2-15-11909/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-15-11909

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 28.september 2015.a Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-15-11909 Tsiviilasi Xxxhagi Xxxvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 585 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Hageja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx)

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Suurendada Pärnu Maakohtu 17.08.2011.a. maksekäsu kiirmenetluse määrusega nr 2- 11-31344 Xxx’alt Xxx’a kasuks välja mõistetud elatist ja välja mõista Xxx’alt igakuine elatis alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, elatise summa muutub koos palga alammäära muutumisega) Xxx’a kasuks tema ülalpidamiseks alates 10.08.2015.a kuni Xxx’a täisealiseks saamiseni.

3. Lõpetada alates 10.08.2015.a elatise väljamõistmine Pärnu Maakohtu 17.08.2011.a maksekäsu kiirmenetluse määruse nr 2-11-31344 alusel.

4. Poolte menetluskulud jätta hageja seadusliku esindaja ja kostja endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik

Edasikaebekord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 405 lg 1).

Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud, kohtu põhjendused Kohtu menetluses on Xxxa hagi Xxxa vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks elatise alammäärani alates hagi esitamisest 10.08.2015.a. Kostja on kirjalikus vastuses vaielnud elatise nõudele vastu. Vastuse kohaselt kostja tasub elatist igas kuus, hagi esitanud Xxxei ole kostjaga eelnevalt läbi rääkinud, et soovib nõude suurendamist.

Kohus arutab tsiviilasja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt lihtmenetluses. TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt teeb kohus otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja elatise nõude põhjendatust tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on tema isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hagi on esitatud elatise alammääras, seega ei pea hageja oma nõuet põhjendama ja tõendama. Pärnu Maakohtu maksekäsu määrusega nr 2-11-31344 on Xxxalt 17.08.2011.a välja mõistetud elatis Xxxa kasuks tema ülalpidamiseks summas 130 eurot. Xxxon käesoleva ajani tasunud elatist maksekäsu määruse alusel. Käesoleval aastal on elatise alammäär 195 eurot kuus. Hageja nõue alammääras elatise väljamõistmiseks alates 10.08.2015.a tuleb rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Eeltoodu põhjal tuleb kummagi poole kulutused jätta poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kumbki pooltest ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja ei ole taotlenud menetluskulude jagamist ning kindlaksmääramist. Kuna poolte kulutused jäävad nende endi kanda, ei ole vajalik menetluskulude rahaline kindlaksmääramine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik