ei

usu, et S. Jefimov jääb narkokeskuses pidama. Hooldaja hinnangul ei ole S. Jefimov

sõltuvusvabaks eluks valmis. Samuti ei ole kinnipeetaval vabaduses töökohta. Ka ei ole tal eriala,

töökogemust ega tööharjumust, mis omakorda soodustab majandusliku toimetulematuse korral uue

varavastase kuriteo sooritamise tõenäosust.

2.2

RKKKm 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks

tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. S. Jefimovil on 26 kehtivat distsiplinaarkaristust ja

ta on vangistuses viibides pannud toime üldohtliku süüteo. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et

kinnipeetav ei suuda ühiskonnas kehtivatest normidest kinni pidada ega õiguskuulekalt elada ja seda

ka vangistuses viibides.

2.3

Olukorras, kus korduv kriminaalkorras karistatus viitab kuritegelikele hoiakutele, oleks

kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. S. Jefimovi vabastamist ei toeta vangla,

leides, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge. Samuti ei toeta kinnipeetava

ennetähtaegset vabastamist prokurör. Isikul on probleeme sõltuvusainete tarvitamisega. Kohus on

seisukohal, et nimetatud asjaolu suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Kuivõrd S.

Jefimov on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, ei oleks

kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele.

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse S. Jefimovi kaitsja adv L. Nirgi, kes taotleb selle

tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaitsja väited on

järgmised.

3.1

Kohus ei pidanud positiivseks mingeidki iseloomustuses esitatud asjaolusid, kuigi vaid

mõne asjaolu puhul märgiti uue kuriteo toimepanemise ohtu. Vastavalt iseloomustusele ei ole väga

oluliste asjaolude, nagu eluase, haridus ja alkoholi tarvitamise osas riski ega ohtlikkust. Kinnipeetav

on andnud kirjaliku nõusoleku sõltuvusrehabiltatsioonikeskusesse ravile asumiseks, mida vangla

peab kinnipeetava jaoks kõige paremaks lahenduseks. Kaitsja arvates võib isik peale karistuse

ärakandmist vabanemisel sellest võimalusest ilma jääda. Sealjuures 05.12.2014-30.01.2015 osales

S. Jefimov sotsiaalprogrammis Eluviisitreening õigusrikkujatele, kus läbivaks teemaks oli

sõltuvusprobleemide lahendamine. Kui kohus on märkinud, et korduv kriminaalkorras karistatus

viitab kuritegelikele hoiakutele, siis seda asjaolu on juba arvestatud karistuse mõistmisel. Kuigi S.

Jefimovil on vanglas distsiplinaarkaristusi, oli ta vabaduses Peeteli Kirikus, kus ta sai tuttavaks

hooldajaga, kes on nõus vabanemisjärgselt tagama S. Jefimovile elukoha oma 2-toalises korteris.

Kaitsja arvates peaks kriminaalhooldus seekord õnnestuma, kuna iseloomustuses on märgitud, et

kriminaalhooldusesse suhtub kinnipeetav positiivselt. S. Jefimovi suhtes saab kohaldada

käitumiskontrolli ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata tema edaspidist seaduskuulekat

käitumist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebusega,

nõustub täielikult maakohtu seisukohtadega ning leiab samuti, et S. Jefimovi tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti

käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on piisavad ning

kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel puudub alus. Tulenevalt KrMS

§ 342 lg 3 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium esimese kohtuastme seisukohad üle kordamata, rõhutab

vaid peamist ja vastab määruskaebuses esitatud väidetele.

5. Ringkonnakohus toonitab esmalt, et süüdlase tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute

kuritegude toimepanemisest. Määruskaebuse väited ei veena kriminaalkolleegiumi, et S. Jefimov on

end vangistuses muutnud ja valmis alustama vabaduses seaduskuulekat elu. Kinnipeetava jätkuvale

ohtlikkusele viitavad tema kriminaalkorras karistatus kahel korral, kuriteo toimepanemine

vangistuse tingimuses, kuritegude vägivaldsus, rohked vangladistsipliini rikkumised (koguni 26

kehtivat distsiplinaarkaristust, sh korduvalt vangla vara kahjustamise, valvuritega ebaviisaka

suhtlemise ja korraldustele mitte allumise eest) ning riskitegurina temal diagnoositud sõltuvus

narkootilistest ainetest. Eraldi selgitab ringkonnakohus siinkohal, et kohtuinfosüsteemist nähtuvalt

on Viru Maakohus 10.09.2015 koostanud kokkuleppemenetluses otsuse kriminaalasjas nr 1-15-

4429, milles mõistis kinnipeetava süüdi KarS § 404 lg 1 järgi vanglas toime pandud süütamise eest.

Kohtuotsus ei ole selle vaidlustamise tõttu jõustunud. Edasikaebuses vaidlustas S. Jefimov

maakohtu otsuse vaid menetluskuludesse puutuvas osas.

6. Eeltoodut arvesse võttes jagab apellatsioonikohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt tuleb

S. Jefimovist lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu pidada arvestatavaks ja tema

õiguskuulekusele mõjutamiseks ei piisa käitumiskontrollile allutamisest ning lisakohustuste

määramisest. Sellist arusaama kinnitavad ka vanglas läbiviidud riskihindamise tulemused, mille

kohaselt on kinnipeetavast lähtuv uute kuritegude risk järgmise kahe aasta jooksul suur, s.o uue

kuriteo toimepanemise tõenäosus on 71%, üldise korduva kuriteo tõenäosus 80% ja vägivaldse

puhul 59%. Lisaks puudub kolleegiumil veendumus, et S. Jefimov suudaks nõuetekohaselt täita

katseaja tingimusi ja kohustusi, kuna oma käitumisega kinnipidamisasutuses on ta tõendanud

suutmatust alluda kehtestatud reeglitele ja korrale isegi vangistuse piiratud tingimustes. Samuti ei

ole kinnipeetav varasemal katseajal täitnud registreerimiskohustust nõuetekohaselt ning tema

karistus on tulnud täitmisele pöörata.

7. Ringkonnakohus leiab, et nii süüdimõistetu eelnev elukäik kui tema veel hiljutinegi

käitumine vangistuses lükkavad täielikult ümber määruskaebuse väited, mis justkui peaksid

sisendama veendumust S. Jefimovi edasises õiguskuulekuses. Nii rõhutab kaitsja eelkõige

kinnipeetaval vabaduses elukoha olemasolu isiku hooldaja juures ja valmisolekut ravile asumiseks

Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuses. Kolleegium kaitsja positiivsust siinkohal aga ei jaga.

Nimelt on maakohus toimiku materjalide pinnalt tuvastanud, et hooldaja on valmis S. Jefimovi enda

juurde elama võtma vaid ravile mineku ja narkootiliste ainete tarvitamisest hoidumise tingimusel.

Hooldajal puudub aga endalgi veendumus, et kinnipeetav on nimetatud nõuete täitmiseks piisavalt

motiveeritud ja/või võimeline. Samuti ei omista ringkonnakohus määravat tähendust asjaolule, et S.

Jefimov läbis kahekuulise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele,“ kus läbivaks

teemaks oli sõltuvusprobleemide lahendamine. Seda põhjusel, et kinnipeetava iseloomustusest

nähtuvalt on ta ka varasemalt viibinud ravil nii lastehaigla narkomaaniaosakonnas, MTÜ-s Aids-i

Tugikeskus kui ka Wismari Haiglas. Vaatamata ravimeetmetele on S. Jefimov alati jätkanud

narkootiliste ainete tarvitamist, milline asjaolu näitab ilmekalt kinnipeetava sõltuvusprobleemi

tõsidust.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus