2-15-7366/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

28. september 2015.a, Tartu Tsiviilasja number 2-15-7366 Tsiviilasi A.L. hagi Tartu Vangla psühhiaater Siiri Ambre vastu 2000 eurot nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 16. juuni 2015.a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.L. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: A.L. (isikukood: XXX). RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 16. juuni 2015.a määrus muutmata ja A.L. määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. ASJAOLUD

1. A.L. (hageja) esitas 15. mail 2015.a Tartu Maakohtule kahjunõude summas 2000 eurot Tartu Vangla psühhiaatri vastu. Hagiavalduse kohaselt viibis hageja 13. mai 2014.a kuni 15. august 2014.a psühhiaatriaosakonnas, kus Tartu Vangla psühhiaater Siiri Ambre (kostja) kasutas hageja tahte vastaselt tema ravimiseks Cisordinoli. Samuti pani kostja hagejale põhidiagnoosiks kerge vaimse alaarengu (F70.1), kui tema põhidiagnoosiks on düssotsiaalne isiksushäire (F60.2).

2. Maakohus jättis 20. mai 2015.a määrusega hageja kaebuse käiguta ning määras hagejale tähtaja

20 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks – nõuetekohase hagiavalduse ja tõendite esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks.

3. Hageja esitas 10. juunil 2015.a maakohtule menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamiseks, mida maakohtu hinnangul tuleks pidada hagiavalduseks, ühes taotlusega riigilõivu tasumisest vabastamiseks 225 euro ulatuses. Hageja nõuab Tartu Vangla psühhiaater Siiri Ambrelt (märgitud kui vastutaja) mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot. Peamiselt heidab hageja kostjale ette Cisordinoliga süstimist ilma hagejale eelnevalt raviinfot väljastamata ja vale (põhi)diagnoosi määramist. MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohtu 16. juuni 2014.a määrusega jättis maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata A.L. hagi Tartu Vangla psühhiaater Siiri Ambre vastu 2000 eurot nõudes. Menetluskulud jäeti A.L. kanda.

5. Maakohtu määruse kohaselt on hageja 10. juuni 2015.a menetlusdokumendis määratlenud kostjana Tartu Vangla psühhiaatri Siiri Ambre. Sellise kostja määratlemise juurde on hageja jäänud vaatamata maakohtu selgitustele, et antud juhul on tervishoiuteenuse osutajaks ja seega lepingu pooleks juriidilise isikuna Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu), kuna tervishoiuteenuse osutamine toimub kinnipidamisasutuses. Lepingu pooleks ei ole teenust faktiliselt osutav tervishoiutöötaja (psühhiaater Siiri Ambre), kui tervishoiutöötaja on tervishoiuteenuse osutajaga töölepingulises või sarnases suhtes. Kuna hageja taotleb hagi rahuldamist Siiri Ambre kui Tartu Vangla psühhiaatri vastu, siis ei ole maakohtu hinnangul hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (hagi ei saa rahuldada, kuna hagi ei ole esitatud selle isiku vastu, kes peaks olema kostja).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

6. A.L. esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 16. juuni 2015.a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega võtta esitatud kaebus menetlusse. Määruskaebuses toodud põhjenduste kohaselt: 1) on Siiri Ambre pannud toime mitmeid kuritegusid kaebuse esitaja vastu; 2) ei tuginenud maakohus kaebusele lisatud tõenditele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 16. juuni 2015.a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. A.L. määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu, mistõttu ei ole hageja eesmärk käesoleva menetluse tulemusena saavutatav.

8.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna tervishoiuteenuse osutamine toimub kinnipidamisasutuses, siis ei ole lepingu pooleks teenust faktiliselt osutav tervishoiutöötaja, kui tervishoiutöötaja on tervishoiuteenuse osutajaga töölepingulises või sarnases suhtes. VangS § 52 lg 1 kohaselt osutab vanglas tervishoiuteenuseid tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. VangS § 52 lg 2 sätestab, et arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Riigikohtu erikogu on rõhutanud, et tervishoiuteenuse osutamisel vanglas tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (vt Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9). Seega osutatakse kinnipeetavale tervishoiuteenust vangla vahendusel, kelle vastu on kaebajal õigus esitada hagi, kui temale on osutatud ebakvaliteetset tervishoiuteenust.

8.2. Asja materjalidest nähtub, et maakohus on jätnud A.L. kaebuse käiguta ja selgitanud 20. mai 2015.a määruses, et ravimite tahtevastase manustamise õigusvastasuse tuvastamise ja selle eest hüvitise väljamõistmist saab nõuda halduskohtumenetluses (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-155-13 p-d 28, 30). Samuti selgitas maakohus A.L. ile, et kui temale on tekitatud kahju tervishoiuteenuse osutamise raames, saab A.L. nõuda kahju hüvitamist hagimenetluses (vt Riigikohtu lahend nr 3- 2-1-155-13 p 60). Ka selgitas maakohus, et kuna A.L. viibib vanglas, siis on antud juhul temale tervishoiuteenuse osutajaks juriidilise isikuna Eesti Vabariik, sest tervishoiuteenuse osutamine A.L. ile on toiminud kinnipidamisasutuses.

Maakohus selgitas, et tervishoiuteenuse osutajaks ei ole teenust faktiliselt osutav tervishoiutöötaja. Maakohus juhtis A.L. i tähelepanu sellele, et hagi võib muuhulgas jääda rahuldamata ka seetõttu, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Riigikohus on leidnud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustus (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1- 134-07, p 13 ja 3-2-1-139-13 p 14). Kontrollides hagi menetlusse võtmisest keeldumise õigsust, on Riigikohus selgitanud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu ning et selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu määrused tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13; nr 3-2-1-95-13, p 12; nr 3- 2-1-120-13, p 12).

Vajadusel saab kohus TsMS § 3401 lg 1 järgi anda kohtusse pöördunud isikule tähtaja avalduse või nõude täpsustamiseks, muu hulgas juhul, kui ei ole esitatud piisavalt andmeid nõude kvalifitseerimiseks (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13 p 21). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on selgitanud põhjalikult kaebajale tema menetluslikke õigusi ja võimalusi, sh hagi esitamist õige kostja vastu. Ringkonnakohus selgitab, et kohus saab eelkõige hinnata, kas tervishoiuteenuse osutaja (s.o käesoleval juhul Tartu Vangla) on täitnud oma tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevaid kohustusi ja kontrollida tervishoiuteenuse vastavust VÕS §-s 762 nimetatud kvaliteedinõuetele.

Nende kohustuste ja kvaliteedinormide rikkumine võib anda aluse kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Hageja on jäänud seisukohale, et õigeks kostjaks on Tartu Vangla psühhiaater Siiri Ambre, mitte Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A.L. i poolt esitatud hagi tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada kuna hagi on esitatud vale kostja vastu ning hageja ei ole hoolimata maakohtu selgitustele nimetatud puudust kõrvaldanud.

10. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 16. juuni 2014.a määrus muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt A.L. i kanda.

Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/