3-15-1835/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

28. september 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1835 Kohtuasi A.S.i taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks Menetlustoiming Menetlusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.S.i taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

2. Saata määrus taotlejale vene keelde tõlgituna teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 16.07.2015 on A.S. (edaspidi kaebaja) koostanud taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. Selles märkis ta taotletavate õigusabi liikidena ära esindamise haldusmenetluses, halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamise ja muu õigusnõustamise või muu esindamise. Probleemi kirjeldas ta väitega, et õigusabi on vajalik Viru Vangla administratsiooni tegevuse, Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kohtumääruste vaidlustamiseks, juriidiliste dokumentide koostamiseks ning muude õiguste ja huvide kaitsmiseks kohtus haldusmenetluses. Õigusabi vajaduse põhjenduseks ja talle tuleneda võivaks kasuks märkis ta soovid kaevata edasi Tartu Ringkonnakohtu määrus ning ebaseaduslikult määratud väärteo karistuse tühistamine ja ka tervisele tekitatud kahju hüvitamine. Taotluse puuduste kohta 04.08.2015 tehtud kohtumääruse peale 08.08.2015 koostatud täienduses selgitas kaebaja, et vajab juriidilist abi selleks, et veenduda, kui õiguspäraselt ja seaduslikult kohtud oma õigusvastaste ja põhjendamata kohtumäärustega tema kaebusi ja määruskaebusi rahuldamata jätavad või tagastavad ning esitada kaebus Tartu Halduskohtu ebaseadusliku, õigusvastase ja põhjendamata tegevuse vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Menetlusabi andmise tingimused on kehtestatud halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lg 1 p 3 ja § 111 lg 1. Sätestatu kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et ta ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest, kui ta ei suuda majandusliku seisundi tõttu kulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et tema kavandatav menetluses osalemine on edukas.

3. Riigi õigusabi andmise täpsemad alused ja kord on kehtestatud riigi õigusabi seaduses. Selle § 10 lg-test 1 ja 2 tulenevalt peab taotluse riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldusvõi väärteoasjas esitama kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Sama paragrahvi lõige kolm kohustab taotluse õigusabi saamiseks haldusmenetluse, väärteoasja kohtuvälise menetluse, õigusdokumendi koostamise või muu õigusalase nõustamise või esindamise tarbeks esitama taotleja eluvõi asukohajärgsele maakohtule. Sätestatust järeldub seega selgelt, et halduskohtusse saab riigi õigusabi taotlusega pöörduda ainult juhul, kui abi vajatakse konkreetse sellesse kohtusse esitatava kaebuse koostamiseks või selles kohtus toimuvas halduskohtumenetluses menetlusosalejana osalemiseks, mitte aga isiku üldiseks esindamiseks pikema aja jooksul. Seetõttu on vaja vastavas taotluses täpselt ära märkida, millise sisuga kaebuse esitamiseks või missuguse konkreetse kohtulahendi vaidlustamiseks õigusabi vajatakse. Täpsed selgitused on vajalikud veel ka seetõttu, et kohus saaks õigusabi taotluse lahendamisel kontrollida, kas taotlejal on üldse kaitstavat õigust ja kas ei esine asjaolusid, millised välistavad õigusabi andmise. Juhtumid, milliste esinemise korral ei anta riigi õigusabi on loetletud riigi õigusabi seaduse § 7 lg-s

1. Selle punktides 1, 2 ja 5 sätestatu kohaselt ei anta riigi õigusabi muuhulgas siis, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma, tal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb või on tema võimalus oma õigusi kaitsta asjaoludest tulenevalt vähene.

4. Kaebaja on oma taotlust täiendades selgitanud, et soovib veenduda, kui õiguspäraselt ja seaduslikult kohtud oma õigusvastaste ja põhjendamata kohtumäärustega tema määruskaebusi ja kaebusi rahuldamata jätavad või tagastavad ning esitada kaebus Tartu Halduskohtu ebaseadusliku, õigusvastase ja põhjendamata tegevuse vastu. Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatu kohaselt on niisuguste soovide realiseerimine võimalik vaid konkreetsete kohtulahendite vaidlustamise läbi. Selleks tuleb esitada vastav määruskaebus või apellatsioonkaebus. Kohtule teadaolevalt on kaebaja seda valdava enamiku oma kaebuste kohta tehtud kohtulahendite puhul ka teinud ning üldjuhul on ta suutnud vajalikud dokumendid iseseisvalt vormistada ja on hakkama saanud ka edasise kohtumenetlusega. Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ja kohus pole seotud kaebuse ega sellele esitatud vastuväidete sõnastusega, mis tähendab seda, et ta saab esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ja anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui menetlusosalised ei oska neid ise õiguslikult põhjendada. See põhimõte tagab nii kaebaja õiguste kaitse, kui ka selle, et menetluse pooled on olenemata nende õigusalaste teadmiste ulatusest kohtu ees võrdses seisus. Kuna kaebaja on vaatamata kohtu vastavale nõudele jätnud täpsustamata, millistes konkreetsetes kohtuasjades tehtud kohtulahendite vaidlustamiseks ta riigi poolset õigusabi vajab, ei ole võimalik üheselt määratleda, kas on olemas ka mõni niisugune tema kohta tehtud kohtulahend, mida ei ole ta seni veel vaidlustanud. Arvestades aga seda, et seaduseandja on kehtestanud nii määruskaebuse kui apelatsioonkaebuse esitamisele kindla kaebetähtaja, on alust järeldada, et tema võimalused oma õiguste kaitsmiseks on ka advokaadi abi kasutamise korral vähesed või on vastav õigus käesolevaks ajaks juba üldse minetatud.

5. Eeltoodud põhjustel pole võimalik ega vajalik kaebajale õigusabi eest tasumiseks menetlusabi anda ning tema vastav taotlus jääb seetõttu eelnevalt juba nimetatud riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-dest 1, 2 ja 5 lähtuvalt rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane